Arstid arutavad vaktsineerimise küsimusi

PRESSITEADE
Eesti Arstide Liit
18.10.2019

Arstid on valmis otsustavateks sammudeks vaktsineerituse tõstmiseks.

Tervishoiutöötajad ja ametnikud kogunevad täna Eesti Arstide Liidu eestvedamisel Tallinnas, et arutada, kuidas parandada Eesti elanike vaktsineerimisega hõlmatust ja viia inimesteni teaduspõhine info vaktsineerimise kohta. 

Eesti Arstide Liidu eestseisuse liikme dr Karmen Jolleri sõnul aetakse inimesi segadusse valeinfoga, mis on teadlaste poolt ammu ümber lükatud. “Meil on aeg tõhustada koostööd arstide, teadlaste ning teiste erialaspetsialistide ja riigiametnike vahel, et objektiivne ja teaduspõhine teave vaktsineerimise kohta jõuaks võimalikult paljude inimesteni. Tänasel kohtumisel osalevate ekspertide ja spetsialistide eesmärk on jõuda olukorrani, kus Eesti inimesed oskavad teha targa ja teadliku valiku, et ennast ja oma peret kaitsta,” rääkis Joller.

Jolleri sõnul on Eesti arstid väga mures ohtude pärast, mida toob kaasa vaktsineerimata laste arvu kasv. “Maailma Terviseorganisatsioon WHO on kuulutanud vaktsiinivastase liikumise üheks kümnest suurimast terviseohust maailmas ja näeme tõsist ohtu ka Eestis: viimasel paaril aastal on taas esinenud haigestumisi vaktsiinvälditavatesse haigustesse, mis olid juba kadumas.”

Arutelul osalev riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder selgitas, et nakkushaiguste leviku tõkestamiseks on vaja vaktsineerida võimalikult palju inimesi, sest laiaulatuslik immuuntaust takistab viiruste ringlust. “Paraku püsib vaktsineerimisest keeldumiste arv kõrgel tasemel. Inimestele soovin veel kord südamele panna, et nii olulisel teemal tasub usaldada arstide ja teadlaste hinnanguid vaktsineerimise tähtsusest,” rõhutas Mölder.

Terviseameti peadirektori asetäitja Jelena Tomasova sõnul on esmasteks eesmärkideks üldise  vaktsineerimisega hõlmatuse taseme ning vaktsineerimisse jaatava suhtumise tõstmine. „Üldine hõlmatuse tase ei tohi langeda ja peab saavutama tõusutrendi. Nakkushaigustesse haigestumise ennetamiseks on kollektiivse kaitse olemasolu äärmiselt oluline. Piisava vaktsineerimisega hõlmatuse korral kujuneb elanikkonnal kollektiivne immuunsus. Seega annab iga vaktsineeritu panuse tervema ühiskonna püsimisse,“ ütles Tomasova.

Arstide algatusel on sel sügisel peetud kaks laiapõhjalist arutelu, millel osalenud jätkavad koostööd elanikkonna, sealhulgas tervishoiutöötajate vaktsineerimisega hõlmatuse parandamiseks ja teaduspõhise info tõhusamaks levitamiseks.

Eesti Arstide Liit on suurim Eesti arstide ühendus, mis seisab arstikutse arengu ja maine eest, edendab meditsiinikultuuri ning esindab arstkonna seisukohti tervishoiupoliitika kujundamisel. 

Eesti Arstide Liit

Täna on ülemaailmne patsiendiohutuse päev

Sotsiaalministeerium
PRESSITEADE
17.09.2019

Täna, 17. septembril tähistatakse esmakordselt ülemaailmset patsiendiohutuse päeva. Päeva  eesmärk on tõsta teadlikkust tervishoius esinevatest välditavatest ravivigadest ning nende ennetamise võimalustest, et muuta tervishoidu patsientidele turvalisemaks.

„Patsiendiohutus on tõusnud ülemaailmseks terviseprioriteediks. Kahjujuhtumite tagajärgede ja ennetusega tegelemine on tervishoiu oluline osa. Kuigi arstiabi on Eestis väga heal tasemel, tuleb ka meil kahjuks ette olukordi, kus kõik ei lähe plaanipäraselt,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Ohutuma tervishoiu suunas liikumiseks vajame läbipaistvat patsiendikindlustuse süsteemi, mis võimaldaks eksimustest õppida, neist avatult rääkida ja nendega julgemalt tegeleda. Selle üks olulisi eeldusi on patsientidele välditava kahju õiglane hüvitamine ilma üleliigse bürokraatiata.“

Mitmeid patsiendiohutust toetavaid tegevusi on Eestis alustatud juba aastaid tagasi. Esimesed patsiendiohutust reguleerivad sätted pandi Eesti õigusaktidesse juba 2004. aastal. Patsiendiohutuse töörühm, mis tegeleb patsiendiohutusnõuete kaasajastamisega on käinud sotsiaalministeeriumi juures koos alates 2017. aastast.

Patsiendiohutuse tagamiseks rakendatakse haiglates tervishoiutekkeliste nakkuste järelevalvesüsteemi, korraldatakse nakkuste seire ja kätehügieeni kampaaniaid, koostatakse ravi-, patsiendi- ja käsitlusjuhendeid, tegeletakse ravikvaliteedi näitajate seadmise ja jälgimisega, on võetud kasutusele kirurgilise ohutuse kontrollkaart, ravimite koos- ja kõrvaltoimete andmebaas, registreeritakse patsiendiohutusjuhtumeid raviasutustes ning patsiendiohutus on lõimitud tervishoiutöötajate õppekavadesse.

„Juhtumite arv, kus inimene saab tervishoiusüsteemis kannatada, on kui jäämäe veepealne osa kõigist ohuolukordadest, mis tegelikult süsteemis varjul on. Tulevaste patsientide kaitseks tuleks igas tervishoiuasutuses osata probleeme ennetavalt märgata, analüüsida ja neist õppida,“ ütles Eesti Patsientide Liidu juht Kadri Tammepuu. „Seda saavad teha vaid praktikud ise, aga selleks on neil esmalt vaja nii haiglajuhtide, ametnike, aga ka ühiskonna toetust ja õiglasemat suhtumist. Lennunduses on selline lähenemine ennast õigustanud – lennusõitu peetakse täna kõige ohutumaks reisimise viisiks.“   

Patsiendiohutusega seonduv on praegu iga raviasutuse enda korraldada.  „Ravivigu ja ohuolukordi saab oluliselt vähendada, kui kasutaksime üksteise kogemusi ja tegutseksime ühtsete põhimõtete järgi,“ ütles Eesti Arstide Liidu president dr Jaan Sütt. „Asjatundjad on uue süsteemi välja mõelnud, arstid on selleks valmis ja praegu ootame koos patsientidega ainult poliitikutelt rohelist tuld.“

Sotsiaalministeeriumi juurde moodustatud patsiendikindlustuse ja patsiendiohutuse töörühmad on võtnud eesmärgi leppida kokku ühtsetes patsiendiohutuse põhimõtetes kogu tervishoiusüsteemi jaoks.

Taust:

  • Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangutel saab  ligikaudu 10% tervishoiuteenuste tarbijatest tervishoius kahju. Igal aastal toob see kaasa umbes 23 miljonit eluaastat tervisekadu.
  • Euroopa Liidus kannatab umbes 8–12% haiglapatsientidest haiglasoleku ajal ilmnenud kõrvalekallete tõttu. Igal aastal saab EL-is hinnanguliselt 4,1 miljonit patsienti tervishoiuteenustega seotud nakkuse.
  • OECD 2017. aasta andmetel kulutavad raviasutused kuni 15% oma eelarvest välditavate ohujuhtumite ja eksimuste tagajärgedega tegelemiseks.

Tartu Ülikool hakkab arendama Eesti esimest patsiendiohutuse uurimiskeskust loe siit

Eetikapõhimõtete deklaratsiooni

Pressiteade

12.september 2019

Ravimitootjate Liit ja Eesti Arstide Liit uuendasid ühisdeklaratsiooni vastastikuste eetiliste koostööpõhimõtete tunnustamiseks.

Arstkond, keda esindab Eesti Arstide Liit (EAL) ja ravimitootjad, keda esindab Ravimitootjate Liit (RTL), uuendasid  ühisdeklaratsiooni, mis on aluseks ravimitootjate ja meditsiinikogukonna vahelistele koostööpõhimõtetele ja läbipaistvatele suhetele.  Koostööpõhimõtetega määratletakse ravimitootjate ja arstide vastastikused kohustused ja sõnastatakse kokkulepped, mis puudutavad ravimitootjate poolt ürituste korraldamist, kliinilisi uuringuid ning konsultatsiooniteenuste pakkumist.

„Kvaliteetse arstiabi oluliseks osaks on ka uute  ja tõhusate ravimite kättesaadavus –  koostöö arstide ja ravimitootjate vahel on juba pikka aega soodustanud patsientide ravi edendamist ja uuenduslike ravimite väljatöötamist,“ ütles Eesti Arstide Liidu president Jaan Sütt. „Ravimitootjate ja meditsiinikogukonna suhted peavad olema läbipaistvad ning tagama mõlema poole sõltumatuse  – see on nii arstide, tootjate endi kui ka kogu ühiskonna ootus. Meie ühine eesmärk on parandada patsientide ravi võimalusi ja tulemusi.“

„Arstide roll on ravimitööstuse nõustamisel väga oluline: tänu vahetule kontaktile patsiendiga on neil hulk väärtuslikke ekspertteadmisi, ilma milleta ei ole ravimiarendus võimalik. Ravimitootjad ja arstid teevad ühiseid jõupingutusi juba teadusuuringute algstaadiumis, seejärel kliiniliste uuringute käigus ja ka meditsiinihariduse vallas, et pakkuda ja arendada kvaliteetset ravi. Lisaks allkirjastatud koostööpõhimõtetele järgivad Ravimitootjate Liidu liikmed arstidega koostööd tehes RTL Eetikakoodeksit, milles on muu hulgas sätestatud reeglid koostööd puudutavate andmete avalikustamise kohta,“ sõnas Ravimitootjate Liidu juhataja Riho Tapfer.

Eesti Arstide Liit (EAL) on arstide vabatahtlik mittetulunduslik kutseühing. Arstide liidu eesmärgid on Eesti arstkonna ühendamine, tervishoiupoliitika kujundamine, meditsiinikultuuri edendamine ning oma liikmete kutsehuvide ja õiguste kaitsmine. EALi peamised tegevusvaldkonnad on arstiabi kvaliteedi edendamine, arstide töö- ja palgatingimuste parandamine, arstide täienduskoolitus, meditsiinieetika ning koostöö arendamine arstlike organisatsioonidega Eestis ja välismaal.

Ravimitootjate Liit (RTL) on mittetulundusühing, mis esindab Eestis tegutsevaid uurimistööl põhinevaid originaalravimite tootjaid ja geneerilisi ravimeid tootvaid ravimifirmasid, kelle toodang on mõeldud müügiks retsepti alusel või professionaalsete tervishoiutöötajate kontrolli all ning kes lähtuvad oma töös eetilistest printsiipidest. Ravimitootjate Liitu kuulub 25 liiget.

Uuendatud ühisdeklaratsioon on loetav siin

Arstide avaldus teaduse toetuseks

Arstid toetavad teadlaste ja õppejõudude nõudmisi suurendada teaduse rahastamist vähemalt ühe protsendini sotsiaalmajanduse kogutoodangust.
Teaduse alarahastus on kestnud pikka aega ja jätnud juba praegu paljude erialade teadusprojektid finantseerimata ning seadnud ohtu õppejõudude järelkasvu. Piisavas mahus teadusprojektide olemasolu toetab otseselt arstiabi kvaliteeti riigis. „Meditsiinis on teadus ja praktika lahutamatult seotud ning teaduse allakäik toob kaasa ravikvaliteedi languse,“ ütles arstide liidu volikogu liige professor Vallo Volke. Arstidele on väga olulised erialase arengu, sealhulgas teadustöö tegemise võimalused. Kui Eestis need võimalused veelgi halvenevad, lähevad noored arstid end arendama välismaale. Samalaadsete probleemidega on silmitsi kogu Eesti teadus- ja arendustegevus ning kõrgharidus. Mida vähem haritud rahvas, seda enam levib libateadus ja kasvab šarlatanide õpetusi järgiv terviseohtlik käitumine.
Valitsuse sõnamurdlikkus ja teadusleppest taganemine on häbiväärne ja vastutustundetu nii praeguste kui tulevaste üliõpilaste ja teadlaste suhtes. Meie kooliõpilaste teadmised on PISA-testi tulemuste põhjal maailma tipus, nad väärivad parimat kõrgharidust ja parimaid tingimusi, et hoida Eesti teadlaste saavutatud kõrget taset.


Teadlastele ei ole oma vigade tunnistamine ja nende parandamine midagi ebaharilikku, neist peaksid eeskuju võtma ka poliitikud.

05.06.2019

Eesti Arstide Liit
Eesti Kiirabi Liit
Eesti Erakorralise Meditsiini Arstide Selts
Eesti Endodontia Selts
Eesti Sisearstide Selts Eesti Psühhiaatrite Selts
Eesti Naha- ja suguhaiguste Arstide Selts
Eesti Kopsuarstide Selts Eesti Transfusioonmeditsiini Selts
Eesti Kaitseväe Arstide Selts Eesti Laborimeditsiini Ühing
Eesti Valu Selts Eesti Plastika- ja Rekonstruktiivkirurgia Selts
Eesti Onkoloogide Selts
Eesti Hematoloogide Selts
Eesti Kohtuarstide Selts
Eesti Patoloogide Selts
Eesti Meditsiinigeneetika Selts
Eesti Veresoontekirurgide Selts
Eesti Töötervishoiuarstide Selts
Eesti Radioloogia Ühing Eesti Hüpertensiooni Ühing
Eesti Immunoloogide ja Allergoloogide Selts
Eesti Kardioloogide Selts Eesti Peavalu Selts
Eesti Endokrinoloogia Selts Eesti Perinatoloogia Selts
Eesti Perearstide Selts
Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts
Eesti Naistearstide Selts

Avaldus alkoholiaktsiisi langetamise vastu

Arstide organisatsioonide pressiteade 28.05.2019:
 
Alkoholiaktsiisi langetamisega annab valitsus ühemõttelise sõnumi, et rahva tervis ei ole oluline.

Värske uuringu järgi langes alkoholitarbimine Eestis eelmisel aastal viimase kümnendi madalaimale tasemele, seega osutusid valeks alkoholitootjate ning kaupmeeste ennustused, et aktsiisitõusu tõttu joomine suureneb.

Soomes langetati 2004. aastal alkoholiaktsiisi, mille tagajärjel suurenes märkimisväärselt alkoholi tarvitamine ning sellest tingitud surmad ja tervisekahju. Targad inimesed õpivad teiste vigadest, mitte ei proovi neid omal nahal järele.

„Inimeste surmade, rahva tervise halvenemise ja meditsiinikulude kasvu eest vastutavad poliitikud, kes selle rumala otsuse tegid,“ ütles arstide liidu president Jaan Sütt. Ta lisas, et tunnustust väärib vaid sotsiaalminister Tanel Kiik, kes valitsuses ainsana ei toetanud alkoholi odavamaks muutmist.

Arstkond kutsub Riigikogu liikmeid hääletama rahva tervise poolt ja alkoholiaktsiisi langetamise vastu.  

Eesti Arstide Liit
Eesti Nooremarstide Ühendus
Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts
Eesti Perearstide Selts
Eesti Psühhiaatrite Selts
Eesti Radioloogia Ühing
Eesti Patoloogide Selts
Eesti Anestesioloogide Selts
Eesti Naistearstide Selts
Eesti Lastearstide Selts
Eesti Naha- ja Suguhaiguste Arstide Selts
Eesti Endokrinoloogia Selts
Eesti Perinatoloogia Selts
Eesti Uroloogide Selts
Eesti Onkoloogide Selts,
Eesti Laborimeditsiini Ühing
ja teised arstlikud erialaseltsid    

Arstide avaldus alkoholipoliitikast

Arstide organisatsioonide pressiteade 15.05.2019:

Arstkond toetab Eesti viimaste aastate alkoholipoliitikat, mille eesmärk on vähendada alkoholi kättesaadavust eelkõige lastele ja noortele. Esikohal peab olema tervis, mitte aktsiisitulu.
Rahvusvahelised uuringud ja praktika kinnitavad, et alkoholi tarvitamist mõjutavad kõige enam hind, füüsiline kättesaadavus ja reklaam ning kõige hinnatundlikumad on just lapsed ja noored.
Eelmisel nädalal avaldas Tervise Arengu Instituut kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu, mis näitas, et viimase nelja aasta jooksul on kokkupuuted alkoholiga ja alkoholitarbimine noorte seas oluliselt vähenenud.
Meie senine alkoholipoliitika on olnud mõistlik ja edukas. Eelmisel aastal sai Eesti alkoholikahjusid vähendavate piirangute kehtestamise eest Euroopa alkoholipoliitika ühenduse Eurocare auhinna ja märgiti ära Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) poolt.
Oma igapäevatöös näevad kõik Eesti arstid, kuidas alkohol kahjustab nii vaimset kui füüsilist tervist, põhjustab õnnetusi ja suurendab kuritegevust, lõhub peresid, tekitab vaesust. Ka poliitikud ja riigijuhid ei tohi sellest mööda vaadata ja teha alkoholi tarvitamist soodustavaid otsuseid.
Alkoholipiirangute mõju on pikaajaline ega avaldu kohe, seetõttu ei ole tark tormata praegu aktsiise langetama. Alkoholi tarbimine eelmisel aastal sisuliselt ei muutunud, aktsiisitõus ja piirikaubandus seda hüppeliselt ei kasvatanud. Alkoholitootjadki on nüüd aru saanud, et kõrgem hind ei pane eestlasi rohkem jooma.
Aktsiisi langetamine ei pruugi tuua oodatud tulu, küll aga suurendada alkoholi joomisest põhjustatud kahjusid – nii tervisele kui riigieelarvele. Soomes viis alkoholiaktsiisi langetamise katse 2004. aastal alkoholi tarbimise ja sellest tingitud suremuse ning muude kahjude märkimisväärse suurenemiseni.
Alkoholiaktsiisi langetamine on lühinägelik ja rahva tervist kahjustav otsus.

Eesti Arstide Liit
Eesti Perearstide Selts
Eesti Psühhiaatrite Selts
Eesti Lastearstide Selts
Eesti Nooremarstide Ühendus
Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts

Arstide liit toetab naistearste

Arstide liit tunnustab naistearste professionaalse ja tulemusliku tegevuse eest, tänu millele on Eesti seksuaal- ja reproduktiivtervise näitajad maailmas parimate hulgas. Abortide arv on tänu naistearstidele kordades vähenenud.

Arstid aitavad ja nõustavad inimesi, kuid peavad austama ka patsientide otsuseid. Paraku on abordid günekoloogia eriala üks osa. Süüdistada naistearste inimõiguste ja arstivande rikkumises selle eest, et nad teevad oma tööd, on ebaõiglane ja solvav.

Leiame, et Martin Helme väljaütlemised arstide kohta eilses ETV „Esimeses stuudios“ on Riigikogu liikmele sobimatud ja ta võlgneb naistearstidele vabanduse.

20.03.2019
Eesti Arstide Liit

Läbirääkimised on lõppenud (pressiteade)

Tervishoiuvaldkonna üleriigiline kollektiivleping aastateks 2019–2020 on sõlmitud.

Eesti Arstide Liit, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit, Eesti Õdede Liit, Eesti Haiglate Liit ja Eesti Kiirabi Liit allkirjastavad täna uue kollektiivlepingu, mis tagab tunnitasu alammäärade tõusu nii järgmisel kui ülejärgmisel aastal, suurendab öötöö lisatasu, kehtestab kõrgema töötasu nädalavahetusel töötamise eest ning pikendab iga-aastast lisapuhkust. Lepiti kokku ka erialase täienduskoolituse tingimustes. Esmatähtsaks peavad kollektiivlepingu pooled kvaliteetse arstiabi kättesaadavust kõigile patsientidele.Paremad tingimused ja stabiilsem töökeskkond motiveerivad arste ja õdesid Eestis töötama„Puhkepäevadel ja öösiti töötame tihtipeale perega koosolemise ja oma tervise arvel. On hea meel, etselle hüvitamise vajalikkust mõistavad ka tööandjad ,“ rääkisid õdede ja hooldajate esindajad Gerli Liivet ja Iivi Luik.Tervishoiutöötajad ja tööandjad tunnustavad hea koostöö eest läbirääkimistel tervise- ja tööministrit ja haigekassa juhte.„Läbirääkimiste kultuur on tunduvalt paranenud ja kollektiivleping muutunud tööelu loomulikuksosaks,“ tõdes arstide liidu president Jaan Sütt.„Inimeste vahelised suhted on tervishoiu nurgakivi. Kollektiivlepingu läbirääkimised aga eksam, milleedukas läbimine on oluline mitte ainult osalejate, vaid ka patsientide jaoks. Olen päris kindel, ettulemus on kõigile osapooltele positiivne,“ võttis protsessi kokku haiglate liidu juhatuse esimees Urmas Sule.

Kollektiivlepingu allkirjastamine toimub reedel, 30. novembril kell 12.00 Tallinnas haigekassaruumides.Eesti Arstide Liit Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit Eesti Õdede Liit Eesti Haiglate Liit Eesti Kiirabi Liit

lisainfo: Katrin Rehemaa, EAL, tel 5135121

Tartu ülikoolis arutati välisarstide hindamist

Tartu ülikooli arstiteaduskond korraldas 28. septembril arutelu välisarstide hindamisest nende kvalifikatsiooni tunnustamisel ja tööle lubamisel. Arutelul osalesid ka arstide liidu esindajad.

TÜ pressiteade 02.10.2018

Eesti lähiriikide eksperdid jagasid Tartus välisarstide hindamise kogemusi

Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkond oli kutsunud reedeks, 28. septembriks Tartusse Balti riikides arste õpetavate ülikoolide residentuuriprodekaanid, et üheskoos arutada kolmandatest riikidest pärit arstide hindamist.

Sotsiaalministeeriumil on töös eelnõu, mis määrab täpsemalt kolmandatest riikidest tulevate tervishoiutöötajate registreerimise korra. Kui seni hindas välisarstide kvalifikatsiooni Terviseamet ja ainult osa taotlejatest suunati hindamisele Tartu Ülikooli, siis uue eelnõu järgi hakkab kõigi saabujate kvalifikatsiooni hindamises osalema ka ülikool.

Meditsiiniteaduste valdkonna dekaan Margus Lember ja residentuuriprodekaan Urmas Lepner kohtusid kolleegidega Leedu Terviseteaduse Ülikoolist, Läti Ülikoolist ning Tampere Ülikoolist. Kohtumise eesmärk oli jagada kogemusi ning õppida teiste Balti riikide ja suurema kogemustepagasiga Soome parimatest praktikatest.

Lemberi sõnul muutub kolmandatest riikidest tulevate arstide kvalifikatsiooni hindamise protsessi täpsustamine üha ajakohasemaks: „Eesti saab välismaalt siia tööle tulla soovivate arstide jaoks iga aastaga järjest populaarsemaks sihtkohaks. Samuti otsivad haiglad ise üha tihedamini endale personali välismaalt, kuna Eestis on arste liiga vähe. See on omakorda tekitanud küsimuse, kuidas saame olla kindlad, et välismaalt tulnud arstid on pädevad ning et nende teadmised ja oskused vastavad nõuetele.“

Lemberi sõnul käivad praegu arutelud, kuidas testida kandidaatide vastavust kõige paremal viisil ja milline peaks kogu protsess täpsemalt välja nägema. „Arstide kvaliteedi tagamiseks on väga oluline keeleoskuse olemasolu – naaberriigid on selle määratlenud üheselt ja selgelt. Selles ei tohi ka Eesti järeleandmisi teha,“ rääkis Lember.

Tampere Ülikooli esindaja professor Elise Kosunen rõhutas Soome kogemusest rääkides, et sarnasel viisil on neil protsessi läbinud juba peaaegu 900 inimest. „Kogemus näitab, et arstina töötada soovivate kandidaatide taseme erinevus on väga suur. See tähendab, et iga kandidaati peab väga põhjalikult kontrollima, et olla kindel tema taustas ja kliinilistes oskustes,“ tõdes Kosunen.

Soomes peavad kandidaadid läbima esmalt kuuekuulise praktika, aga alles pärast seda, kui on tehtud kindlaks, et välismaal omandatud diplom ja keeleoskus vastavad nõuetele. Seejärel tuleb läbida eksam, kus testitakse kandidaadi kliinilisi teadmisi ja Soome tervishoiusüsteemiga kursis olekut. Eksami viimase osa moodustab mitme tegeliku patsiendi läbivaatus.

Läti ja Leedu esindajad ütlesid, et nagu Eestil on ka neil välisarstide vastuvõtmise kogemus tunduvalt väiksem kui Soomel. Peale selle ei ole kumbki riik olnud kolmandatest riikidest tulevatele arstidele-õdedele nii atraktiivne kui Eesti. Küll on mõlemas riigis loodud välisarstide kvalifikatsiooni kontrollimise süsteem. Ülikoolid vastutavad teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste testimise eest ning riigikeeleoskust on vaja kandidaadil tõestada enne uue riigi tervishoiusüsteemis tööle asumist.

Väliskülalised kohtusid kahepäevase visiidi vältel nii meditsiiniteaduste valdkonna kui ka Eesti Haiglate Liidu, Eesti Arstide Liidu, Terviseameti ning Sotsiaalministeeriumi esindajatega. Lisaks tutvusid külalised Tartu Ülikooli Kliinikumiga.

Kolmandate riikide tervishoiutöötajad on arstid, hambaarstid, õed ja ämmaemandad, kes tulevad Eestisse väljastpoolt Euroopa Liitu ning kellele ei laiene kutsekvalifikatsiooni direktiivist tulenevad õigused.

https://www.ut.ee/et/uudised/eesti-lahiriikide-eksperdid-jagasid-tartus-valisarstide-hindamise-kogemusi

Rikkaks joomine 2 osa

Eesti Arstide Liidu ja Eesti Perearstide Seltsi avaldus

Arstid toetavad alkoholi kättesaadavuse vähendamist ja reklaamipiiranguid. Riiklike otsuste tegemisel ei pea lähtuma nende kodanike arvamusest, kelle elus on alkohol hõivanud olulise koha. Esikohale tuleb seada tervis, mitte aktsiisitulu. Tõdeme taas, et ükski rahvas ei ole ennast rikkaks joonud.

Alkoholist põhjustatud haigestumus ja suremus on küll hakanud langema, kuid on ikka veel liiga kõrge. Arstid annavad patsientide ravimisel oma parima, peaeesmärk on aga sõltuvusprobleemide ennetamine ja alkoholitarbimise jätkuv vähendamine eelkõige noorte hulgas.

Meie alkoholipoliitika on õigel teel. Kui majanduskasvu ja palkade tõusu perioodil alkoholitarbimine tavaliselt kasvab, siis eelmisel aastal see sisuliselt ei muutunud. Ka piirikaubandus ei toonud tarbimise hüppelist kasvu, nagu ennustasid alkoholi tootjad ja kaupmehed. Nende arvamus, et kallim hind paneb eestlased rohkem jooma, ei pea paika.

Kindlasti on väga tähtis ühiskonna suhtumine ja noorte hoiakute kujundamine. Seetõttu on kummaline saada päevast-päeva meediast sõnumeid, mille järgi joomine näib olevat inimõigus ja Lätist vägijookide toojad suurimad patrioodid.

Meie kõigi sõnad ja teod peaksid lastele ja noortele näitama, et elu pakub palju paremat ja toredamat kui alkohol ja mõnuained.

Eesti Arstide Liit

Eesti Perearstide Selts

Lisainfo: Katrin Rehemaa, EAL, 5135121

Le Vallikivi, EPS, 5215233

Eesti Arstide Päevad 2018

Eesti Arstide Päevad Tallinnas

11. ja 12. mail toimub Tallinnas Kultuurikatlas arstide liidu aastakonverents Eesti Arstide Päevad.

Konverentsi avavad reedel, 11.mail kell 10 arstide liidu president Jaan Sütt ja tervise- ja tööminister Riina Sikkut.

Avasessioonil „Juhtimiskultuur meditsiinis“ tuleb juttu nii juhtimise teaduspõhisusest, praktilistest juhtimiskogemustest erinevates valdkondades, keeruliste inimeste ja olukordade juhtimisest ning õnnelikuna töötamise võimalikkusest.

Arstiteaduslikest teemadest on kavas insult, artroos ja erakorraline meditsiin. Lisaks arutletakse paralleelsessioonidel, kuidas elada tervelt ja kvaliteetselt kõrge vanuseni, milleks on arstile vaja elukestvat õpet. Arstitudengid lahkavad teemat, kes on abiarst ja mis on tema roll eesti meditsiinisüsteemis.

„Arstide liit pühendab tänavused arstide päevad Eesti 100. sünnipäevale, mille puhul on koju kolleegidega oma teadmisi jagama tulnud mitmed välismaal töötavad arstid,“ ütles dr Jaan Sütt. Ta lisas, et on tore koos Eesti riigi suure juubeliga tähistada ka arstkonnale olulisi ümmargusi tähtpäevi – Eesti Arstide Liidu tegevuse taastamisest möödub juunis 30 aastat ja arstide päevi peame 25. korda.

Eesti Arstide Päevad on suurim iga-aastane arstide konverents Eestis, mis on toimunud alates 1994. aastast, traditsioon sai alguse aastail 1920–1939 Eesti Arstiseltside Liidu korraldatud Eesti arstidepäevadest. Osalejaid on üle 700 – eriarstid, arst-residendid, üliõpilased ja tervishoiujuhid.

Konverentsikava https://arstideliit.ee/wpcontent/uploads/2018/02/2018_05_03_EAP_kava.pdf

Eesti Arstide Liit

Jõukaks joomine

Eesti Arstide Liidu avaldus valitsuse alkoholipoliitika toetuseks

Ükski rahvas ei ole ennast kunagi rikkaks joonud. Arstide liit toetab meetmeid, mille eesmärk on vähendada alkoholi tarvitamist ja parandada sellega rahva tervist. Tunnustame terviseministri ning valitsuse algatusel riigikogus vastuvõetud seadusemuudatusi, mis kehtestavad täiendavad piirangud alkoholi reklaamile ja müügile.

Arstkond ei kahtle tõenduspõhistes uuringutes ja rahvusvahelises praktikas, mis kinnitavad, et alkoholi joomist mõjutavad kõige enam hind, füüsiline kättesaadavus ja reklaam. Kõige hinnatundlikumad alkoholitarbijad on meie lapsed ja noored, seega on aktsiisitõus põhimõtteliselt õige tee, kuna muudab alkoholi just nende jaoks vähem kättesaadavaks. Alkoholitarvitamist vähendavaid muudatusi ei saa lasta segada alkoholi tootjate ja müüjate kampaaniakäral, mida osa meediast vastutustundetult võimendab. Riigi tulusid on kahtlemata vaja asjatundlikult prognoosida, kuid ei maksa loota, et aktsiisist laekuv tulu korvaks alkoholist tingitud tervisekahjud.

Ükski rahvas ei ole ennast kunagi rikkaks joonud. „Vajalikud otsused on vahel ebapopulaarsed, nii nagu süst on valus, kuid tuleb siiski ära teha“, ütles arstide liidu president Jaan Sütt.

Kutsume kaasmaalasi valima meelemürkide asemel terviserajad ja toetama Eesti rahva tervise huvides tehtud otsuseid.

Eesti Arstide Liit

HPV vaktsiin

HPV vaktsiin aitab päästa elusid 

Eestis surevad noored naised jätkuvalt emakakaelavähki. Igal aastal haigestub keskmiselt 70 täies elujõus alla 49 aastast naist, kellel lapsed on veel väikesed või hoopiski sünnitamata. Viie aasta pärast ei ole kolmandik neist enam elus. Murelikuks teeb see, et haigestumus noorte naiste hulgas on Eestis praegu tõusutendentsis. Kahjuks oleme nende numbrite poolest Euroopa Liidu riikide seas esimese kuue hulgas. Igal aastal haigestub Eestis kokku 170-180 naist emakakaelavähki ja igal aastal sureb selle haiguse tõttu umbes 60-70 naist Eestis.

Kas tahame olla jätkuvalt hoolimatud või suudame üheskoos olukorda muuta, et saaksime tulevikus rõõmustada päästetud elude üle? 

Emakakaelavähk on tänapäeval ennetatav pahaloomuline haigus ja selleks kasutatakse sõeluuringut või vaktsineerimist. Eestis juba 12 aastat kestnud Pap testil põhinev sõeluuring ei ole kahjuks täitnud talle pandud ootusi. Peamiseks põhjuseks on vähene osalemine: 2016. aastal tuli emakakaelavähi sõeluuringule vaid 46% kutsutuist. Sõeluuring täidab oma eesmärki, kui osaleb vähemalt 70% kutsutuist. Vaktsineerimine ja sõeluuring on sama eesmärgi saavutamise erinevad vahendid ja need tuleb panna toimima üheaegselt.

Enamik Euroopa Liidu liikmesriike on lülitanud emakakaelavähi vastase HPV vaktsiini oma riiklikkusse vaktsineerimisprogrammi. Juba on saabunud esimesed teated sellest, et vaktsiin suudab ära hoida vähieelseid seisundeid vaktsineeritud noortel naistel. Järgmise aasta algusest alustab vaktsineerimist ka Eesti. 

HPV vaktsiin on võimeline ära hoidma HPV püsiva nakkuse ja sellest põhjustatud vähieelseid seisundeid 86-100%l. Vaktsiin on väga kõrge efektiivsusega, põhjalikult uuritud ning tema ohutus on laialdastes kasutamisjärgsetes uuringutes kinnitatud. Seda tõendavad ka Maailma Tervishoiuorganisatsiooni poolt välja antud mitmed HPV vaktsiini alased raportid. Maailma Terviseorganisatsioon nagu Eesti Naistearstide Seltski soovitab HPV vastast vaktsineerimist vanuses 9-13 või 9-14 sõltuvalt vaktsiinist. 2017 märtsis on maailmas 71 riigi tüdrukutele ja 11 riigis ka poistele HPV vaktsiin riiklikus immuniseerimiskavas. 

Osale emakakaelavähi sõeluuringus. Ära keela oma tütrele emakakaelavähi vastast vaktsiini, ka tema tahab näha oma lapsi suureks kasvamas.

 

Eesti Naistearstide Seltsi juhatus

Kontakt: Lee.Padrik ät kliinikum.ee

 

Täiendavat teavet on pakkuda internetileheküljel http://www.vaktsineeri.ee/hpv-inimese-papilloomiviirus.html

Arstieetika päev

18. septembril on rahvusvaheline arstieetika päev.

Kiiresti arenev meditsiin pakub pidevalt uusi diagnostika- ja ravimeetodeid, nõudes arstidelt elukestvat enesetäiendamist ka eetikavaldkonnas, et leida tasakaal patsientide vajaduste ja ühiskonna võimaluste vahel.

Arsti kutsetegevusega seonduvate eetikastandardite arendamine ja järgimine on arstide liidu üks olulisimaid ülesandeid. Eetikaküsimusi oleme käsitlenud juba traditsiooniks kujunenud konverentsidel alates 2005. aastast.

Tänavune eetikakonverents on pühendatud meditsiinigeneetikaga seotud eetiliste dilemmade vaagimisele. Geneetilised uuringud on saanud arstide töö igapäevaseks osaks ja nende olulisus kasvab iga aastaga. Geenitestidel on võrreldes teiste uuringutega mitmeid eripärasid. “Kui tavapäraselt annavad kliinilised uuringud vastuse ühe patsiendi kohta, siis geenitestist saadud teave võib avaldada mõju mitmele pereliikmele,“ märkis üks konverentsil kõnelejatest, meditsiinigeneetik
Neeme Tõnisson.

Eesti Arstide Liidu eetikakonverents toimub 20. oktoobril Tallinnas, peaesineja on Sirpa Soini Soomest, kes räägib geenitestide eetilistest ja õiguslikest aspektidest Euroopa Liidus.

Eesti Arstide Liit

Kollektiivleping on allkirjastatud

Kollektiivlepinguläbirääkimised on nüüdseks lõppenud. Lepingu kirjutasime alla 25.04.2017 Tallinnas ametiühingute majas. Haigekassa kinnitas eelarve 26.04.2017 ja valitsus hinnakirja 27.04.2017. Me oleme rõõmsad, et kõik lubatud aktsioonid viimasel hetkel ära jäid.

Pressiteade.

Kollektiivlepingu täistekst on allkirjastatud digitaalselt, kuid on siin avaldatud ilma allkirjadeta.

Riigi eelarvestrateegia 2018….2021.

Eelkokkuleppe sõlmimine

Tervishoiuvaldkonna töötajate ja tööandjate liidud sõlmisid eelkokkuleppe, kinnitamaks, et poolte vahel selle aasta palganumbrites erimeelsusi ei ole. Kollektiivlepingu sõlmimine on takerdunud tervishoiu rahastamise otsuste puudumise tõttu, mis annaksid kindluse, et patsiendid saavad õigel ajal vajalikku arstiabi.

Selleks, et tagada tervishoiutöötajate palgatõus kokkulepitud mahus ja ajal, peab Haigekassa nõukogu tegema vastava otsuse homme. Eelkokkulepe annab selge aluse palgakomponentide tõstmiseks. Selles sisalduvad tunnitasud lepiti kokku juba lepitusmenetluses ja vajalik summa on haigekassa eelarves reserveeritud.

Pooled on läbirääkimisi pidanud üle aasta ja jõudnud kollektiivlepingu põhipunktides kokkuleppele. Tervisevaldkonna töötajate ja tööandjate esindajate hinnangul oleks äärmiselt kahetsusväärne, kui pikaajalise töö tulemusel saavutatud kokkulepped ei leiaks riigipoolset toetust. Eelkokkuleppe sõlmimine tõendab tervishoiutöötajate ja tööandjate soovi töötüli rahulikult lahendada. Töörahu säilimine sõltub riigi ja haigekassa otsustest.

Eesti Arstide Liit

Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit

Eesti Õdede Liit

Eesti Haiglate Liit

Eesti Kiirabi Liit

Eesti Perearstide Selts

Pressiteade

Eesti Arstide Liit toetab erialaseltside pöördumist valitsuse ja riigikogu poole ja ühineb nõudmistega võtta kiiresti vastu otsused, mis tagavad patsientidele vajaliku kättesaadava ja kvaliteetse arstiabi. Tervishoiuprobleeme arutab ka homme Tallinnas kogunev arstide liidu üldkogu. Külalisena kõneleb Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse tervishoiu rahastamise olevikust ja tulevikust. Üldkogul võetakse kokku lõppeva aasta tegevus, valitakse volikogu uus koosseis ja arstide liidu president, kes astub ametisse 2018. aastal. Arutatakse edasist tegevust kollektiivlepingu läbirääkimistel. „Uus valitsus on hakanud jõuliselt tegelema ennetusega, eelkõige alkoholipoliitika karmistamisega, mis on kindlasti kiiduväärt, aga tundub, et arstiabis on uppuja päästmine ikka ainult tema enda asi,“ ütles läbirääkimiste delegatsiooni liige Jaan Sütt. Ta lisas, et arstid peavadki seisma eelkõige patsientide huvide eest ja pole kahtlust, et neil on selleks nii tahtmist kui jõudu.

Arstide Liidu üldkogu koosolek algab 3.detsembril kell 12 Tallinnas Olümpia hotelli konverentsikeskuses. Eesti Arstide Liit

Tervishoiutöötajate avalik pöördumine

Avalik pöördumine moodustatava valitsuskoalitsiooni ja haigekassa nõukogu poole

Praegu lähtub haigekassa ravi rahastamisel mitte tegelikust ravivajadusest, vaid riigieelarve tasakaalust. Selle tagajärjel on kaks kuud enne aasta lõppu paljudes haiglates lepingud ületatud ja sel aastal saab anda ainult erakorralist abi. Ainuüksi Tartu ülikooli kliinikumis lükatakse edasi üle 400 patsiendi ravi.
Patsientidele tuleb tagada vajalik õigeaegne ja kvaliteetne arstiabi. Tervishoiuvaldkonna töötajaid ja tööandjaid esindavad liidud on nõus sõlmima üleriigilise kollektiivlepingu ainult juhul, kui on täidetud selleks vajalikud tingimused.

Tervishoiuteenuste kulud haigekassa eelarves ja raviasutustega sõlmitavate lepingute maht peab katma haigekassa poolt hinnatud tegeliku põhjendatud ravinõudluse ja raviteenuste hinnad sisaldama kõiki kvaliteetse arstiabi osutamiseks vajalikke kulusid.

Kahel järgmisel aastal on vaja taastada statsionaarse eriarstiabi maht vähemalt 2013.a tegelikult ravitud haigete arvu tasemel ja lepingumahtu ületava töö eest tasumisel jätta kehtima senised koefitsiendid: ambulatoorses ja päevaravis 0,7 ning statsionaarses ravis 0,3.
Vajaliku lisarahastuse saamiseks kasutatakse 2017. ja 2018.a haigekassa jaotamata kasumit maksimaalses haigekassa seadusega lubatud mahus ja jäetakse ära sotsiaalmaksu langetamine, säilitades seejuures riigieelarvesse planeeritud kompensatsioon haigekassale. Nelja aasta perspektiivis soovitame kaaluda ajutise töövõimetuse hüvitiste väljaviimist haigekassa eelarvest.

Teeme loodavale valitsusele ettepaneku võtta võimalikult kiiresti vastu otsused tervishoiu rahastamise suurendamiseks, mis tagavad solidaarse ravikindlustussüsteemi jätkusuutlikkuse ja vajaliku kvaliteetse arstiabi kättesaadavuse tagamiseks Eesti elanikele. Tervishoiukriisi lahendamise võti on uue koalitsiooni kätes.

Eesti Arstide Liit
Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit
Eesti Õdede Liit

Eesti Haiglate Liit
Eesti Kiirabi Liit

Haigekassa nõukogu otsus

Tervishoiutöötajad tunnustavad haigekassa nõukogu otsust jätta raviteenuste hinnad langetamata.

„Meil on väga hea meel, et hoiatusstreik andis esimese tulemuse ja masukoefitsienti, mis oleks pannud ohtu ravi kvaliteedi, ei kehtestata,“ ütles tervishoiutöötajate kutseliidu president Iivi Luik.

Haigekassa eelarvemiinuse vähendamiseks otsustati kärpida haiglates tehtava ületöö tasustamist. Kui praegu maksab haigekassa lepingumahtu ületava haiglaravi kuludest kinni ainult 30 protsenti, siis edaspidi langeb see 20 protsendile. Ambulatoorset ületööd hakatakse 70% asemel tasustama 50% ulatuses. Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Aivar Koka arvamus, et kui haiglad rahaliselt toime ei tule, siis võib ju ületöö tegemata jätta, on vastutustundetu. Kuna ületöö on haiglatele niigi rahaliselt kahjulik, võetakse ravile ainult neid patsiente, kelle seisund ei luba oodata.

Sisuliselt soovitab riik osa patsiente lihtsalt abita jätta, kuigi raha haigekassa jaotamata kasumis on olemas. Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ütles valitsuse pressikonverentsil, et aastaga on haiglaravi vähendatud 4,5% ja järjekorras ootavate inimeste arv on kasvanud 10%. Rahandusminister Sven Sesteri sõnul peab haigekassa hoidma raha halbadeks aegadeks. Patsientidel, arstidel ja õdedel on raske praegust aega heaks pidada.

Eesti Arstide Liit
Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit
Eesti Õdede Liit

lisainfo: Katrin Rehemaa, EAL 5135121

Iivi Luik, ETK 5119067

Gerli Liivet, EÕL 5144312

Homme toimub hoiatusstreik. Pressiteade.

Homme, 20.septembril kell 9.00–10.00 toimub üleriigiline tervishoiutöötajate hoiatusstreik, millega nõutakse tervishoiu rahastamise suurendamist, et patsiendid saaksid vajalikku arstiabi.

Hoiatusstreigi ajaks peatatakse haiglates plaanilised ambulatoorsed vastuvõtud, uuringud ja protseduurid ning plaaniline töö statsionaaris. Samuti katkestatakse töö perearstikeskustes. Töötavad kiirabi, erakorralise meditsiini osakonnad ja patsientidele osutatakse vältimatut arstiabi. Ärajäänud vastuvõttude asemele püütakse patsientidele leida uus aeg võimalikult lühikese aja jooksul. Töö korraldavad ümber ja patsiente teavitavad raviasutused.

„Streik ei ole patsientide vastu, vaid nende huvides, arstiabi selle tõttu kellelgi saamata ei jää. Palume vabandust suurema ajakulu pärast ja ootame mõistvat suhtumist,“ ütles Tartu arstide liidu esimees Jaan Sütt. Ta lisas, et üks eesmärke on näidata, et betoon üksi ei ravi, kui aga haiglatele ravi eest vähem maksma hakatakse ja arste ning õdesid palkade vähendamine ähvardab, siis võivad uued haiglahooned personalist üsna tühjaks jääda.

Hoiatusstreigi ajal toimuvad haiglates kõnekoosolekud. Tartus kogunetakse kliinikumi uue sissepääsu ees. Streikijad ja arstiteaduse üliõpilased moodustavad „tervisekoridori“, mis sümboliseerib tuleviku haiglat. Tuleviku ravivõimalustega oodatakse tutvuma ka patsiente ja linnakodanikke.

Hoiatusstreigiga on ühinenud kõigi suuremate haiglate ja mitme perearstikeskuse töötajad:
SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, SA Tartu Ülikooli Kliinikum, SA Tallinna Lastehaigla, AS Ida-Tallinna Keskhaigla, AS Lääne-Tallinna Keskhaigla, SA Pärnu Haigla, SA Ida-Viru Keskhaigla, SA Hiiumaa Haigla, AS Järvamaa Haigla, SA Kuressaare Haigla, AS Lõuna-Eesti Haigla, SA Läänemaa Haigla, SA Narva Haigla, AS Põlva Haigla, AS Rakvere Haigla, SA Raplamaa Haigla, AS Valga Haigla, SA Viljandi Haigla, SA Jõgeva Haigla, Haapsalu NRK, SA Elva Haigla TM, AS Räpina Haigla, AS Medicum, PJV Hooldusravi Keila, Tartu Linna Polikliinik, Nõmme perearstikeskus OÜ Meditiim, OÜ Mediarte, Saku Tervisekeskus, Kaja Õunapuu OÜ, Kambja PAK, Meie Tervis OÜ, TÜ Haapsalu perearst, Kalamaja Perearstid OÜ, OÜ Aira Perearstikeskus, OÜ Linnamõisa Perearstikeskus.

Eesti Arstide Liit
Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit
Eesti Õdede Liit

Hoiatusstreik

20.septembril toimub tervishoiutöötajate hoiatusstreik, millega nõutakse tervishoiu rahastamise suurendamist, et patsiendid saaksid vajalikku ravi.

Arstiabi ei ole juba praegu alati õigeaegselt kättesaadav. Sellele vaatamata planeerib valitsus riigieelarve strateegias neljaks järgmiseks aastaks tegelikust vajadusest selgelt väiksemaid tervishoiukulusid, mis tähendab ravijärjekordade hüppelist pikenemist. Kuigi rahastamissüsteemi jätkusuutmatus on olnud teada üle kümne aasta, ei ole tehtud ühtki poliitilist otsust selle muutmiseks.

Valitsus peaks eelkõige muret tundma inimeste arstiabita jäämise, mitte eelarve tasakaalu pärast. Kuna ravikindlustuse tuludest ei piisa vananeva elanikkonna kasvavateks tervishoiukuludeks, siis on haigekassal seaduslik õigus kasutada inimeste raviarvete tasumiseks ka varem kogutud raha. Peaministri ja rahandusministri süüdistused haigekassa juhtkonna aadressil on küünilised ja ebaõiglased – eriti uudiste valguses, mis kõnelevad rahandusministeeriumi enda valearvestustest riigieelarve koostamisel ja puudujääkide katmisest haigekassa reservidega.

Tervishoiutöötajad ei pea õigeks haigetelt lisaraha võtmist visiiditasude tõstmise ja tasuliste teenuste lisamisega, mis halvendab oluliselt vähemkindlustatud inimeste ravivõimalusi. Erameditsiinile panustamine muudaks arstiabi kokkuvõttes kallimaks ja kättesaadavaks vaid rikkamale osale ühiskonnast, hambaraviga on see juba ära proovitud. Selleks, et Eesti tervishoiu rahastamine jõuaks euroopa keskmisele tasemele, tuleb suurendada valitsussektori kulusid.

Kutsume Eesti inimesi väärtustama oma tervist ja edastama valijatena seda sõnumit ka poliitikutele: tervis on kallis.

 

Eesti Arstide Liit

Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit

Eesti Õdede Liit

Arstide pöördumine peaministri poole

Tervishoiutöötajate avalik pöördumine

Austatud härra peaminister!

Patsientidele vajaliku arstiabi tagamiseks ei tohi tervishoiu rahastamise parandamise otsustamist enam edasi lükata.

Eesti tervishoiusüsteem paistab Euroopas silma kõrge efektiivsuse ja madala rahastamisega. Paari viimase aastaga on eelkõige statsionaarse eriarstiabi rahastamist tunduvalt kärbitud. Haigekassa 2016.aasta eelarves planeeritud haiglapatsientide arv on ligi 8% väiksem kui 2014. aastal raviti. Rahaliste piirangute tõttu jäeti tänavuses eelarves patsientide tegelikust ravivajadusest katmata 74 miljonit eurot, mistõttu tehti esimesel poolaastal haiglates 51% rohkem lepingumahtu ületavat tööd kui eelmisel aastal.

Sellises olukorras tähendab rahandusministri nõue haigekassa kulusid kärpida sisuliselt korraldust paljud haiged ravimata jätta.

Tervishoiu rahastamise suurendamise möödapääsmatust on mitmetes analüüsides näidanud nii Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), Praxis kui Riigikontroll. Praeguses valitsuses on lisaks tervise- ja tööministrile ning sotsiaalkaitseministrile ka kolm eelmist sotsiaalministrit, seega on tervishoiu probleemid hästi teada.

Lisaraha leidmine on poliitiline otsus. Jutt rahapuudusest ei kõla veenvalt olukorras, kus valitsus on lasknud lammutada töökorras ministeeriumihoone ja langetab ravikindlustusmaksu, millega jääb haigekassale laekumata ligi 90 miljonit eurot aastas.

Soovitame valitsusel kuulata asjatundjate arvamusi ja ettepanekuid, seada prioriteediks Eesti inimeste tervis ja teha riigimehelikud otsused.

Eesti Arstide Liit

Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit

Eesti Õdede Liit

Lepituskoosolek

31. mail kell 11 toimub riikliku lepitaja juures tervishoiu kollektiivse töötüli lepituskoosolek.

Läbirääkimised lõppesid 23. märtsil kokkuleppele jõudmata, kuna töötajad ei nõustunud tööandjate ettepanekuga jätta lepingust välja kõik töö- ja puhkeaega, öötöö, puhkepäevadel tehtava töö ja ületunnitöö hüvitamist, valveaega, puhkust ning täienduskoolitust käsitlevad punktid.

Riiklik lepitaja on menetlenud töötüli kaks kuud, kuid ühtki uut ettepanekut ei ole töötajatele tehtud.

Arstide ja õdede jaoks on juba mitmendate läbirääkimiste peateemaks töökoormus. Et nende kannatus on katkemas, seda kinnitab Tartu arstide käivitatud ja nädalaga näoraamatus tuhandeid toetajaid kogunud ettevõtmine, mis kulmineerub 31. mail, kui tervishoiutöötajad tulevad tööle, padi kaasas.

„„Padjaga tööle“ on pehme protest meie ettepanekute eiramise ning tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ja haiglate liidu kavandatavate seadusemuudatuste vastu, millega koormust mitte ei vähendata, vaid suurendatakse“, selgitas üks aktsiooni eestvedajaid anestesioloog Jaan Sütt. Ta lisas, et tervishoiusüsteem on krooniliselt alarahastatud ja tervishoiutöötajad ülekoormatud, süsteemi parandamise asemel aga on riiklikuks strateegiaks kivist viimasegi vee välja pigistamine ehk efektiivsuse suurendamine.

Töölepingu seaduse muudatustega tahetakse inimesi tervishoius veelgi intensiivsemalt tööle panna, pikendades valveaega, lühendades puhkeaega ja kaotades ületundide ning riigipühal töötamise lisatasu.

Arstide liit, tervishoiutöötajate kutseliit ja õdede liit ühinevad kolleegide algatusega, liitude ühisdelegatsiooni liikmed tulevad lepituskoosolekule padjaga.

Eesti Arstide Liit

Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit

Eesti Õdede Liit

Eesti Arstide Päevad 2016

Eesti Arstide Päevad 5. ja 6. mail Pärnus

 ja 6. mail toimub arstide liidu aastakonverents Eesti Arstide Päevad. Tänavu kogunevad arstid Pärnusse, et saada osa sisukast täienduskoolitusest, tutvuda meditsiinifirmade uudistega, võtta aega kolleegide ja iseenda jaoks.

Konverentsi avasõnad lausuvad arstide liidu president Lembi Aug ja Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Aivar Kokk.

Avasessioonil arutleme koos meditsiiniväliste külalistega, kas arst on ikkagi inimene, missugusena ta paistab patsiendile, kolleegile ja iseendale. Teine sessioon on pühendatud sõltuvushäiretele ja kolmas sünnieelsele meditsiinile. Teisel päeval käsitleme vähikirurgia korraldust ja kvaliteeti, viimasel põhisessioonil räägime ägedatest allergilistest reaktsioonidest ja immuunravist. Külalislektorid on Suurbritanniast, Hollandist ja Rootsist. Paralleelsessioonidel lahkab arstiüliõpilaste selts kuuenda kursuse praktika-aastat, nooremarstid korraldavad diskussiooni toiduallergiast ja toidutalumatusest, perearstid arutlevad e-saatekirja ja üldarstiabi kvaliteedi üle. Esmakordselt on arstide päevade korraldajate hulgas Rootsis töötavad Eesti arstid, kes jagavad ka pagulastest patsientide ravimise kogemusi.

Eesti Arstide Päevad on suurim iga-aastane arstide konverents Eestis, mis on toimunud alates 1994. aastast, traditsioon sai alguse aastail 1920–1939 Eesti Arstiseltside Liidu korraldatud Eesti arstidepäevadest. Tänavu on osalejaid üle 600 – eriarstid, arst-residendid, üliõpilased ja tervishoiujuhid.

Konverentsikava

04.05.2016

Eesti Arstide Liit

lisainfo Katrin Rehemaa 5135121