Arstide liidu pöördumine peaministri poole

Austatud härra peaminister

Tervishoiu rahastamise suurendamine alates käesolevast aastast oli kahtlemata õige otsus, mis hoidis ära arstiabi kättesaadavuse kiire vähenemise.

Samas ei parane kättesaadavus loodetud tempos, kuna riigieelarve seaduse eelnõu järgi ei saa haigekassa kogu laekuvat ravikindlustusmaksu patsientide ravimiseks kasutada. Haigekassale riigieelarvest üle antud täiendavate kohustuste kulud on kujunenud planeeritust suuremaks, kuna need arvestati 2016.a kulude järgi. See mõjutab negatiivselt eelkõige eriarstiabi rahastamist.

Tulenevalt riigieelarve eelnõust on haigekassale pandud kohustus koostada 2019. aastaks eelarve tulemiga 4,2 miljonit eurot. Olukorras, kus haigekassa ei suuda hinnatud ravivajadust täielikult rahastada, on ravikindlustuse vahendite reservi suunamine patsiente kahjustav. Haigekassa nõukogule strateegilistes küsimustes nõuandev komisjon, mis koosneb tervishoiuspetsialistidest, tegi ettepaneku kinnitada haigekassa järgmise nelja aasta eelarvepositsioon mõõdukalt negatiivne, kattes negatiivset tulemit eelmiste perioodide jaotamata tulemi arvelt. Haigekassa nõukogu otsustas 17.08.2018 kinnitada haigekassa 4 aasta kulude ja kulude katteallikate planeerimise põhimõtted vastavalt juhatuse ettepanekule ja koostada aastateks 2019–2022 tasakaalus eelarve.

Lähtudes ekspertide ja haigekassa nõukogu arvamusest teeme ettepaneku suurendada 2019. aasta riigieelarve seaduse eelnõus haigekassa kulusid 4,2 miljoni euro võrra, et haigekassal oleks võimalik kinnitada tasakaalus eelarve ja lühendada ravijärjekordi.

Lugupidamisega

Jaan Sütt

Eesti Arstide Liidu president

24.10.2018

Õiguskantsleri vastus viibib

Pöördusime õiguskantsleri poole kirjaga 14.11.2016. Kuna vastust ei tulnud, siis 16.01.17 pärisime, et millal Te vastate. Saime järgmise vastuse.

Palun väga vabandust, et Teile alles nüüd annan teada avalduse lahendamise käekäigust. See ei tähenda, et me poleks intensiivselt avaldusega alates selle laekumisest tegelenud. Tegemist on õiguskantsleri pädevuse vaatevinklist keerulise avaldusega. Oleme otsinud nurka, kuidas saaks õiguskantsler asjaga sisuliselt tegeleda ja seda nii, et tegevusest oleks kasu. See on olnud kaunis aeganõudev ülesanne. Mul on tunne, et oleme lõpuks saavutanud läbimurde ja leidnud selle koha, mis annab võimaluse asjaga tegeleda ja seda nii, et poleks võimalik õiguskantsleri pädevust kahtluse alla seada.

Anname Teile kohe teada, kui  oleme tegudeni jõudnud.

Loodame meiegi, et õiguskantsler ikka vastab.

Tervishoiutöötajate avalik pöördumine

Avalik pöördumine moodustatava valitsuskoalitsiooni ja haigekassa nõukogu poole

Praegu lähtub haigekassa ravi rahastamisel mitte tegelikust ravivajadusest, vaid riigieelarve tasakaalust. Selle tagajärjel on kaks kuud enne aasta lõppu paljudes haiglates lepingud ületatud ja sel aastal saab anda ainult erakorralist abi. Ainuüksi Tartu ülikooli kliinikumis lükatakse edasi üle 400 patsiendi ravi.
Patsientidele tuleb tagada vajalik õigeaegne ja kvaliteetne arstiabi. Tervishoiuvaldkonna töötajaid ja tööandjaid esindavad liidud on nõus sõlmima üleriigilise kollektiivlepingu ainult juhul, kui on täidetud selleks vajalikud tingimused.

Tervishoiuteenuste kulud haigekassa eelarves ja raviasutustega sõlmitavate lepingute maht peab katma haigekassa poolt hinnatud tegeliku põhjendatud ravinõudluse ja raviteenuste hinnad sisaldama kõiki kvaliteetse arstiabi osutamiseks vajalikke kulusid.

Kahel järgmisel aastal on vaja taastada statsionaarse eriarstiabi maht vähemalt 2013.a tegelikult ravitud haigete arvu tasemel ja lepingumahtu ületava töö eest tasumisel jätta kehtima senised koefitsiendid: ambulatoorses ja päevaravis 0,7 ning statsionaarses ravis 0,3.
Vajaliku lisarahastuse saamiseks kasutatakse 2017. ja 2018.a haigekassa jaotamata kasumit maksimaalses haigekassa seadusega lubatud mahus ja jäetakse ära sotsiaalmaksu langetamine, säilitades seejuures riigieelarvesse planeeritud kompensatsioon haigekassale. Nelja aasta perspektiivis soovitame kaaluda ajutise töövõimetuse hüvitiste väljaviimist haigekassa eelarvest.

Teeme loodavale valitsusele ettepaneku võtta võimalikult kiiresti vastu otsused tervishoiu rahastamise suurendamiseks, mis tagavad solidaarse ravikindlustussüsteemi jätkusuutlikkuse ja vajaliku kvaliteetse arstiabi kättesaadavuse tagamiseks Eesti elanikele. Tervishoiukriisi lahendamise võti on uue koalitsiooni kätes.

Eesti Arstide Liit
Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit
Eesti Õdede Liit

Eesti Haiglate Liit
Eesti Kiirabi Liit

Tervishoiutöötajate avaldus

Tervis on kallis
Tervishoiutöötajate avaldus 20. septembril 2016

Peatasime täna töö haiglates ja perearstikeskustes, et öelda kõigile Eesti inimestele, eelkõige aga valitsusele ja riigikogule: tervishoid vajab lisaraha, et patsiendid saaksid vajalikku ravi.

Arstid ja õed ei jäta haigete ravimist pooleli kergekäeliselt ega kerge südamega, aga nii meditsiinis kui elus peab mõnikord tegema väiksemat kahju, et ära hoida suuremat.

Aina sagedamini näeme patsiente, kes pika järjekorra pärast on meie juurde jõudnud liiga hilja. Tihti peame nuruma kolleegidelt erandkorras vastuvõtuaega või voodikohta haigele, kelle seisund ei kannata oodata, kuulates seejuures juhtkonna manitsusi, et haigekassa lepingut ei tohi ületada.

Ravijärjekordades ootab üle 180 000 inimese, sest haigekassa eelarve on teadlikult tehtud tegelikust ravivajadusest väiksem. Seetõttu on haiglates ravitud rohkem patsiente, kui plaan ette nägi. Ükski heategu ei jää aga karistuseta – haiglatelt tahetakse nõuda viimase kvartaliga kogu haigekassa ülekulu tasa tegemist nii, et töö maht ei vähene, aga selle eest makstakse vähem. Mingit vajadust nii toimida ei ole, haigekassas on vajalik raha olemas. Jaotamata kasumis on üle 100 miljoni varasematel aastatel inimestelt kogutud raviraha, kuid selle kasutamise asemel plaanitakse raviteenuste hindu alandada. Hinnakärbe viib paratamatult järeleandmisele kvaliteedis. Masu-aegne hinnakoefitsient tähendas ka koondamisi ja palkade vähendamist. Kas meie riik on tõesti taas nii suures kriisis, et pinnal püsimiseks on vaja arstiabi kärpida ?

Riigieelarve tasakaal ei tohi olla tähtsam inimeste tervisest. Arstid ja õed tahavad teha oma tööd ja ravida patsiente vastavalt tänapäevase meditsiini võimalustele. Poliitikute ülesanne on luua selleks tingimused, mitte jaanalinnu kombel pead liiva all hoida ja otsustamist aina edasi lükata.

Eesti tervishoiusüsteem on Euroopas efektiivsuselt kahe esimese ja rahastamise tasemelt kahe viimase riigi hulgas. Vananev rahvastik vajab rohkem arstiabi ja uued tõhusamad ravimid ning ravimeetodid on kallid, seetõttu ainult ravikindlustusmaksust kõigeks ei jätku. Efektiivses süsteemis võib leida üksikuid kohti kulude kokkuhoiuks, kuid selle mõju on umbes sama suur, kui palju saab tühjakspigistatud sidrunist teerulliga üle sõites veel mahla kätte.

Valida on kulude vähendamise või tulude suurendamise vahel. Kulude vähendamine tähendab ravijärjekordade hüppelist pikendamist. Patsientidelt, kes maksavad oma taskust niigi ligi veerandi tervishoiukuludest, kõrgemat visiiditasu võtta või tasulise ravi osa suurendada ei saa. Siis muutub arstiabi väiksema sissetulekuga inimestele kättesaamatuks, nagu on juba juhtunud hambaraviga. Soovitame kõigepealt loobuda sotsiaalmaksu langetamisest, mis jätaks alles 90–100 miljonit eurot aastas.

Eksperdid on vastuvaidlematult tõendanud, et Eesti tervishoid vajab lisaraha. Arstid ja õed on „hääletanud“ küll jalgadega, küll patjadega, kuid teame, et inimeste, ka poliitikute naha paksus ja reaktsioonid on erinevad. Täna on hoiatus, esimene süst, kui see ei mõju, tuleb jätkata pikema ja tõhusama ravikuuriga.

Paremini rahastatud tervishoiust võidavad kõik. Kui saab ravida rohkem patsiente, siis lühenevad rahapuudusest tingitud järjekorrad. Õigeaegne ravi hoiab ära haiguste ägenemist ja krooniliseks muutumist ning kulud vähenevad, sest kallist erakorralist ja pikaajalist ravi on vaja vähem. Kui tervishoiutöötajad näevad tunneli lõpus valgust, jäävad nad Eestisse. Kui saab kulutada rohkem haiguste ennetamisele, väheneb haigestumine. Tervemad inimesed toovad majanduskasvu – nende tööpanus suureneb, sotsiaalkulud aga vähenevad. See kõik ei tule korraga ja kohe homme, kuid saame hakata liikuma õiges suunas.

Austatud poliitikud, kogu tervishoiuvaldkond alates teadlastest, ekspertidest, ministrist kuni arstide, õdede ja hooldajateni on ühisel arvamusel, et rahastamist on vaja suurendada. Võtke meid kuulda!

Alkoholi tarvitamine

Arstide liit teeb valitsusele ja riigikogule ettepaneku muuta korrakaitseseadust ja keelata taas kogu riigis alkoholi tarvitamine avalikus kohas.

Eesti on üks suurima alkoholitarbimisega riike Euroopas. Alkoholist tingitud vigastused, haigused ja surmad hävitavad meie rahvast ja põhjustavad riigile suuri kulutusi. Olukorda saab muuta vaid siis, kui suudame luua tingimused, mis lapsed ja noored alkoholist eemal hoiavad. Praegu kehtiv kord kujundab lastes arvamust, et alkoholi joomine on tavapärane ja normaalne ning seda võib teha praktiliselt igal pool. Küsimus ei ole mitte niivõrd selles, kui palju purjus inimesed kedagi tülitavad, vaid ühiskonna hoiakus ja suhtumises.

Euroopa alkoholiharta kohaselt on kõigil meie lastel ja noorukitel õigus kasvada üles alkoholivabas keskkonnas. Iga otsus, mis soodustab alkoholi joomist, on Eestile kahjulik. Kutsume riigimehi üles tehtud viga kiiresti parandama ja kehtestama seaduse, mis ei luba avalikus kohas alkoholi tarvitada.

Eesti Arstide Liit