Tervishoiu rahastamine

Eesti Arstide Liidu arvamus haigekassa seaduse kohta 31.07.2017.

Täiendavad seotud materjalid konteksti mõistmiseks.

 

Uuringute dubleerimine

Rahvusringhäälingu telesaates “Pealtnägija” käsitleti radioloogiliste uuringute dubleerimist. Kuivõrd saates kõlas väida, et kolmandik uuringutest dubleeritakse ja kokkuhoid selle vältimiseks oleks ligikaudu 15 milj eurot, siis arstide liit kontrollis väidete paikapidavust.

Erakordsed väited, nõuavad erakordseid tõendeid. Kui miski on täielikus vastuolus meile teadaolevaga, siis on tegemist kas suure avastuse või jamaga. Meie käsutuses olevad haigekassa andmed on järgmised.

  • 2015. aastal osutati radioloogilisi uuringuid kokku 571 640 patsiendile. Sama radioloogilist uuringut korrati 72h jooksul 3803 patsiendile ning korduvate uuringute rahaline mõju on ca 90 tuhat eurot.
  • 2016. aasta I poolaastal osutati radioloogilisi uuringuid kokku 373 779 patsiendile, sama radioloogilist uuringut korrati 72h jooksul sealjuures 1933 patsiendile ning korduvate uuringute rahaline mõju on ca 49 tuhat eurot.

Kokkuvõttes on telesaates esitatu väär. Topeltuuringute mõju on marginaalne. Tervishoiust peab rääkima, kuid see saab põhineda vaid faktidel. Meil on olemas ka täiendavaid andmeid, aga esialgu peaks sellest piisama.

Tervishoiutöötajate avaldus

Tervis on kallis
Tervishoiutöötajate avaldus 20. septembril 2016

Peatasime täna töö haiglates ja perearstikeskustes, et öelda kõigile Eesti inimestele, eelkõige aga valitsusele ja riigikogule: tervishoid vajab lisaraha, et patsiendid saaksid vajalikku ravi.

Arstid ja õed ei jäta haigete ravimist pooleli kergekäeliselt ega kerge südamega, aga nii meditsiinis kui elus peab mõnikord tegema väiksemat kahju, et ära hoida suuremat.

Aina sagedamini näeme patsiente, kes pika järjekorra pärast on meie juurde jõudnud liiga hilja. Tihti peame nuruma kolleegidelt erandkorras vastuvõtuaega või voodikohta haigele, kelle seisund ei kannata oodata, kuulates seejuures juhtkonna manitsusi, et haigekassa lepingut ei tohi ületada.

Ravijärjekordades ootab üle 180 000 inimese, sest haigekassa eelarve on teadlikult tehtud tegelikust ravivajadusest väiksem. Seetõttu on haiglates ravitud rohkem patsiente, kui plaan ette nägi. Ükski heategu ei jää aga karistuseta – haiglatelt tahetakse nõuda viimase kvartaliga kogu haigekassa ülekulu tasa tegemist nii, et töö maht ei vähene, aga selle eest makstakse vähem. Mingit vajadust nii toimida ei ole, haigekassas on vajalik raha olemas. Jaotamata kasumis on üle 100 miljoni varasematel aastatel inimestelt kogutud raviraha, kuid selle kasutamise asemel plaanitakse raviteenuste hindu alandada. Hinnakärbe viib paratamatult järeleandmisele kvaliteedis. Masu-aegne hinnakoefitsient tähendas ka koondamisi ja palkade vähendamist. Kas meie riik on tõesti taas nii suures kriisis, et pinnal püsimiseks on vaja arstiabi kärpida ?

Riigieelarve tasakaal ei tohi olla tähtsam inimeste tervisest. Arstid ja õed tahavad teha oma tööd ja ravida patsiente vastavalt tänapäevase meditsiini võimalustele. Poliitikute ülesanne on luua selleks tingimused, mitte jaanalinnu kombel pead liiva all hoida ja otsustamist aina edasi lükata.

Eesti tervishoiusüsteem on Euroopas efektiivsuselt kahe esimese ja rahastamise tasemelt kahe viimase riigi hulgas. Vananev rahvastik vajab rohkem arstiabi ja uued tõhusamad ravimid ning ravimeetodid on kallid, seetõttu ainult ravikindlustusmaksust kõigeks ei jätku. Efektiivses süsteemis võib leida üksikuid kohti kulude kokkuhoiuks, kuid selle mõju on umbes sama suur, kui palju saab tühjakspigistatud sidrunist teerulliga üle sõites veel mahla kätte.

Valida on kulude vähendamise või tulude suurendamise vahel. Kulude vähendamine tähendab ravijärjekordade hüppelist pikendamist. Patsientidelt, kes maksavad oma taskust niigi ligi veerandi tervishoiukuludest, kõrgemat visiiditasu võtta või tasulise ravi osa suurendada ei saa. Siis muutub arstiabi väiksema sissetulekuga inimestele kättesaamatuks, nagu on juba juhtunud hambaraviga. Soovitame kõigepealt loobuda sotsiaalmaksu langetamisest, mis jätaks alles 90–100 miljonit eurot aastas.

Eksperdid on vastuvaidlematult tõendanud, et Eesti tervishoid vajab lisaraha. Arstid ja õed on „hääletanud“ küll jalgadega, küll patjadega, kuid teame, et inimeste, ka poliitikute naha paksus ja reaktsioonid on erinevad. Täna on hoiatus, esimene süst, kui see ei mõju, tuleb jätkata pikema ja tõhusama ravikuuriga.

Paremini rahastatud tervishoiust võidavad kõik. Kui saab ravida rohkem patsiente, siis lühenevad rahapuudusest tingitud järjekorrad. Õigeaegne ravi hoiab ära haiguste ägenemist ja krooniliseks muutumist ning kulud vähenevad, sest kallist erakorralist ja pikaajalist ravi on vaja vähem. Kui tervishoiutöötajad näevad tunneli lõpus valgust, jäävad nad Eestisse. Kui saab kulutada rohkem haiguste ennetamisele, väheneb haigestumine. Tervemad inimesed toovad majanduskasvu – nende tööpanus suureneb, sotsiaalkulud aga vähenevad. See kõik ei tule korraga ja kohe homme, kuid saame hakata liikuma õiges suunas.

Austatud poliitikud, kogu tervishoiuvaldkond alates teadlastest, ekspertidest, ministrist kuni arstide, õdede ja hooldajateni on ühisel arvamusel, et rahastamist on vaja suurendada. Võtke meid kuulda!

Arstide pöördumine peaministri poole

Tervishoiutöötajate avalik pöördumine

Austatud härra peaminister!

Patsientidele vajaliku arstiabi tagamiseks ei tohi tervishoiu rahastamise parandamise otsustamist enam edasi lükata.

Eesti tervishoiusüsteem paistab Euroopas silma kõrge efektiivsuse ja madala rahastamisega. Paari viimase aastaga on eelkõige statsionaarse eriarstiabi rahastamist tunduvalt kärbitud. Haigekassa 2016.aasta eelarves planeeritud haiglapatsientide arv on ligi 8% väiksem kui 2014. aastal raviti. Rahaliste piirangute tõttu jäeti tänavuses eelarves patsientide tegelikust ravivajadusest katmata 74 miljonit eurot, mistõttu tehti esimesel poolaastal haiglates 51% rohkem lepingumahtu ületavat tööd kui eelmisel aastal.

Sellises olukorras tähendab rahandusministri nõue haigekassa kulusid kärpida sisuliselt korraldust paljud haiged ravimata jätta.

Tervishoiu rahastamise suurendamise möödapääsmatust on mitmetes analüüsides näidanud nii Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), Praxis kui Riigikontroll. Praeguses valitsuses on lisaks tervise- ja tööministrile ning sotsiaalkaitseministrile ka kolm eelmist sotsiaalministrit, seega on tervishoiu probleemid hästi teada.

Lisaraha leidmine on poliitiline otsus. Jutt rahapuudusest ei kõla veenvalt olukorras, kus valitsus on lasknud lammutada töökorras ministeeriumihoone ja langetab ravikindlustusmaksu, millega jääb haigekassale laekumata ligi 90 miljonit eurot aastas.

Soovitame valitsusel kuulata asjatundjate arvamusi ja ettepanekuid, seada prioriteediks Eesti inimeste tervis ja teha riigimehelikud otsused.

Eesti Arstide Liit

Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit

Eesti Õdede Liit

Koduvalveaja suurendamise kavatsus

Eesti Arstide Liidu arvamus planeeritava seadusemuudatuse kohta 13.05.2016.

Eesti Arstide Liidu kommentaar haiglate liidu ettepanekute kohta 16.05.2016.

Eesti Haiglate Liidu ettepanekud töölepinguseaduse muutmiseks 16.05.2016.

Töölepinguseaduse muudatusettepaneku seletuskiri.

Eesti Töötervishoiuarstide Seltsi arvamus valvetöö riskidest.

Töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus 22.04.2016.

Kommunikatsiooniuuring

Eesti Arstide Liit tellis OÜ Vaikuselt, kommunikatsiooniuuringu. Selle sammuga soovisime leida vastused mitmetele organisatsioonisisestele küsimustele. Kas arstid saavad arstide liidult piisavalt informatsiooni? Kuidas juhtivate kehade tegevus tegelikult välja paistab? Mida meist ülepea arvatakse? Selle aasta kevadel saatsime küsimustiku meie liikmetele ning vastused on uuringus näha.

Liialdamata võib öelda, et tegemist on positiivse hinnanguga juhtkonna senisele tegevusele. Eriti teeb rõõmu kolleegide väga kõrge valmidus soovitada teistele arstidele liitu kuulumist. Reaalseks ootuseks saab pidada 10% vastamist valimi koguhulgast. Uuringule vastas 11% küsitlusankeedi saanutest. Seejuures oli vastajate hulk väga hea vanuselise läbilõikega. Kuivõrd uuring oli anonüümne, siis otsest vastajat me ei tea, aga üks arst soovis arstide liidus näha rohkem analüüsi ja vähem emotsioone. Saagu sisekommunikatsiooniuuring esimseks (või ka teiseks) pääsukeseks kvaliteetse analüüsi pikas reas. Tundub, et uuteks ettevõtmisteks on olemas väga hea platvorm.

Uuringu täisteksti saab lugeda siit.

Täiendkoolituse fond jätkab tegevust

Sihtasutus Arstide Täienduskoolituse Fond võitis kohtuvaidluse ja saab arstide täiendõppe
toetamist jätkata. Riigikohus tühistas 7.mail 2015 halduskohtu ja ringkonnakohtu otsuse ning valitsuse korralduse, millega fond 2013. aastal tulumaksusoodustusega ühingute nimekirjast välja arvati.

Maksuamet, rahandusministeerium, valitsus ja kahe astme kohtud kinnitasid mitu aastat kestnud vaidluses, et arstide täienduskoolituse toetamine ei ole avalikes huvides ega heategevuslik ja fond tegutseb ainult ühe kutseala huvides. Riigikohus aga leidis, et sihtasutuse vastuväited on olnud algusest peale õiged: „SA Arstide Täienduskoolituse Fond puhul ei ole täidetud ükski neljast nimekirjast kustutamise aluseks olevast eeldusest ning seega on Vabariigi Valitsuse korraldus õigusvastane ja tuleb tühistada.“ Samuti mõisteti riigilt välja kohtukulud.

Riigikohtu Kolleegium on seisukohal: „Arstide täienduskoolituse toetamine vastab avaliku huvi kriteeriumile. Põhiseaduse § 28 kohaselt on igaühel õigus tervise kaitsele. Arstide erialane täienduskoolitus aitab kaasa tervishoiuteenuse kvaliteedi tõstmisele ja tagab sellega avalikku huvi igaühe tervise kaitse vastu.“

„Kahjuks on tööandjate ja riigipoolne koolituse rahastamine puudulik, seetõttu on väga vajalik, et fond saab vahepeal katkenud koolitusstipendiumide maksmist jätkata,“ ütles arstide liidu president Lembi Aug.

Riigikohtu otsus.

Katrin Rehemaa,
SA Arstide Täienduskoolituse Fond juhataja

Eesti Arstide Liidu erialase väliskoolituse toetus

Avatud on erialastel väliskoolitustel osalemise toetuse taotlusvoor EAL liikmetele tähtajaga 5. mai 2015.

Tingimused:

  1. Täienduskoolitus toimub Euroopas 2015.a;
  2. Taotleja on EAL liige, kellel ei ole liikmemaksu võlgnevust;
  3. Igale taotlejale hüvitatakse kokku kuni 500 eurot osalemistasu, majutus- ja transpordikulude katmiseks;
  4. Taotlus esitatakse lisatud blanketil digiallkirjastatult e-posti aadressil arstideliit ät arstideliit.ee, toetuse väljamaksmiseks tuleb esitada kuludokumendid (arved, maksekorraldused, piletid);
  5. Toetuse saajad otsustab eestseisus EAL eelarves ettenähtud summa piires, residentidele eraldi koolituskulude fondi ei ole. Otsus teatatakse 12. mail 2015.

Arstide täienduskoolituse fond on oma tegevuse peatanud, kuna riigi seisukoha järgi ei ole arstide täienduskoolituse toetamine avalikes huvides ja riigieelarve täitmiseks on iga tulumaksusent vajalik. EAL toetab oma liikmete täienduskoolitust vastavalt oma põhikirjale ja võimalustele.

Tervishoiudebatt 2015

Erakondade tervishoiudebatt

13.veebruaril Mustamäe haiglas

Eesti Arstide Liit korraldab reedel, 13. veebruaril algusega kell 14 Mustamäe haigla saalis valimiseelse tervishoiudebati, kuhu on kutsutud kõigi Riigikogusse kandideerivate erakondade esindajad.

Saab kuulata erakondade tervishoiulubadusi ja poliitikutele küsimusi esitada.

Kas tervishoid peaks minema kindlalt edasi või on aeg võtta aru pähe ja teha teisiti ning kas parem töö inimeste tervise eest annab arstile parema palga?

Arstide liit esitab ka oma ettepanekud tervishoiu korralduse ja rahastamise parandamiseks.

Tulge vaatama, kuulama ja võtke küsimused kaasa!

EAL eestseisus