Tartu ülikoolis arutati välisarstide hindamist

Tartu ülikooli arstiteaduskond korraldas 28. septembril arutelu välisarstide hindamisest nende kvalifikatsiooni tunnustamisel ja tööle lubamisel. Arutelul osalesid ka arstide liidu esindajad.

TÜ pressiteade 02.10.2018

Eesti lähiriikide eksperdid jagasid Tartus välisarstide hindamise kogemusi

Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkond oli kutsunud reedeks, 28. septembriks Tartusse Balti riikides arste õpetavate ülikoolide residentuuriprodekaanid, et üheskoos arutada kolmandatest riikidest pärit arstide hindamist.

Sotsiaalministeeriumil on töös eelnõu, mis määrab täpsemalt kolmandatest riikidest tulevate tervishoiutöötajate registreerimise korra. Kui seni hindas välisarstide kvalifikatsiooni Terviseamet ja ainult osa taotlejatest suunati hindamisele Tartu Ülikooli, siis uue eelnõu järgi hakkab kõigi saabujate kvalifikatsiooni hindamises osalema ka ülikool.

Meditsiiniteaduste valdkonna dekaan Margus Lember ja residentuuriprodekaan Urmas Lepner kohtusid kolleegidega Leedu Terviseteaduse Ülikoolist, Läti Ülikoolist ning Tampere Ülikoolist. Kohtumise eesmärk oli jagada kogemusi ning õppida teiste Balti riikide ja suurema kogemustepagasiga Soome parimatest praktikatest.

Lemberi sõnul muutub kolmandatest riikidest tulevate arstide kvalifikatsiooni hindamise protsessi täpsustamine üha ajakohasemaks: „Eesti saab välismaalt siia tööle tulla soovivate arstide jaoks iga aastaga järjest populaarsemaks sihtkohaks. Samuti otsivad haiglad ise üha tihedamini endale personali välismaalt, kuna Eestis on arste liiga vähe. See on omakorda tekitanud küsimuse, kuidas saame olla kindlad, et välismaalt tulnud arstid on pädevad ning et nende teadmised ja oskused vastavad nõuetele.“

Lemberi sõnul käivad praegu arutelud, kuidas testida kandidaatide vastavust kõige paremal viisil ja milline peaks kogu protsess täpsemalt välja nägema. „Arstide kvaliteedi tagamiseks on väga oluline keeleoskuse olemasolu – naaberriigid on selle määratlenud üheselt ja selgelt. Selles ei tohi ka Eesti järeleandmisi teha,“ rääkis Lember.

Tampere Ülikooli esindaja professor Elise Kosunen rõhutas Soome kogemusest rääkides, et sarnasel viisil on neil protsessi läbinud juba peaaegu 900 inimest. „Kogemus näitab, et arstina töötada soovivate kandidaatide taseme erinevus on väga suur. See tähendab, et iga kandidaati peab väga põhjalikult kontrollima, et olla kindel tema taustas ja kliinilistes oskustes,“ tõdes Kosunen.

Soomes peavad kandidaadid läbima esmalt kuuekuulise praktika, aga alles pärast seda, kui on tehtud kindlaks, et välismaal omandatud diplom ja keeleoskus vastavad nõuetele. Seejärel tuleb läbida eksam, kus testitakse kandidaadi kliinilisi teadmisi ja Soome tervishoiusüsteemiga kursis olekut. Eksami viimase osa moodustab mitme tegeliku patsiendi läbivaatus.

Läti ja Leedu esindajad ütlesid, et nagu Eestil on ka neil välisarstide vastuvõtmise kogemus tunduvalt väiksem kui Soomel. Peale selle ei ole kumbki riik olnud kolmandatest riikidest tulevatele arstidele-õdedele nii atraktiivne kui Eesti. Küll on mõlemas riigis loodud välisarstide kvalifikatsiooni kontrollimise süsteem. Ülikoolid vastutavad teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste testimise eest ning riigikeeleoskust on vaja kandidaadil tõestada enne uue riigi tervishoiusüsteemis tööle asumist.

Väliskülalised kohtusid kahepäevase visiidi vältel nii meditsiiniteaduste valdkonna kui ka Eesti Haiglate Liidu, Eesti Arstide Liidu, Terviseameti ning Sotsiaalministeeriumi esindajatega. Lisaks tutvusid külalised Tartu Ülikooli Kliinikumiga.

Kolmandate riikide tervishoiutöötajad on arstid, hambaarstid, õed ja ämmaemandad, kes tulevad Eestisse väljastpoolt Euroopa Liitu ning kellele ei laiene kutsekvalifikatsiooni direktiivist tulenevad õigused.

https://www.ut.ee/et/uudised/eesti-lahiriikide-eksperdid-jagasid-tartus-valisarstide-hindamise-kogemusi

Vähendatud nõuetega välisarstide eelnõu

Välisarstide registreerimise muudatused, mis pidid jõustuma 1.juulist, on jälle edasi lükatud ja õigusselgusetus kestab edasi. Tervise- ja tööministri määruste eelnõudes on täielikult kaotatud keelenõue ja kvalifikatsiooni võrdlemine muudetud formaalsemaks ja pealiskaudsemaks – võrreldakse vaid õppe pikkust, mitte sisu. Põhjalikuks ülevaateks tuleb lugeda Riigikogus olevat eelnõud.

 

Õiguskantsleri vastus

Ametkondades töötavate inimeste vastused ajavad välisarstide temaatika veelgi segasemaks. Seekord leiab õiguskantsler, et õppimise tööga asendamine on seaduspärane. See ei ole õige, aga nii meile vastati.

15.05.2015 Terviseamet saadab õiguskantsleri järelpärimisele vastuse.
18.06.201 õiguskantsler vastab meie pöördumisele, mille saatsime 17.02.2015.

Välisarstide arutelu 16.06.2015

16.06.2015 toimus Sotsiaalministeeriumis tervise- ja tööministri korraldatud arutelu, kus osalesid sotsiaalministeerium, terviseamet, haiglate liit, arstide liit ja patsientide nõukoda. Arstiteaduskonna esindajat ei olnud kohal, kuid nemad saatsid samuti oma kirjaliku arvamuse.

16.06.2015_arstide_liit_seisukoht_välisarstid 16.06.2015_arstide_liit_seisukoht_välisarstid_esitlus 16.06.2015_haiglate_liit_seisukoht_välisarstid 16.06.2015_sotsiaalministeerium_seisukoht_välisarstid 16.06.2015_terviseamet_seisukoht_välisarstid
16.06.2015_ülikool_seisukoht_välisarstid
16.06.2015_patsientide_nõukoja_seisukoht_välisarstid

Korduvpöördumine ministeeriumi poole seoses välisarstidega

27.04.2015 Tartu Ülikooli Arstiteaduskonna, Eesti Arstide Liidu ning arstlike erialaseltside ühispöördumine tervise- ja tööminister Rannar Vassiljevi poole.

28.04.2015 UEMS kiri seoses välisarstide registreerimisega (Letter – Concerns foreign doctors in Estonia).

Välisriikide arstid (jätk…)

20.04.2015 Terviseameti peadirektori Tiiu Aro vastus Eesti Arstide Liidule, kus ta eitab puudujääke välisarstide Eestisse tööle lubaminsel. Avaldame tõsist rahulolematust. Terviseameti peadirektori sõnade kohaselt ei ole Eestis välisarste õigusvastaselt registreeritud.

Auditi nr 7-2014 lõpparuande järeldus lk 20:

„Terviseameti senine tegevus, kus kolmandates riikides kvalifikatsiooni omandanud arstide, kes on Eestis tähtajalise elamisloa alusel, mittenõuetekohast haridust kompenseeritakse nende pikaajalise erialase töökogemusega ei ole kooskõlas kehtiva õigusega. Terviseamet saab pädeva asutusena välisriikides kvalifikatsiooni omandanud arste registrisse kanda vaid tuginedes õigusaktides sätestatud tingimustele. Kui arst ei vasta kehtestatud tingimustele, siis ei ole tema registrisse kandmine õiguspärane.“

Teenistusliku juurdluse mittealgatamine

07.04.2015 Eesti Arstide Liit edastab täiendavad materjalid õiguskantslerile, seoses puuduliku kvalifikatsiooniga arstide nimede avaldamisega.

27.03.2015 keeldub minister U Kruuse õigusrikkumistele vaatamata algatamast teenistuslikku juurdlust, mis tooks valgust Terviseameti tegevusele, mis puudutab puuduliku haridusteega arstide tööle lubamist Eestisse.

Arstina praktiseerimise õiguse saamise lihtsustamine

Käesoleval ajal avaldatud määruse muutmise kavandid, mis lihtsustavad oluliselt võõrriikide arstide Eestisse tööleasumist.

Tervise- ja tööministri „Välisriigis kvalifikatsiooni omandanud isiku sobivustesti koostamise, korraldamise ja hindamise kord“ määruse eelnõu seletuskiri

Tervise- ja tööministri määrus “Välisriigis kvalifikatsiooni omandanud isiku sobivustesti koostamise, korraldamise ja hindamise kord”

Tervise- ja tööministri määrus “Välisriigis omandatud kvalifikatsiooni Eestis nõutava kvalifikatsiooniga võrdlemise tingimused ja kord”

Tervise- ja tööministri „Välisriigis omandatud kvalifikatsiooni Eestis nõutava kvalifikatsiooni võrdlemise tingimused ja kord“ määruse seletuskiri

Korduv pöördumine õiguskantsleri poole (kolmandate riikide arstid)

17.02.2015 pöördume Eesti Arstide Liidu liikmete nimel taas õiguskantsleri poole, püüame leida õiguslikku alust, mille põhjal sundida Terviseametit avaldame Eestis ebaseaduslikult tööle lubatud arstide nimed.

17.03.2015 õiguskantsler vastab, et võttis menetlusse meie 17.02.2015 saadetud avalduse.