Vähendatud nõuetega välisarstide eelnõu

Postitatud |

Välisarstide registreerimise muudatused, mis pidid jõustuma 1.juulist, on jälle edasi lükatud ja õigusselgusetus kestab edasi. Tervise- ja tööministri määruste eelnõudes on täielikult kaotatud keelenõue ja kvalifikatsiooni võrdlemine muudetud formaalsemaks ja pealiskaudsemaks – võrreldakse vaid õppe pikkust, mitte sisu. Põhjalikuks ülevaateks tuleb lugeda Riigikogus olevat eelnõud.

 

Rikkaks joomine 2 osa

Postitatud |

Eesti Arstide Liidu ja Eesti Perearstide Seltsi avaldus

Arstid toetavad alkoholi kättesaadavuse vähendamist ja reklaamipiiranguid. Riiklike otsuste tegemisel ei pea lähtuma nende kodanike arvamusest, kelle elus on alkohol hõivanud olulise koha. Esikohale tuleb seada tervis, mitte aktsiisitulu. Tõdeme taas, et ükski rahvas ei ole ennast rikkaks joonud.

Alkoholist põhjustatud haigestumus ja suremus on küll hakanud langema, kuid on ikka veel liiga kõrge. Arstid annavad patsientide ravimisel oma parima, peaeesmärk on aga sõltuvusprobleemide ennetamine ja alkoholitarbimise jätkuv vähendamine eelkõige noorte hulgas.

Meie alkoholipoliitika on õigel teel. Kui majanduskasvu ja palkade tõusu perioodil alkoholitarbimine tavaliselt kasvab, siis eelmisel aastal see sisuliselt ei muutunud. Ka piirikaubandus ei toonud tarbimise hüppelist kasvu, nagu ennustasid alkoholi tootjad ja kaupmehed. Nende arvamus, et kallim hind paneb eestlased rohkem jooma, ei pea paika.

Kindlasti on väga tähtis ühiskonna suhtumine ja noorte hoiakute kujundamine. Seetõttu on kummaline saada päevast-päeva meediast sõnumeid, mille järgi joomine näib olevat inimõigus ja Lätist vägijookide toojad suurimad patrioodid.

Meie kõigi sõnad ja teod peaksid lastele ja noortele näitama, et elu pakub palju paremat ja toredamat kui alkohol ja mõnuained.

Eesti Arstide Liit

Eesti Perearstide Selts

Lisainfo: Katrin Rehemaa, EAL, 5135121

Le Vallikivi, EPS, 5215233

Eesti Arstide Päevad 2018

Postitatud |

Eesti Arstide Päevad Tallinnas

11. ja 12. mail toimub Tallinnas Kultuurikatlas arstide liidu aastakonverents Eesti Arstide Päevad.

Konverentsi avavad reedel, 11.mail kell 10 arstide liidu president Jaan Sütt ja tervise- ja tööminister Riina Sikkut.

Avasessioonil „Juhtimiskultuur meditsiinis“ tuleb juttu nii juhtimise teaduspõhisusest, praktilistest juhtimiskogemustest erinevates valdkondades, keeruliste inimeste ja olukordade juhtimisest ning õnnelikuna töötamise võimalikkusest.

Arstiteaduslikest teemadest on kavas insult, artroos ja erakorraline meditsiin. Lisaks arutletakse paralleelsessioonidel, kuidas elada tervelt ja kvaliteetselt kõrge vanuseni, milleks on arstile vaja elukestvat õpet. Arstitudengid lahkavad teemat, kes on abiarst ja mis on tema roll eesti meditsiinisüsteemis.

„Arstide liit pühendab tänavused arstide päevad Eesti 100. sünnipäevale, mille puhul on koju kolleegidega oma teadmisi jagama tulnud mitmed välismaal töötavad arstid,“ ütles dr Jaan Sütt. Ta lisas, et on tore koos Eesti riigi suure juubeliga tähistada ka arstkonnale olulisi ümmargusi tähtpäevi – Eesti Arstide Liidu tegevuse taastamisest möödub juunis 30 aastat ja arstide päevi peame 25. korda.

Eesti Arstide Päevad on suurim iga-aastane arstide konverents Eestis, mis on toimunud alates 1994. aastast, traditsioon sai alguse aastail 1920–1939 Eesti Arstiseltside Liidu korraldatud Eesti arstidepäevadest. Osalejaid on üle 700 – eriarstid, arst-residendid, üliõpilased ja tervishoiujuhid.

Konverentsikava https://arstideliit.ee/wpcontent/uploads/2018/02/2018_05_03_EAP_kava.pdf

Eesti Arstide Liit

Stipendiumikonkurss

Postitatud |

SA Arstide Täienduskoolituse Fond kuulutab välja stipendiumikonkursi erialaseks täienduskoolituseks 2018. a teisel poolaastal.

Taotluste esitamise tähtaeg on 09. mai 2018.

Taotlus tuleb esitada blanketil digiallkirjaga e-posti aadressil arstideliit@arstideliit.ee

  • Stipendiumi on õigus taotleda Eestis töötavatel arstidel, sh arst-residentidel;
  • Stipendiumi suurus on kuni 500 eurot;
  • Stipendium antakse erialaseks täienduskoolituseks või osavõtuks erialasest kongressist või konverentsist. Eelistatud on taotlused osalemiseks Euroopas toimuvatel üritustel;
  • Stipendiaatidelt oodatakse läbitud koolituse teemadel erialast teavet sisaldava artikliavaldamist ajakirjas Eesti Arst.

Blankett docx.

Blankett odt (OpenOffice LibreOffice)

Jõukaks joomine

Postitatud |

Eesti Arstide Liidu avaldus valitsuse alkoholipoliitika toetuseks

Ükski rahvas ei ole ennast kunagi rikkaks joonud. Arstide liit toetab meetmeid, mille eesmärk on vähendada alkoholi tarvitamist ja parandada sellega rahva tervist. Tunnustame terviseministri ning valitsuse algatusel riigikogus vastuvõetud seadusemuudatusi, mis kehtestavad täiendavad piirangud alkoholi reklaamile ja müügile.

Arstkond ei kahtle tõenduspõhistes uuringutes ja rahvusvahelises praktikas, mis kinnitavad, et alkoholi joomist mõjutavad kõige enam hind, füüsiline kättesaadavus ja reklaam. Kõige hinnatundlikumad alkoholitarbijad on meie lapsed ja noored, seega on aktsiisitõus põhimõtteliselt õige tee, kuna muudab alkoholi just nende jaoks vähem kättesaadavaks. Alkoholitarvitamist vähendavaid muudatusi ei saa lasta segada alkoholi tootjate ja müüjate kampaaniakäral, mida osa meediast vastutustundetult võimendab. Riigi tulusid on kahtlemata vaja asjatundlikult prognoosida, kuid ei maksa loota, et aktsiisist laekuv tulu korvaks alkoholist tingitud tervisekahjud.

Ükski rahvas ei ole ennast kunagi rikkaks joonud. „Vajalikud otsused on vahel ebapopulaarsed, nii nagu süst on valus, kuid tuleb siiski ära teha“, ütles arstide liidu president Jaan Sütt.

Kutsume kaasmaalasi valima meelemürkide asemel terviserajad ja toetama Eesti rahva tervise huvides tehtud otsuseid.

Eesti Arstide Liit

Eesti Arstide Päevad 2018

Postitatud |

KAHEKÜMNEVIIENDAD EESTI ARSTIDE PÄEVAD TOIMUSID 11…12.05.2018 TALLINNA KULTUURIKATLAS.

Eesti Arstide Päevad 2018 videosalvestused kokkuvõtliku esitlusloendina. Esitlusloendis on kõik videosalvestused kronoloogilises järjekorras. Täpsemad viited salvestustele asuvad allpool.

REEDE 11.05.2018

Eesti Arstide Päevad avasid arstide liidu president dr Jaan Sütt ning tervise- ja tööminister pr Riina Sikkut.

ESIMENE SESSIOON “Juhtimiskultuur meditsiinis”

Korraldas Eesti Nooremarstide Ühendus. Juhatavad dr Martin Reim ja dr Juuli-Ann Tähiste.

Sessiooni videosalvestus.

  1. Dr Carl Savage “Why it is important that doctors get engaged in leadership?”
  2. Dr Peeter Tohver “Miks ma tahan haiglat juhtida?” [pdf versioon] [odp versioon] [pptx versioon]
  3. Dr Henno Ligi “Muutuse juhtimine ja juhtimise muutumine”
  4. Tiina Saar- Veelmaa “Tööõnn – müüt või tegelikkus muutuvas töömaailmas?”

TEINE SESSIOON “Insuldi kaasaegne käsitlus”

Sessioon toimus neuroloogide, lasteneuroloogide, neurokirurgide ja taastusarstide koostöös. Juhatab dr Janika Kõrv.

Sessiooni videosalvestus nr 1.

Sessiooni videosalvestus nr 2.

  1. Dr Riina Vibo “Akuutse isheemilise insuldi käsitus”
  2. Dr Toomas Asser “Hemorraagiline Insult”
  3. Dr Siim Schneider “Insult Noortel”
  4. Dr Rael Laugesaar “Insult lastel”
  5. Dr Janika Kõrv “Insuldi sekundaarne preventsioon”
  6. Dr Aet Lukmann “Insuldi taastusravi”

PARALLEELSESSIOON “Terves kehas terve vaim”

Paralleelsessiooni videosalvestus.

  1. Dr Taavi Tillmann “Mida süüa ja palju liikuda?”
LAUPÄEV 12.05.2018

ESIMENE SESSIOON “Artroosi ortopeediline käsitlus”

Korraldasid Eesti Traumatoloogide-ortopeedide Selts ja Eesti Taastusarstide Selts.

Sessiooni videosalvestus nr 1.

Sessiooni videosalvest nr 2.

  1. Dr Kaspar Tootsi “Osteartroos- uued teadmised patogeneesist”
  2. Dr Alo Rull “Artroosist õlaliigese piirkonnas”
  3. Dr Kristo Kask “Randmepiirkonna artroos”
  4. Dr Marju Raukas “Artroosist labajalaliigeses”
  5. Dr Annelii Jürgenson “Endoproteesitud patsient taastusravis”
  6. Dr Eve Sooba “Endoproteesi taastusravi- SPA või sport?”

TEINE SESSIOON “Erakorraline meditsiin Eestis eile, täna, homme”

Korraldas Eesti Erakorralise Meditsiini Arstide Selts. Juhatavad dr Ago Kõrgvee ja dr Arkadi Popov.

Sessiooni videosalvestus nr 1.

Sessiooni videosalvestus nr 2.

  1.  Dr Ago Kõrgvee “Erakorralise meditsiini areng Eestis”
  2. Dr Aleksander Sipria “Erakorralise meditsiini arstide väljaõpe Eestis ja eriala populaarsus”
  3. Dr Helke Nurm “Laste erakorraline meditsiin Eestis, hetkeseis”
  4. Dr Ülle Uustalu “Laste erakorraline meditsiin Euroopas”
  5. Dr Arkadi Popov “Erakorralise meditsiini roll insuldiravi läbimurdes: ajalugu ja perspektiivid”
  6. Dr Argo Lätt, Dr Lembi Põlder “Erakorraline patsient perearstikeskuses”
  7. Dr Veronika Reinhard “Kas patsientide pöördumine erakorralise meditsiini osakonda on põhjendatud? Auditi tulemused”
  8. Dr Tanel Lepik “Kas erakorralise meditsiini arsti karjäär jääb lühikeseks?”

PARALLEELSESSIOON “Elukestev õpe arstile – milleks?” ja “Abiarstindus- süsteemi head ja vead”

Paralleelsessiooni videosalvestus [elukestev õpe].

  1. Tauri Tallermaa “Kultuurne ja elukestev mälu”
  2. Dr Marina Tuutma “Eesti arst Rootsis. Elukestev õpe ja Rootsi arstid”

Paralleelsessiooni videosalvestus [abiarstindus].

  1. Korraldab Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts. Modereerib Priit Tohver.

Kes on abiarst ja mis on tema roll eesti meditsiinisüsteemis? Mis kasu on abiarstist haiglatel, perearstidel, eriarstidel? Paneelis lahkavad asjatundjad abiarstinduse voorusi ja puudusi. Eesmärk on koos publikuga jõuda reaalsete lahendusteni, mis aitaksid veelgi paremini süsteemi potentsiaali rakendada.

 

 

Registreerumine on lõppenud.

Asukoht ja parkimine.

Eesti Arstide Päevad 2018 kava.

Sessioonide tutvustus. 

Osalemistasud.

Ettevõtted, palun liikuge siia.

HPV vaktsiin

Postitatud |

HPV vaktsiin aitab päästa elusid 

Eestis surevad noored naised jätkuvalt emakakaelavähki. Igal aastal haigestub keskmiselt 70 täies elujõus alla 49 aastast naist, kellel lapsed on veel väikesed või hoopiski sünnitamata. Viie aasta pärast ei ole kolmandik neist enam elus. Murelikuks teeb see, et haigestumus noorte naiste hulgas on Eestis praegu tõusutendentsis. Kahjuks oleme nende numbrite poolest Euroopa Liidu riikide seas esimese kuue hulgas. Igal aastal haigestub Eestis kokku 170-180 naist emakakaelavähki ja igal aastal sureb selle haiguse tõttu umbes 60-70 naist Eestis.

Kas tahame olla jätkuvalt hoolimatud või suudame üheskoos olukorda muuta, et saaksime tulevikus rõõmustada päästetud elude üle? 

Emakakaelavähk on tänapäeval ennetatav pahaloomuline haigus ja selleks kasutatakse sõeluuringut või vaktsineerimist. Eestis juba 12 aastat kestnud Pap testil põhinev sõeluuring ei ole kahjuks täitnud talle pandud ootusi. Peamiseks põhjuseks on vähene osalemine: 2016. aastal tuli emakakaelavähi sõeluuringule vaid 46% kutsutuist. Sõeluuring täidab oma eesmärki, kui osaleb vähemalt 70% kutsutuist. Vaktsineerimine ja sõeluuring on sama eesmärgi saavutamise erinevad vahendid ja need tuleb panna toimima üheaegselt.

Enamik Euroopa Liidu liikmesriike on lülitanud emakakaelavähi vastase HPV vaktsiini oma riiklikkusse vaktsineerimisprogrammi. Juba on saabunud esimesed teated sellest, et vaktsiin suudab ära hoida vähieelseid seisundeid vaktsineeritud noortel naistel. Järgmise aasta algusest alustab vaktsineerimist ka Eesti. 

HPV vaktsiin on võimeline ära hoidma HPV püsiva nakkuse ja sellest põhjustatud vähieelseid seisundeid 86-100%l. Vaktsiin on väga kõrge efektiivsusega, põhjalikult uuritud ning tema ohutus on laialdastes kasutamisjärgsetes uuringutes kinnitatud. Seda tõendavad ka Maailma Tervishoiuorganisatsiooni poolt välja antud mitmed HPV vaktsiini alased raportid. Maailma Terviseorganisatsioon nagu Eesti Naistearstide Seltski soovitab HPV vastast vaktsineerimist vanuses 9-13 või 9-14 sõltuvalt vaktsiinist. 2017 märtsis on maailmas 71 riigi tüdrukutele ja 11 riigis ka poistele HPV vaktsiin riiklikus immuniseerimiskavas. 

Osale emakakaelavähi sõeluuringus. Ära keela oma tütrele emakakaelavähi vastast vaktsiini, ka tema tahab näha oma lapsi suureks kasvamas.

 

Eesti Naistearstide Seltsi juhatus

Kontakt: Lee.Padrik ät kliinikum.ee

 

Täiendavat teavet on pakkuda internetileheküljel http://www.vaktsineeri.ee/hpv-inimese-papilloomiviirus.html

Üldkogu avaldus 02.12.17

Postitatud |

Eesti Arstide Liidu üldkogu avaldus

 

Terved inimesed on ühiskonna kalleim vara, rahva säilimise ja riigi arengu alus.

Tunnustame Eesti valitsust alkoholi tarvitamist piiravate ja tervishoiu rahastamist suurendavate otsuste eest. Need on rahva tervise huvides tehtud riigimehelikud sammud.

Haigekassa nõukogu on seni töötanud sotsiaalparlamendina, kus on võrdselt esindatud nii patsientide, tööandjate kui riigi esindajad. Sellest põhimõttest loobumine on ohtlik, kuna see suurendab riski, et otsustamisel lähtutakse poliitilistest eesmärkidest, mitte patsientide huvidest.

Tervishoiu parem rahastamine aitab patsientidel kiiremini ravile pääseda, kuid sama oluline on arstiabi kvaliteet. Arstide liit leiab, et ravikvaliteedi arendamisel on tähtis roll kodumaisel arstiteadusel ja meditsiiniharidusel.

Arstiabi on teadusmahukas valdkond, kus maailmatasemel püsimise absoluutseks eelduseks on kodumaise teaduse elujõulisus. Eesti arstkond vaatab kasvava murega probleemide kuhjumist meie teaduse rahastamises. Akadeemilised ringkonnad – teaduste akadeemia, ülikoolid, noored teadlased, arstiteaduskond – on korduvalt taotlenud teaduse rahastamise suurendamist. Arstide liit teeb ettepaneku tõsta Eesti teadusesse investeeritava rahastuse sihti 1,2 protsendini sisemajanduse kogutoodangust.

Arstide liit peab oluliseks terviklikku ja hästi toimivat haridussüsteemi. Arstiharidus ei piirdu diplomiõppega, vaid jätkub erialakoolitusega residentuuris ning elukestva õppena kogu karjääri vältel. Meditsiinihariduse kvaliteedist algab ravi kvaliteet.

Arstkond soovib, et rahva tervise edendamisel panustaks riik rohkem haiguste ennetamise programmidesse ning sõeluuringutesse, et tagada nende suurem hõlmatus ja efektiivsus. Arstide liit kiidab heaks uute vaktsiinide lisamise riiklikku vaktsineerimiskavasse ja kutsub inimesi kaitsma ennast ja oma lapsi välditavate haiguste eest.

Arstiabist sõltub ainult väike osa tervisest, kõige rohkem mõjutavad seda meie endi valikud ja käitumine. Tervis peitub lihtsates asjades: puhas kodumaine toit, rõõm liikumisest, vähem mõnuaineid. Imerohtudesse tasuks suhtuda kriitiliselt ja haigeks jäädes on mõistlik otsida abi tõenduspõhisest meditsiinist, mitte nõidadelt ja posijatelt.

Teeme igaüks Eestile 100 aasta juubelisünnipäevaks kingituse, püüdes hoida ning parandada oma tervist!

 

Tallinnas, 2.detsembril 2017

Stipendiumikonkurss 2018 esimene poolaasta

Postitatud |

SA Arstide Täienduskoolituse Fond kuulutab välja stipendiumikonkursi erialaseks täienduskoolituseks 2018. a esimesel poolaastal.

Taotluste esitamise tähtaeg on 23. november 2017.

Taotlus tuleb esitada blanketil elektrooniliselt e-posti aadressil arstideliit ätt arstideliit.ee  

  • Stipendiumi on õigus taotleda Eestis töötavatel arstidel, sh arst-residentidel
  • Stipendiumi suurus on kuni 500 eurot;
  • Stipendium antakse erialaseks täienduskoolituseks või osavõtuks erialasest kongressist või konverentsist. Eelistatud on taotlused osalemiseks Euroopas toimuvatel üritustel;
  • Stipendiaatidelt oodatakse läbitud koolituse teemadel erialast teavet sisaldava artikli avaldamist  ajakirjas Eesti Arst.

Stipendiumid määrab fondi nõukogu, stipendiaadid kuulutatakse välja EAL üldkogul 2.detsembril.

Meditsiinigeneetika eetilised dilemmad

Postitatud |

20. novembril korraldas Eesti Arstide Liit iga-aastase eetikakonverentsi, mis seekord oli pühendatud meditsiinigeneetika ja geeniuuringutega seotud eetilistele dilemmadele.

Ehkki geeniuuringud on paljuski sarnased muude diagnostiliste uuringutega, on neil siiski eripärasodd nagu näiteks ajas muutumatu tulemus, võimalik elukestev riskihinnangu muutus ning järglastele ja lähisugulastele laienev mõju. Et tänapäeval on ühest konkreetsest geenist sageli lihtsam uurida sadu või tuhandeid geene, kasvab tõlgendusvigade ja sekundaarsete leidude osakaal, mille osas võiks olla uuritavat teavitatud. Konverentsil arutati nii täiskasvanute kui laste geneetilise testimisega seonduvaid küsimusi. Üldine soovitus on täiskasvanuea haigustesse haigestumiseriski hindavad geeniuuringuid mitte teostada lapseeas vaid lükata need edasi ajale, mil isikud on võimelised uuringu tähendusest aru saama. Igal juhul võiks uurijal ja uuritaval olla selge ülevaade testi eesmärgist ning tehnilistest võimalustest koos kitsaskohtadega. Kõrge haigusriskiga seotud geenivariantide uuringuga kaasnevalt on soovitatav pakkuda uuritavatele nii testieelset kui testijärgset professionaalset nõustamist.

Seekordne välisesineja Sirpa Soini andis ülevaate biopankasid puudutavast regulatsioonist Euroopas ja USA-s. On selge, et lisaks pärilikele haigustele saab arvutuslikke geneetilisi riskihinnanguid anda ka erinevate nn elustiilihaiguste kontekstis. Ka selliste uuringute korral peab lähtuma uuringu informatiivsusest ning andma selge tausta, mis eesmärgil uuringut tehakse. Lisaks meditsiinilistele uuringutele on jõudsalt turule tungimas otse tarbijale pakutavad geenitestid, mille osas puudub sageli ammendav eelinfo ning uuritaval võib jääda testi eesmärkidest ning informatiivsusestekslik mulje.

Kokkuvõttes pakkusid geeniuuringutega seotud teemad elavat huvi nii arstidele kui konverentsi külalistele. Ettekannetele järgnes elav diskussioon. Korraldajate poolt arvame, et antud teemat tuleks ilmselt lähiaastatel ikka jä jälle käsitleda.

Eetikakonverentsile registreerumine

Postitatud |

Eesti Arstide Liit korraldab 20. oktoobril algusega kl 14 Tallinnas Olümpia hotelli konverentsikeskuses konverentsi  „Meditsiinigeneetika eetilised dilemmad“.

Geneetilised uuringud on saanud arstide töö igapäevaseks osaks ja nende olulisus kasvab iga aastaga. Geenitestidel on võrreldes teiste uuringutega mitmeid eripärasid. Tavapäraselt annavad kliinilised uuringud vastuse ühe patsiendi kohta, kuid geenitestist saadud teave võib avaldada mõju ka tema pereliikmetele. Peaesineja on Sirpa Soini Soomest, kes räägib geenitestide eetilistest ja õiguslikest aspektidest ja biopankadest Euroopa Liidus.

Kava

  • 14.00 Registreerimine ja tervituskohv
  • 14.30 Avasõnad
  • 14.45 Ethical and legal framework of genetic testing and biobanks in Europe Sirpa Soini, Helsinki
  • 15.30 Haigusriske ennustavad geeniuuringud ning nendega seonduvad eetilised küsimused Neeme Tõnisson, TÜK
  • 16.00 Kohvipaus
  • 16.20 Geneetiliste haiguste diagnostika eetilised aspektid Sander Pajusalu, TÜK
  • 16.50 Diskussioon
  • 17.50 Kokkuvõte

Konverentsist osavõtt on tasuta, kohtade arv on piiratud. Osalejatel palume registreeruda hiljemalt 16. oktoobril.

Registreerumine on lõppenud.