Arstieetika päev

18. septembril on rahvusvaheline arstieetika päev.

Kiiresti arenev meditsiin pakub pidevalt uusi diagnostika- ja ravimeetodeid, nõudes arstidelt elukestvat enesetäiendamist ka eetikavaldkonnas, et leida tasakaal patsientide vajaduste ja ühiskonna võimaluste vahel.

Arsti kutsetegevusega seonduvate eetikastandardite arendamine ja järgimine on arstide liidu üks olulisimaid ülesandeid. Eetikaküsimusi oleme käsitlenud juba traditsiooniks kujunenud konverentsidel alates 2005. aastast.

Tänavune eetikakonverents on pühendatud meditsiinigeneetikaga seotud eetiliste dilemmade vaagimisele. Geneetilised uuringud on saanud arstide töö igapäevaseks osaks ja nende olulisus kasvab iga aastaga. Geenitestidel on võrreldes teiste uuringutega mitmeid eripärasid. “Kui tavapäraselt annavad kliinilised uuringud vastuse ühe patsiendi kohta, siis geenitestist saadud teave võib avaldada mõju mitmele pereliikmele,“ märkis üks konverentsil kõnelejatest, meditsiinigeneetik
Neeme Tõnisson.

Eesti Arstide Liidu eetikakonverents toimub 20. oktoobril Tallinnas, peaesineja on Sirpa Soini Soomest, kes räägib geenitestide eetilistest ja õiguslikest aspektidest Euroopa Liidus.

Eesti Arstide Liit

Kollektiivleping on allkirjastatud

Kollektiivlepinguläbirääkimised on nüüdseks lõppenud. Lepingu kirjutasime alla 25.04.2017 Tallinnas ametiühingute majas. Haigekassa kinnitas eelarve 26.04.2017 ja valitsus hinnakirja 27.04.2017. Me oleme rõõmsad, et kõik lubatud aktsioonid viimasel hetkel ära jäid.

Pressiteade.

Kollektiivlepingu täistekst on allkirjastatud digitaalselt, kuid on siin avaldatud ilma allkirjadeta.

Riigi eelarvestrateegia 2018….2021.

Eelkokkuleppe sõlmimine

Tervishoiuvaldkonna töötajate ja tööandjate liidud sõlmisid eelkokkuleppe, kinnitamaks, et poolte vahel selle aasta palganumbrites erimeelsusi ei ole. Kollektiivlepingu sõlmimine on takerdunud tervishoiu rahastamise otsuste puudumise tõttu, mis annaksid kindluse, et patsiendid saavad õigel ajal vajalikku arstiabi.

Selleks, et tagada tervishoiutöötajate palgatõus kokkulepitud mahus ja ajal, peab Haigekassa nõukogu tegema vastava otsuse homme. Eelkokkulepe annab selge aluse palgakomponentide tõstmiseks. Selles sisalduvad tunnitasud lepiti kokku juba lepitusmenetluses ja vajalik summa on haigekassa eelarves reserveeritud.

Pooled on läbirääkimisi pidanud üle aasta ja jõudnud kollektiivlepingu põhipunktides kokkuleppele. Tervisevaldkonna töötajate ja tööandjate esindajate hinnangul oleks äärmiselt kahetsusväärne, kui pikaajalise töö tulemusel saavutatud kokkulepped ei leiaks riigipoolset toetust. Eelkokkuleppe sõlmimine tõendab tervishoiutöötajate ja tööandjate soovi töötüli rahulikult lahendada. Töörahu säilimine sõltub riigi ja haigekassa otsustest.

Eesti Arstide Liit

Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit

Eesti Õdede Liit

Eesti Haiglate Liit

Eesti Kiirabi Liit

Eesti Perearstide Selts

Pressiteade

Eesti Arstide Liit toetab erialaseltside pöördumist valitsuse ja riigikogu poole ja ühineb nõudmistega võtta kiiresti vastu otsused, mis tagavad patsientidele vajaliku kättesaadava ja kvaliteetse arstiabi. Tervishoiuprobleeme arutab ka homme Tallinnas kogunev arstide liidu üldkogu. Külalisena kõneleb Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse tervishoiu rahastamise olevikust ja tulevikust. Üldkogul võetakse kokku lõppeva aasta tegevus, valitakse volikogu uus koosseis ja arstide liidu president, kes astub ametisse 2018. aastal. Arutatakse edasist tegevust kollektiivlepingu läbirääkimistel. „Uus valitsus on hakanud jõuliselt tegelema ennetusega, eelkõige alkoholipoliitika karmistamisega, mis on kindlasti kiiduväärt, aga tundub, et arstiabis on uppuja päästmine ikka ainult tema enda asi,“ ütles läbirääkimiste delegatsiooni liige Jaan Sütt. Ta lisas, et arstid peavadki seisma eelkõige patsientide huvide eest ja pole kahtlust, et neil on selleks nii tahtmist kui jõudu.

Arstide Liidu üldkogu koosolek algab 3.detsembril kell 12 Tallinnas Olümpia hotelli konverentsikeskuses. Eesti Arstide Liit

Tervishoiutöötajate avalik pöördumine

Avalik pöördumine moodustatava valitsuskoalitsiooni ja haigekassa nõukogu poole

Praegu lähtub haigekassa ravi rahastamisel mitte tegelikust ravivajadusest, vaid riigieelarve tasakaalust. Selle tagajärjel on kaks kuud enne aasta lõppu paljudes haiglates lepingud ületatud ja sel aastal saab anda ainult erakorralist abi. Ainuüksi Tartu ülikooli kliinikumis lükatakse edasi üle 400 patsiendi ravi.
Patsientidele tuleb tagada vajalik õigeaegne ja kvaliteetne arstiabi. Tervishoiuvaldkonna töötajaid ja tööandjaid esindavad liidud on nõus sõlmima üleriigilise kollektiivlepingu ainult juhul, kui on täidetud selleks vajalikud tingimused.

Tervishoiuteenuste kulud haigekassa eelarves ja raviasutustega sõlmitavate lepingute maht peab katma haigekassa poolt hinnatud tegeliku põhjendatud ravinõudluse ja raviteenuste hinnad sisaldama kõiki kvaliteetse arstiabi osutamiseks vajalikke kulusid.

Kahel järgmisel aastal on vaja taastada statsionaarse eriarstiabi maht vähemalt 2013.a tegelikult ravitud haigete arvu tasemel ja lepingumahtu ületava töö eest tasumisel jätta kehtima senised koefitsiendid: ambulatoorses ja päevaravis 0,7 ning statsionaarses ravis 0,3.
Vajaliku lisarahastuse saamiseks kasutatakse 2017. ja 2018.a haigekassa jaotamata kasumit maksimaalses haigekassa seadusega lubatud mahus ja jäetakse ära sotsiaalmaksu langetamine, säilitades seejuures riigieelarvesse planeeritud kompensatsioon haigekassale. Nelja aasta perspektiivis soovitame kaaluda ajutise töövõimetuse hüvitiste väljaviimist haigekassa eelarvest.

Teeme loodavale valitsusele ettepaneku võtta võimalikult kiiresti vastu otsused tervishoiu rahastamise suurendamiseks, mis tagavad solidaarse ravikindlustussüsteemi jätkusuutlikkuse ja vajaliku kvaliteetse arstiabi kättesaadavuse tagamiseks Eesti elanikele. Tervishoiukriisi lahendamise võti on uue koalitsiooni kätes.

Eesti Arstide Liit
Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit
Eesti Õdede Liit

Eesti Haiglate Liit
Eesti Kiirabi Liit

Haigekassa nõukogu otsus

Tervishoiutöötajad tunnustavad haigekassa nõukogu otsust jätta raviteenuste hinnad langetamata.

„Meil on väga hea meel, et hoiatusstreik andis esimese tulemuse ja masukoefitsienti, mis oleks pannud ohtu ravi kvaliteedi, ei kehtestata,“ ütles tervishoiutöötajate kutseliidu president Iivi Luik.

Haigekassa eelarvemiinuse vähendamiseks otsustati kärpida haiglates tehtava ületöö tasustamist. Kui praegu maksab haigekassa lepingumahtu ületava haiglaravi kuludest kinni ainult 30 protsenti, siis edaspidi langeb see 20 protsendile. Ambulatoorset ületööd hakatakse 70% asemel tasustama 50% ulatuses. Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Aivar Koka arvamus, et kui haiglad rahaliselt toime ei tule, siis võib ju ületöö tegemata jätta, on vastutustundetu. Kuna ületöö on haiglatele niigi rahaliselt kahjulik, võetakse ravile ainult neid patsiente, kelle seisund ei luba oodata.

Sisuliselt soovitab riik osa patsiente lihtsalt abita jätta, kuigi raha haigekassa jaotamata kasumis on olemas. Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ütles valitsuse pressikonverentsil, et aastaga on haiglaravi vähendatud 4,5% ja järjekorras ootavate inimeste arv on kasvanud 10%. Rahandusminister Sven Sesteri sõnul peab haigekassa hoidma raha halbadeks aegadeks. Patsientidel, arstidel ja õdedel on raske praegust aega heaks pidada.

Eesti Arstide Liit
Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit
Eesti Õdede Liit

lisainfo: Katrin Rehemaa, EAL 5135121

Iivi Luik, ETK 5119067

Gerli Liivet, EÕL 5144312

Homme toimub hoiatusstreik. Pressiteade.

Homme, 20.septembril kell 9.00–10.00 toimub üleriigiline tervishoiutöötajate hoiatusstreik, millega nõutakse tervishoiu rahastamise suurendamist, et patsiendid saaksid vajalikku arstiabi.

Hoiatusstreigi ajaks peatatakse haiglates plaanilised ambulatoorsed vastuvõtud, uuringud ja protseduurid ning plaaniline töö statsionaaris. Samuti katkestatakse töö perearstikeskustes. Töötavad kiirabi, erakorralise meditsiini osakonnad ja patsientidele osutatakse vältimatut arstiabi. Ärajäänud vastuvõttude asemele püütakse patsientidele leida uus aeg võimalikult lühikese aja jooksul. Töö korraldavad ümber ja patsiente teavitavad raviasutused.

„Streik ei ole patsientide vastu, vaid nende huvides, arstiabi selle tõttu kellelgi saamata ei jää. Palume vabandust suurema ajakulu pärast ja ootame mõistvat suhtumist,“ ütles Tartu arstide liidu esimees Jaan Sütt. Ta lisas, et üks eesmärke on näidata, et betoon üksi ei ravi, kui aga haiglatele ravi eest vähem maksma hakatakse ja arste ning õdesid palkade vähendamine ähvardab, siis võivad uued haiglahooned personalist üsna tühjaks jääda.

Hoiatusstreigi ajal toimuvad haiglates kõnekoosolekud. Tartus kogunetakse kliinikumi uue sissepääsu ees. Streikijad ja arstiteaduse üliõpilased moodustavad „tervisekoridori“, mis sümboliseerib tuleviku haiglat. Tuleviku ravivõimalustega oodatakse tutvuma ka patsiente ja linnakodanikke.

Hoiatusstreigiga on ühinenud kõigi suuremate haiglate ja mitme perearstikeskuse töötajad:
SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, SA Tartu Ülikooli Kliinikum, SA Tallinna Lastehaigla, AS Ida-Tallinna Keskhaigla, AS Lääne-Tallinna Keskhaigla, SA Pärnu Haigla, SA Ida-Viru Keskhaigla, SA Hiiumaa Haigla, AS Järvamaa Haigla, SA Kuressaare Haigla, AS Lõuna-Eesti Haigla, SA Läänemaa Haigla, SA Narva Haigla, AS Põlva Haigla, AS Rakvere Haigla, SA Raplamaa Haigla, AS Valga Haigla, SA Viljandi Haigla, SA Jõgeva Haigla, Haapsalu NRK, SA Elva Haigla TM, AS Räpina Haigla, AS Medicum, PJV Hooldusravi Keila, Tartu Linna Polikliinik, Nõmme perearstikeskus OÜ Meditiim, OÜ Mediarte, Saku Tervisekeskus, Kaja Õunapuu OÜ, Kambja PAK, Meie Tervis OÜ, TÜ Haapsalu perearst, Kalamaja Perearstid OÜ, OÜ Aira Perearstikeskus, OÜ Linnamõisa Perearstikeskus.

Eesti Arstide Liit
Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit
Eesti Õdede Liit

Hoiatusstreik

20.septembril toimub tervishoiutöötajate hoiatusstreik, millega nõutakse tervishoiu rahastamise suurendamist, et patsiendid saaksid vajalikku ravi.

Arstiabi ei ole juba praegu alati õigeaegselt kättesaadav. Sellele vaatamata planeerib valitsus riigieelarve strateegias neljaks järgmiseks aastaks tegelikust vajadusest selgelt väiksemaid tervishoiukulusid, mis tähendab ravijärjekordade hüppelist pikenemist. Kuigi rahastamissüsteemi jätkusuutmatus on olnud teada üle kümne aasta, ei ole tehtud ühtki poliitilist otsust selle muutmiseks.

Valitsus peaks eelkõige muret tundma inimeste arstiabita jäämise, mitte eelarve tasakaalu pärast. Kuna ravikindlustuse tuludest ei piisa vananeva elanikkonna kasvavateks tervishoiukuludeks, siis on haigekassal seaduslik õigus kasutada inimeste raviarvete tasumiseks ka varem kogutud raha. Peaministri ja rahandusministri süüdistused haigekassa juhtkonna aadressil on küünilised ja ebaõiglased – eriti uudiste valguses, mis kõnelevad rahandusministeeriumi enda valearvestustest riigieelarve koostamisel ja puudujääkide katmisest haigekassa reservidega.

Tervishoiutöötajad ei pea õigeks haigetelt lisaraha võtmist visiiditasude tõstmise ja tasuliste teenuste lisamisega, mis halvendab oluliselt vähemkindlustatud inimeste ravivõimalusi. Erameditsiinile panustamine muudaks arstiabi kokkuvõttes kallimaks ja kättesaadavaks vaid rikkamale osale ühiskonnast, hambaraviga on see juba ära proovitud. Selleks, et Eesti tervishoiu rahastamine jõuaks euroopa keskmisele tasemele, tuleb suurendada valitsussektori kulusid.

Kutsume Eesti inimesi väärtustama oma tervist ja edastama valijatena seda sõnumit ka poliitikutele: tervis on kallis.

 

Eesti Arstide Liit

Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit

Eesti Õdede Liit

Arstide pöördumine peaministri poole

Tervishoiutöötajate avalik pöördumine

Austatud härra peaminister!

Patsientidele vajaliku arstiabi tagamiseks ei tohi tervishoiu rahastamise parandamise otsustamist enam edasi lükata.

Eesti tervishoiusüsteem paistab Euroopas silma kõrge efektiivsuse ja madala rahastamisega. Paari viimase aastaga on eelkõige statsionaarse eriarstiabi rahastamist tunduvalt kärbitud. Haigekassa 2016.aasta eelarves planeeritud haiglapatsientide arv on ligi 8% väiksem kui 2014. aastal raviti. Rahaliste piirangute tõttu jäeti tänavuses eelarves patsientide tegelikust ravivajadusest katmata 74 miljonit eurot, mistõttu tehti esimesel poolaastal haiglates 51% rohkem lepingumahtu ületavat tööd kui eelmisel aastal.

Sellises olukorras tähendab rahandusministri nõue haigekassa kulusid kärpida sisuliselt korraldust paljud haiged ravimata jätta.

Tervishoiu rahastamise suurendamise möödapääsmatust on mitmetes analüüsides näidanud nii Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), Praxis kui Riigikontroll. Praeguses valitsuses on lisaks tervise- ja tööministrile ning sotsiaalkaitseministrile ka kolm eelmist sotsiaalministrit, seega on tervishoiu probleemid hästi teada.

Lisaraha leidmine on poliitiline otsus. Jutt rahapuudusest ei kõla veenvalt olukorras, kus valitsus on lasknud lammutada töökorras ministeeriumihoone ja langetab ravikindlustusmaksu, millega jääb haigekassale laekumata ligi 90 miljonit eurot aastas.

Soovitame valitsusel kuulata asjatundjate arvamusi ja ettepanekuid, seada prioriteediks Eesti inimeste tervis ja teha riigimehelikud otsused.

Eesti Arstide Liit

Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit

Eesti Õdede Liit

Lepituskoosolek

31. mail kell 11 toimub riikliku lepitaja juures tervishoiu kollektiivse töötüli lepituskoosolek.

Läbirääkimised lõppesid 23. märtsil kokkuleppele jõudmata, kuna töötajad ei nõustunud tööandjate ettepanekuga jätta lepingust välja kõik töö- ja puhkeaega, öötöö, puhkepäevadel tehtava töö ja ületunnitöö hüvitamist, valveaega, puhkust ning täienduskoolitust käsitlevad punktid.

Riiklik lepitaja on menetlenud töötüli kaks kuud, kuid ühtki uut ettepanekut ei ole töötajatele tehtud.

Arstide ja õdede jaoks on juba mitmendate läbirääkimiste peateemaks töökoormus. Et nende kannatus on katkemas, seda kinnitab Tartu arstide käivitatud ja nädalaga näoraamatus tuhandeid toetajaid kogunud ettevõtmine, mis kulmineerub 31. mail, kui tervishoiutöötajad tulevad tööle, padi kaasas.

„„Padjaga tööle“ on pehme protest meie ettepanekute eiramise ning tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ja haiglate liidu kavandatavate seadusemuudatuste vastu, millega koormust mitte ei vähendata, vaid suurendatakse“, selgitas üks aktsiooni eestvedajaid anestesioloog Jaan Sütt. Ta lisas, et tervishoiusüsteem on krooniliselt alarahastatud ja tervishoiutöötajad ülekoormatud, süsteemi parandamise asemel aga on riiklikuks strateegiaks kivist viimasegi vee välja pigistamine ehk efektiivsuse suurendamine.

Töölepingu seaduse muudatustega tahetakse inimesi tervishoius veelgi intensiivsemalt tööle panna, pikendades valveaega, lühendades puhkeaega ja kaotades ületundide ning riigipühal töötamise lisatasu.

Arstide liit, tervishoiutöötajate kutseliit ja õdede liit ühinevad kolleegide algatusega, liitude ühisdelegatsiooni liikmed tulevad lepituskoosolekule padjaga.

Eesti Arstide Liit

Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit

Eesti Õdede Liit

Eesti Arstide Päevad 2016

Eesti Arstide Päevad 5. ja 6. mail Pärnus

 ja 6. mail toimub arstide liidu aastakonverents Eesti Arstide Päevad. Tänavu kogunevad arstid Pärnusse, et saada osa sisukast täienduskoolitusest, tutvuda meditsiinifirmade uudistega, võtta aega kolleegide ja iseenda jaoks.

Konverentsi avasõnad lausuvad arstide liidu president Lembi Aug ja Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Aivar Kokk.

Avasessioonil arutleme koos meditsiiniväliste külalistega, kas arst on ikkagi inimene, missugusena ta paistab patsiendile, kolleegile ja iseendale. Teine sessioon on pühendatud sõltuvushäiretele ja kolmas sünnieelsele meditsiinile. Teisel päeval käsitleme vähikirurgia korraldust ja kvaliteeti, viimasel põhisessioonil räägime ägedatest allergilistest reaktsioonidest ja immuunravist. Külalislektorid on Suurbritanniast, Hollandist ja Rootsist. Paralleelsessioonidel lahkab arstiüliõpilaste selts kuuenda kursuse praktika-aastat, nooremarstid korraldavad diskussiooni toiduallergiast ja toidutalumatusest, perearstid arutlevad e-saatekirja ja üldarstiabi kvaliteedi üle. Esmakordselt on arstide päevade korraldajate hulgas Rootsis töötavad Eesti arstid, kes jagavad ka pagulastest patsientide ravimise kogemusi.

Eesti Arstide Päevad on suurim iga-aastane arstide konverents Eestis, mis on toimunud alates 1994. aastast, traditsioon sai alguse aastail 1920–1939 Eesti Arstiseltside Liidu korraldatud Eesti arstidepäevadest. Tänavu on osalejaid üle 600 – eriarstid, arst-residendid, üliõpilased ja tervishoiujuhid.

Konverentsikava

04.05.2016

Eesti Arstide Liit

lisainfo Katrin Rehemaa 5135121

Lepitaja juurde

ervishoiutöötajate kollektiivlepingu läbirääkimised lõppesid tööandjatega kokkuleppele jõudmata ja töötajate liidud pöörduvad töötüli lahendamiseks riikliku lepitaja poole.

Tervishoiutöötajad tunnustavad tööandjaid, kuna jõuti ühisele seisukohale liikuda tervishoius arstide, õdede ja hooldajate optimaalsete palgasuhete suunas ning arvestada töötasu süsteemi loomisel ka teiste riikide praktikat. Samad põhimõtted peaksid kehtima ka haiglajuhtide palkade määramisel. Näiteks Soomes on haiglajuhtide palgad eriarsti palgast keskmiselt 1,3 korda kõrgemad, mistõttu peame põhjendamatuks, et Eestis on see suhe sõltuvalt raviasutusest 2,5–3,5.

Tööandjate pakkumist ei saanud tervishoiutöötajad vastu võtta, kuna juba mitmendat aastat sisaldas see tervikliku kollektiivlepingu asemel ainult palganumbreid, jättes välja kõik töö- ja puhkeaega, öötöö, puhkepäevadel tehtava töö ja ületunnitöö hüvitamist, valveaega, puhkust ning täienduskoolitust käsitlevad punktid. „Nende punktidega soovisime veidigi leevendada meditsiinitöötajate ülekoormust ja vähendada juba igapäevaseks muutunud seaduserikkumisi vajaliku puhkeaja ja täienduskoolituse võimaldamisel, seetõttu peame keeldumist neid isegi arutada solvavaks,“ ütles arstide liidu president Lembi Aug.

Pakutud tunnitasu alammäärad ei võimalda tagada Eesti raviasutuste jaoks piisavat ja motiveeritud meditsiinilist personali. Õdede kuupalk ei jõua 2017.aastal isegi 2015.a Eesti keskmise palgani. Haiglajuhtide innukust pidurdada palgakasvu haigekassastki jõulisemalt ei ole lihtne mõista.

Töötüli algpõhjus on tervishoiu ebapiisavas rahastamises ja haigekassa jaotamata kasumi hoidmises riigieelarve tasakaalu säilitamiseks. Riigijuhid rahva tervist ja tervishoiutöötajaid ei väärtusta, seda tõendab ka läbirääkimiste eiramine minister Jevgeni Ossinovski poolt.

Eesti Arstide Liit

Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit

Eesti Õdede Liit

Abi regionaalne kättesaadavus

Eriarstiabi viiakse patsiendist kaugemale

 

Haigekassas koostatud eriarstiabi geograafilise kättesaadavuse põhimõtete järgi ei ole eriarstiabi osutamine maakonnahaiglates haiglahoonete, aparatuuri ja personaliressursi kasutamise seisukohalt optimaalne, seetõttu koondatakse enamik erialasid ainult kahte või nelja kohta Eestis.

Tsentraliseerimine ei puuduta mitte ainult statsionaarset haiglaravi, vaid ka ambulatoorset abi. Näiteks kardioloogi, neuroloogi, reumatoloogi, gastroenteroloogi, uroloogi ja veel mitme eriala arsti vastuvõtul saab edaspidi käia ainult Tallinnas, Tartus, Pärnus või Kohtla-Järvel. Sünnitusabi oleks haigekassa analüüsi alusel optimaalne jätta vaid Tallinna, Tartusse ja Kohtla-Järvele, koos günekoloogiaga antakse seda siiski ka Pärnus ja geograafilist eripära arvestades Kuressaares. Maakondadest kaotatakse ka spetsialiseeritud statsionaarne pediaatriline abi ja lastearstide vastuvõtud.

Neid põhimõtteid on haigekassa käesoleva aasta ravilepinguid sõlmides juba rakendanud, andes suure osa üldhaiglate töömahust piirkondlikele haiglatele. Samal ajal käib sotsiaalministeeriumis koos eriarstiabi pikaajalise prognoosi töörühm, mis otsusteni ei ole veel jõudnud. Ministeeriumi tellimusel koostasid arstlikud erialaseltsid mõne aasta eest erialade arengukavad, millega haigekassa praegune tegevus on vastuolus. Ometi juhib nii ministeeriumi tervisevaldkonda kui ka haigekassa nõukogu tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.

Arstide liit on seisukohal, et niinimetatud geograafilise kättesaadavuse põhimõtete näol on tegemist arstiabi kättesaadavust oluliselt halvendava kavaga, mille töötas välja ravi rahastaja – haigekassa, rääkimata läbi patsientide ja erialaspetsialistidega. Kuna praegused muudatused  ei vasta patsientide tegelikele vajadustele ja põhjustavad neile lisakulutusi, teeme ettepaneku enne osapooltega läbirääkimist ja ühiste otsuste tegemist peatada haigekassa kava teostamine ja jätkata eriarstiabi osutamist haiglates vähemalt eelmise aasta tasemel.

Eesti Arstide Liit

HK geograafilise kättesaadavuse põhimõtted eriarstiabis https://arstideliit.ee/web/arstiabi-regionaalsest-kattesaadavusest

Tervishoiudebatt 2015

Valimiseelne tervishoiudebatt 13. veebruaril

Eesti Arstide Liit korraldab reedel, 13. veebruaril algusega kell 14 Mustamäe haigla saalis
valimiseelse tervishoiudebati, kus osalevad kõigi Riigikogusse kandideerivate erakondade
esindajad.„Maailma terviseorganisatsiooni ja Praxise eksperdid, Riigikontroll ning arstide liit on poliitikutele
korduvalt südamele pannud, et on vaja põhimõttelisi otsuseid meie tervishoiusüsteemi püsimise ja
rahastamise jätkusuutlikkuse tagamiseks,“ ütles arstide liidu president Lembi Aug. „Seepärast
otsisime valimisprogrammidest süsteemseid muudatusi ja lahendusi, kuid kahjuks ei leidnud,“ lisas dr
Aug.
Kavas on erakondade tervishoiulubaduste lühitutvustus ja diskussioon. Arstide liit esitab ka oma
ettepanekud.
Erakondi esindavad: Reformierakond – Urmas Kruuse, SDE – Eiki Nestor, Keskerakond – Viktor
Vassiljev, IRL – Tiit Meren, RÜE – Kristiina Ojuland, Vabaerakond – Veiko Herodes, EKRE – Mare Liiger,
Rohelised – Aleksander Laane, Vasakpartei – Viivi-Helbe Peljuhhovska, Iseseisvuspartei – Raivo
Orgusaar.
Osalema on oodatud tervishoiutöötajad, tervishoiujuhid, patsiendid, ajakirjanikud – kõik, keda
huvitab meie tervishoiu käekäik.

Eesti Arstide Liit

Tervishoiudebatt 2015

Erakondade tervishoiudebatt

13.veebruaril Mustamäe haiglas

Eesti Arstide Liit korraldab reedel, 13. veebruaril algusega kell 14 Mustamäe haigla saalis valimiseelse tervishoiudebati, kuhu on kutsutud kõigi Riigikogusse kandideerivate erakondade esindajad.

Saab kuulata erakondade tervishoiulubadusi ja poliitikutele küsimusi esitada.

Kas tervishoid peaks minema kindlalt edasi või on aeg võtta aru pähe ja teha teisiti ning kas parem töö inimeste tervise eest annab arstile parema palga?

Arstide liit esitab ka oma ettepanekud tervishoiu korralduse ja rahastamise parandamiseks.

Tulge vaatama, kuulama ja võtke küsimused kaasa!

EAL eestseisus

Pressiteade lepingu allkirjastamise kohta

Täna sõlmisid Eesti Arstide Liit, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit, Eesti Õdede Liit ja Eesti Haiglate Liit ning Eesti Kiirabi Liit üleriigilise kollektiivlepingu aastateks 2015–2016.

Kokkuleppe järgi tõusevad arstide, õdede, hooldajate ja teiste tervishoius töötavate spetsialistide töötasu alammäärad 25 protsenti.

Palgatõusuks vajalikud summad lisati riigi ja haigekassa eelarvesse vastavalt novembris sõlmitud eelkokkuleppele. Kollektiivleping laieneb kõikidele tervishoiutöötajatele, kes töötavad haigekassast või riigieelarvest rahastatavates raviasutustes.

„Leping annab tervishoiutöötajatele veidi kindlustunnet juurde, kuid töökoormuse piiritlemiseks  ja seadustele vastava töö- ja puhkeaja tagamiseks tuleb edasi tegutseda,“ ütles uuest aastast arstide liidu presidendi ametisse astuv dr Lembi Aug. Koormusstandardid ja võimalikud palgadiferentsid plaanime edaspidi kokku leppida lepingu lisana.

 Eesti Arstide Liit

Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit

Eesti Õdede Liit

 

Pressiteade seoses 2014 läbirääkimiste eelkokkuleppega

äna kirjutasid tervishoiutöötajate ja tööandjate liidud alla tingimuslikule eelkokkuleppele, mis loob eeldused kollektiivlepingu sõlmimiseks.

Oleme jõudnud tööandjatega ühisele arvamusele, missugune peaks kahel järgmisel aastal olema arstide, õdede ja hooldajate palgakomponent haigekassa hinnakirjas. Kas jõutakse ka tervishoius tegeliku töörahu tagava kollektiivlepinguni, oleneb nüüd eelkõige tervise- ja tööministri Urmas Kruuse ja haigekassa otsustest. Haigekassa ja riigi 2015. aasta eelarves tuleb teha vajalikud muudatused ja minister Kruuse peab andma kirjaliku kinnituse, et kokkuleppele vastavalt koostatakse ka 2016. aasta eelarved.

Läbirääkimiste  põhiprobleem ei ole ainult tervishoiutöötajate palganumbrid, vaid tervishoiu jätkusuutmatu rahastamine, mida poliitikud ei taha ega julge muuta.

„Meie tervishoid on palju aastaid püsinud ja üliefektiivselt toiminud ainult tänu arstide ja õdede ülekoormusega tööle ja kunstlikult madalal hoitud palgale,“ ütles arstide liidu president Andres Kork. Ta lisas, et Eesti valitsusele ei ole kahjuks inimesed ja nende tervis prioriteet, seda näitab ka tänane päev – nii arstide-õdede, haiglajuhtide kui patsientide jaoks olulise leppe allkirjastamisel ei pidanud tervise- ja tööminister Urmas Kruuse vajalikuks osaleda.

Eesti Arstide Liit

Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit

Eesti Õdede Liit

lisainfo Katrin Rehemaa, EAL, 5135121

               Iivi Luik, ETK, 5119067

               Ester Öpik, EÕL, 53414540

Puuetega inimeste toetuseks

Arstide liit ja tervishoiutöötajate kutseliit toetavad puuetega inimeste taotlust töövõimereform edasi lükata. Praegusel kujul tekitavad põhjalikult läbimõtlemata ja lahtiseletamata muudatused paratamatult hirmu ja ebakindlust.

Inimeste tööle aitamiseks on vaja kõik detailid korralikult paika panna, karistuste väljamõtlemisele keskendumine ei ole euroopalik tee. Eelkõige tuleb luua tingimused vähese töövõime parandamiseks ja säilitamiseks. Selleks vajavad tervisekahjustuste, krooniliste haiguste ja puuetega inimesed – meie patsiendid, senisest hoopis paremini kättesaadavat meditsiinilist ja sotsiaalset rehabilitatsiooni. Teine lahendamata võtmeküsimus on sobivate töökohtade olemasolu ja neile töökohtadele ligipääsemine.

Soovitame valitsusel ja riigikogul kuulda võtta inimesi, kes iga päev nende probleemidega elavad, ning mitte seadustama kabinettides sündinud ebareaalseid plaane.

Eesti Arstide Liit
Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit

lisainfo Katrin Rehemaa, EAL 5135121
Katrin Olo-Laansoo, ETK 53453463

Koormusuuringu esitlus

Arstide töökoormuse uuringu esitlus

Eesti arstide töökoormuse uuringu esitlus toimub neljapäeval, 25. septembril kell 16 Tallinnas Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe korpuse saalis (Sütiste tee 19).

Eesti Arstide Liit viis tänavu juunis läbi veebiküsitluse, et saada teada, missugune on arstide ambulatoorse, statsionaarse ja valvetöö koormus. Uuringus osales 862 arsti. 72% vastanutest töötab suurema koormusega kui seaduses ettenähtud täistööaeg. Tulemused annavad ülevaate ka ületundide arvestamisest  ja hüvitamisest ning  töö- ja puhkeaja nõuete täitmisest.

Arstide koormuse vähendamises lepiti kokku kaks aastat tagasi sõlmitud kollektiivlepingus, kuid kahjuks seda haiglates enamasti ei täideta. Ületöö kahjustab arstide tervist ja töövõimet ning on potentsiaalne risk patsientidele.

Eesti Arstide Liit