EAL üldkogu koosolek

Eesti Arstide Liidu üldkogu koosolek toimub reedel, 30. novembril 2018 kell 15–19 Türi kultuurikeskuses (Hariduse tn 1, Türi, Järvamaa).

14.30 Delegaatide registreerimine, kohv

15.00–19.00 Üldkogu koosolek

Päevakord:

1. 15.00 Koosoleku avamine, juhataja, protokollija, komisjonide valimine; päevakorra kinnitamine;

2. 15.10 EAL presidendi aruanne 2018. a tegevuse kohta; EAL 2017.a eelarve täitmise aruanne; 

3. 15.40 EAL 2019. a eelarve kinnitamine; liikmemaksude kehtestamine;

4. 15.55 EAL eestseisuse ja eetikakomitee valimised;

16.20 – 17.15 lõunavaheaeg

5. 17.15 Üldkogu külaline – Riigikontrolli esindaja, ettekanne ja diskussioon;

6. 17.45 Kollektiivlepingust 2019-2020;

7. 18.00 Valimistulemuste teatamine;

8. 18.10 Sõnavõtud ja arutelu; üldkogu avalduse vastuvõtmine;

9. 19.00 Koosoleku lõpetamine.

Päevakorrapunktide kellaajad on orienteeruvad.

Rahvusvaheline meditsiinihariduse konverents

Eesti Nooremarstide Ühendusel on hea meel kutsuda teid rahvusvahelisele eriarstiõpet käsitlevale konverentsile “Becoming a medical specialist in Europe in the 21st century”

Aeg: 25. oktoober 2018, kell 09.00-16.15

Koht: V Spa konverentsikeskus, Tartu

Millises seisus on residentuur Eestis, Balti- ja Põhjamaades ning Euroopas tervikuna?

Mis on kompetentsipõhine eriarstiõpe ja kellele seda vaja on?

Kas eriarstiõppega seotud osapooltel on tegutsedes samad eesmärgid?

25. oktoobril toob Eesti Nooremarstide Ühendus kokku ülikoolid, residendid, Euroopa Nooremarstide Ühenduse, juhendajad ja teised residentuuriga seotud pooled, et ühiselt neile küsimustele vastuseid otsida. Linna südames paiknevas V Spa konverentsikeskuses avaneb võimalus näha oma silmaga ja kuulata Euroopa juhtivaid meditsiinihariduse spetsialiste. Samuti saavad kuulajad esimestena osa ENÜ poolt tellitud ja mõttekoda Praxise poolt valminud vastavasisulise projekti “Arstiks kasvamine Läänemere regioonis” lõppraportist ning seada sihikud teiste huvitatutega ühele joonele.
 

Konverentsi eesmärk on võrrelda eriarstiõppe praktikaid üle Euroopa, arutleda üheskoos väljakutsete üle, mida 21. sajand residentuurile esitab ning mõtiskleda eriarstiõppe kvaliteedi edendamise võimaluste üle nii Eestis, Läänemere regioonis kui ka Euroopas laiemalt.

Rahvusvaheliste esinejate seas astuvad üles:

Professor Simon Gregory (Health Education England, UK)

Dr Jessica van der Aa (OLVG Hospital, Amsterdam, The Netherlands)

Dr Leila Niemi-Murola (University of Helsinki, Finland)

Dr Kitty Mohan (European Junior Doctors, UK)


Lisaks neile kuuleme ettekandeid mõttekoda Praxiselt, Eesti sotsiaalministeeriumilt, Eesti residentuuri üldjuhendajatelt ja Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnalt.

Konverents toimub inglise keeles ja on osalejatele tasuta.

Konverentsil osalemiseks on vajalik registreerumine SIIN.

Konverentsi detailne kava on lisatud kirjale ning leitav ka koduleheküljelt.

Kohtumiseni 25. oktoobril Tartus!

Rikkaks joomine 2 osa

Eesti Arstide Liidu ja Eesti Perearstide Seltsi avaldus

Arstid toetavad alkoholi kättesaadavuse vähendamist ja reklaamipiiranguid. Riiklike otsuste tegemisel ei pea lähtuma nende kodanike arvamusest, kelle elus on alkohol hõivanud olulise koha. Esikohale tuleb seada tervis, mitte aktsiisitulu. Tõdeme taas, et ükski rahvas ei ole ennast rikkaks joonud.

Alkoholist põhjustatud haigestumus ja suremus on küll hakanud langema, kuid on ikka veel liiga kõrge. Arstid annavad patsientide ravimisel oma parima, peaeesmärk on aga sõltuvusprobleemide ennetamine ja alkoholitarbimise jätkuv vähendamine eelkõige noorte hulgas.

Meie alkoholipoliitika on õigel teel. Kui majanduskasvu ja palkade tõusu perioodil alkoholitarbimine tavaliselt kasvab, siis eelmisel aastal see sisuliselt ei muutunud. Ka piirikaubandus ei toonud tarbimise hüppelist kasvu, nagu ennustasid alkoholi tootjad ja kaupmehed. Nende arvamus, et kallim hind paneb eestlased rohkem jooma, ei pea paika.

Kindlasti on väga tähtis ühiskonna suhtumine ja noorte hoiakute kujundamine. Seetõttu on kummaline saada päevast-päeva meediast sõnumeid, mille järgi joomine näib olevat inimõigus ja Lätist vägijookide toojad suurimad patrioodid.

Meie kõigi sõnad ja teod peaksid lastele ja noortele näitama, et elu pakub palju paremat ja toredamat kui alkohol ja mõnuained.

Eesti Arstide Liit

Eesti Perearstide Selts

Lisainfo: Katrin Rehemaa, EAL, 5135121

Le Vallikivi, EPS, 5215233

HPV vaktsiin

HPV vaktsiin aitab päästa elusid 

Eestis surevad noored naised jätkuvalt emakakaelavähki. Igal aastal haigestub keskmiselt 70 täies elujõus alla 49 aastast naist, kellel lapsed on veel väikesed või hoopiski sünnitamata. Viie aasta pärast ei ole kolmandik neist enam elus. Murelikuks teeb see, et haigestumus noorte naiste hulgas on Eestis praegu tõusutendentsis. Kahjuks oleme nende numbrite poolest Euroopa Liidu riikide seas esimese kuue hulgas. Igal aastal haigestub Eestis kokku 170-180 naist emakakaelavähki ja igal aastal sureb selle haiguse tõttu umbes 60-70 naist Eestis.

Kas tahame olla jätkuvalt hoolimatud või suudame üheskoos olukorda muuta, et saaksime tulevikus rõõmustada päästetud elude üle? 

Emakakaelavähk on tänapäeval ennetatav pahaloomuline haigus ja selleks kasutatakse sõeluuringut või vaktsineerimist. Eestis juba 12 aastat kestnud Pap testil põhinev sõeluuring ei ole kahjuks täitnud talle pandud ootusi. Peamiseks põhjuseks on vähene osalemine: 2016. aastal tuli emakakaelavähi sõeluuringule vaid 46% kutsutuist. Sõeluuring täidab oma eesmärki, kui osaleb vähemalt 70% kutsutuist. Vaktsineerimine ja sõeluuring on sama eesmärgi saavutamise erinevad vahendid ja need tuleb panna toimima üheaegselt.

Enamik Euroopa Liidu liikmesriike on lülitanud emakakaelavähi vastase HPV vaktsiini oma riiklikkusse vaktsineerimisprogrammi. Juba on saabunud esimesed teated sellest, et vaktsiin suudab ära hoida vähieelseid seisundeid vaktsineeritud noortel naistel. Järgmise aasta algusest alustab vaktsineerimist ka Eesti. 

HPV vaktsiin on võimeline ära hoidma HPV püsiva nakkuse ja sellest põhjustatud vähieelseid seisundeid 86-100%l. Vaktsiin on väga kõrge efektiivsusega, põhjalikult uuritud ning tema ohutus on laialdastes kasutamisjärgsetes uuringutes kinnitatud. Seda tõendavad ka Maailma Tervishoiuorganisatsiooni poolt välja antud mitmed HPV vaktsiini alased raportid. Maailma Terviseorganisatsioon nagu Eesti Naistearstide Seltski soovitab HPV vastast vaktsineerimist vanuses 9-13 või 9-14 sõltuvalt vaktsiinist. 2017 märtsis on maailmas 71 riigi tüdrukutele ja 11 riigis ka poistele HPV vaktsiin riiklikus immuniseerimiskavas. 

Osale emakakaelavähi sõeluuringus. Ära keela oma tütrele emakakaelavähi vastast vaktsiini, ka tema tahab näha oma lapsi suureks kasvamas.

 

Eesti Naistearstide Seltsi juhatus

Kontakt: Lee.Padrik ät kliinikum.ee

 

Täiendavat teavet on pakkuda internetileheküljel http://www.vaktsineeri.ee/hpv-inimese-papilloomiviirus.html

Üldkogu avaldus 02.12.17

Eesti Arstide Liidu üldkogu avaldus

 

Terved inimesed on ühiskonna kalleim vara, rahva säilimise ja riigi arengu alus.

Tunnustame Eesti valitsust alkoholi tarvitamist piiravate ja tervishoiu rahastamist suurendavate otsuste eest. Need on rahva tervise huvides tehtud riigimehelikud sammud.

Haigekassa nõukogu on seni töötanud sotsiaalparlamendina, kus on võrdselt esindatud nii patsientide, tööandjate kui riigi esindajad. Sellest põhimõttest loobumine on ohtlik, kuna see suurendab riski, et otsustamisel lähtutakse poliitilistest eesmärkidest, mitte patsientide huvidest.

Tervishoiu parem rahastamine aitab patsientidel kiiremini ravile pääseda, kuid sama oluline on arstiabi kvaliteet. Arstide liit leiab, et ravikvaliteedi arendamisel on tähtis roll kodumaisel arstiteadusel ja meditsiiniharidusel.

Arstiabi on teadusmahukas valdkond, kus maailmatasemel püsimise absoluutseks eelduseks on kodumaise teaduse elujõulisus. Eesti arstkond vaatab kasvava murega probleemide kuhjumist meie teaduse rahastamises. Akadeemilised ringkonnad – teaduste akadeemia, ülikoolid, noored teadlased, arstiteaduskond – on korduvalt taotlenud teaduse rahastamise suurendamist. Arstide liit teeb ettepaneku tõsta Eesti teadusesse investeeritava rahastuse sihti 1,2 protsendini sisemajanduse kogutoodangust.

Arstide liit peab oluliseks terviklikku ja hästi toimivat haridussüsteemi. Arstiharidus ei piirdu diplomiõppega, vaid jätkub erialakoolitusega residentuuris ning elukestva õppena kogu karjääri vältel. Meditsiinihariduse kvaliteedist algab ravi kvaliteet.

Arstkond soovib, et rahva tervise edendamisel panustaks riik rohkem haiguste ennetamise programmidesse ning sõeluuringutesse, et tagada nende suurem hõlmatus ja efektiivsus. Arstide liit kiidab heaks uute vaktsiinide lisamise riiklikku vaktsineerimiskavasse ja kutsub inimesi kaitsma ennast ja oma lapsi välditavate haiguste eest.

Arstiabist sõltub ainult väike osa tervisest, kõige rohkem mõjutavad seda meie endi valikud ja käitumine. Tervis peitub lihtsates asjades: puhas kodumaine toit, rõõm liikumisest, vähem mõnuaineid. Imerohtudesse tasuks suhtuda kriitiliselt ja haigeks jäädes on mõistlik otsida abi tõenduspõhisest meditsiinist, mitte nõidadelt ja posijatelt.

Teeme igaüks Eestile 100 aasta juubelisünnipäevaks kingituse, püüdes hoida ning parandada oma tervist!

 

Tallinnas, 2.detsembril 2017

Stipendiumikonkurss 2018 esimene poolaasta

SA Arstide Täienduskoolituse Fond kuulutab välja stipendiumikonkursi erialaseks täienduskoolituseks 2018. a esimesel poolaastal.

Taotluste esitamise tähtaeg on 23. november 2017.

Taotlus tuleb esitada blanketil elektrooniliselt e-posti aadressil arstideliit ätt arstideliit.ee  

  • Stipendiumi on õigus taotleda Eestis töötavatel arstidel, sh arst-residentidel
  • Stipendiumi suurus on kuni 500 eurot;
  • Stipendium antakse erialaseks täienduskoolituseks või osavõtuks erialasest kongressist või konverentsist. Eelistatud on taotlused osalemiseks Euroopas toimuvatel üritustel;
  • Stipendiaatidelt oodatakse läbitud koolituse teemadel erialast teavet sisaldava artikli avaldamist  ajakirjas Eesti Arst.

Stipendiumid määrab fondi nõukogu, stipendiaadid kuulutatakse välja EAL üldkogul 2.detsembril.

Eetikakonverentsile registreerumine

Eesti Arstide Liit korraldab 20. oktoobril algusega kl 14 Tallinnas Olümpia hotelli konverentsikeskuses konverentsi  „Meditsiinigeneetika eetilised dilemmad“.

Geneetilised uuringud on saanud arstide töö igapäevaseks osaks ja nende olulisus kasvab iga aastaga. Geenitestidel on võrreldes teiste uuringutega mitmeid eripärasid. Tavapäraselt annavad kliinilised uuringud vastuse ühe patsiendi kohta, kuid geenitestist saadud teave võib avaldada mõju ka tema pereliikmetele. Peaesineja on Sirpa Soini Soomest, kes räägib geenitestide eetilistest ja õiguslikest aspektidest ja biopankadest Euroopa Liidus.

Kava

  • 14.00 Registreerimine ja tervituskohv
  • 14.30 Avasõnad
  • 14.45 Ethical and legal framework of genetic testing and biobanks in Europe Sirpa Soini, Helsinki
  • 15.30 Haigusriske ennustavad geeniuuringud ning nendega seonduvad eetilised küsimused Neeme Tõnisson, TÜK
  • 16.00 Kohvipaus
  • 16.20 Geneetiliste haiguste diagnostika eetilised aspektid Sander Pajusalu, TÜK
  • 16.50 Diskussioon
  • 17.50 Kokkuvõte

Konverentsist osavõtt on tasuta, kohtade arv on piiratud. Osalejatel palume registreeruda hiljemalt 16. oktoobril.

Registreerumine on lõppenud.

 

 

Stipendiumikonkurss

Stipendiumikonkurss

SA Arstide Täienduskoolituse Fond kuulutab välja stipendiumikonkursi erialaseks täienduskoolituseks 2017. a teisel poolaastal.

Taotluste esitamise tähtaeg on 25. mai 2017.

Taotlus tuleb esitada blanketil digiallkirjaga e-posti aadressil arstideliit ät arstideliit.ee

Stipendiumi on õigus taotleda Eestis töötavatel arstidel, sh arst-residentidel;
Stipendiumi suurus on kuni 500 eurot;
Stipendium antakse erialaseks täienduskoolituseks või osavõtuks erialasest kongressist või konverentsist. Eelistatud on taotlused osalemiseks Euroopas toimuvatel üritustel;
Stipendiaatidelt oodatakse läbitud koolituse teemadel erialast teavet sisaldava artikli avaldamist ajakirjas Eesti Arst.

2017_05_08_stipendiumikonkurss.docx

stipendiumi_taotlus_blankett2017

Eesti Arstide Päevad 2017

Arsti vastutus

Dermatoveneroloogia – viis lihtsalt haigust, mida koolis õpetati

Eesti Arst 95

Aasta 2030 – kas C-hepatiit on likvideeritud?

Laste onkohematoloogia

Immuniseerimiskava ja uued vaktsiinid

Sisehaiguste meistriklass: hüpertensioon

Elustada või mitte elustada – ka selles on küsimus

Valikud arstiabis

Hoiatusstreik

20.septembril toimub tervishoiutöötajate hoiatusstreik, millega nõutakse tervishoiu rahastamise suurendamist, et patsiendid saaksid vajalikku ravi.

Arstiabi ei ole juba praegu alati õigeaegselt kättesaadav. Sellele vaatamata planeerib valitsus riigieelarve strateegias neljaks järgmiseks aastaks tegelikust vajadusest selgelt väiksemaid tervishoiukulusid, mis tähendab ravijärjekordade hüppelist pikenemist. Kuigi rahastamissüsteemi jätkusuutmatus on olnud teada üle kümne aasta, ei ole tehtud ühtki poliitilist otsust selle muutmiseks.

Valitsus peaks eelkõige muret tundma inimeste arstiabita jäämise, mitte eelarve tasakaalu pärast. Kuna ravikindlustuse tuludest ei piisa vananeva elanikkonna kasvavateks tervishoiukuludeks, siis on haigekassal seaduslik õigus kasutada inimeste raviarvete tasumiseks ka varem kogutud raha. Peaministri ja rahandusministri süüdistused haigekassa juhtkonna aadressil on küünilised ja ebaõiglased – eriti uudiste valguses, mis kõnelevad rahandusministeeriumi enda valearvestustest riigieelarve koostamisel ja puudujääkide katmisest haigekassa reservidega.

Tervishoiutöötajad ei pea õigeks haigetelt lisaraha võtmist visiiditasude tõstmise ja tasuliste teenuste lisamisega, mis halvendab oluliselt vähemkindlustatud inimeste ravivõimalusi. Erameditsiinile panustamine muudaks arstiabi kokkuvõttes kallimaks ja kättesaadavaks vaid rikkamale osale ühiskonnast, hambaraviga on see juba ära proovitud. Selleks, et Eesti tervishoiu rahastamine jõuaks euroopa keskmisele tasemele, tuleb suurendada valitsussektori kulusid.

Kutsume Eesti inimesi väärtustama oma tervist ja edastama valijatena seda sõnumit ka poliitikutele: tervis on kallis.

 

Eesti Arstide Liit

Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit

Eesti Õdede Liit

Vastutustkindlustus uuel ringil

Sotsiaalministeerium käivitas uuesti kohustusliku mittesüülise vastutuskindlustuse arutelud. Planeeritakse kehtestada tervishoiuteenuse osutaja (juriidilise isiku) mittesüüline kohustuslik vastutuskindlustus, milleks luuakse riiklik fond. Arstide liit on teinud ettepaneku, et koos uue kindlustussüsteemiga rakenduks ka tüsistuste ja ravivigade registreerimine, mis võimaldaks mittesoovitud ravitulemuste põhjuseid analüüsida ja neid edaspidi vältida.

SoM_vastutuskindlustus_lühikokkuvote

SoM_vastutuskindlustus_väljatöötamise_kavatsus

SoM_vastutuskindlustus_värskendatud_kontseptsioon

Täienduskoolitus 2016 esimesel poolaastal

SA Arstide Täienduskoolituse Fond kuulutab välja stipendiumikonkursi erialaseks täienduskoolituseks 2016. a esimesel poolaastal.

Taotluste esitamise tähtaeg on 15. detsember 2015.

Taotlus tuleb esitada lisatud blanketil elektrooniliselt e-posti aadressil

             arstideliit ät arstideliit.ee

  • Stipendiumi on õigus taotleda Eestis töötavatel arstidel, sh arst-residentidel.
  • Stipendiumi suurus on kuni 500 eurot.
  • Stipendium antakse erialaseks täienduskoolituseks või osavõtuks erialasest kongressist või konverentsist. Eelistatud on taotlused osalemiseks Euroopas toimuvatel üritustel.
  • Stipendiaatidelt oodatakse läbitud koolituse teemadel erialast teavet sisaldava artikli avaldamist  ajakirjas Eesti Arst;
  • Stipendiumite saajad teatatakse 22.detsembriks 2015.

Taotluse blankentid avatud ja suletud vormingus.

stipendiumi_taotlus_ blankett (suletud vorming doc)

stipendiumi_taotlus_ blankett(avatud vorming)