Juhtimine

Üldkoosolek on põhikirjajärgne kõrgeim liikmeskonda esindav instants, mis on pädev muutma arstide liidu eesmärki ning selle tegevuse ka lõpetama. Üldkoosolek kutsutakse kokku üldkogu nõudmisel.

Kõikide teiste nn suurte küsimuste (näiteks presidendi valimine) otsustamise jaoks koguneb üldkogu. Üldkogu koguneb üks kord kalendriaastas. Tavaliselt toimub see aasta lõpus, novembris või detsembris. Üldkogu valib presidendi ning volikogu ja eestseisuse koosseisu. Põhikirjast tulenevalt on üldkogu delegaate 200. Üldkogu otsused on näha siin.

Üldkogu koosolekute vahelisel ajal korraldab liidu tegevust üldkogu poolt valitud volikogu. Volikogu otsutab küsimuste üle, mis oma suure mõju tõttu väljuvad eestseisuse ja presidendi pädevusest. Näiteks kutsutakse üldkogu kokku volikogu nõudmisel. Volikogu volitused kestavad 3 aastat. Volikogusse kuuluvad eestseisuse liikmed, piirkondlike ühenduste esindajad, assotsieerunud organisatsioonide esindajad, Eesti Arstide Selts Rootsis esindaja ning valitud volikogu liikmed. Volikogu korralised koosolekud toimuvad kaks korda aastas, tavaliselt kevadel ja varasügisel

Üldkogu valib kolmeks aastaks Eesti Arstide Liidu presidendi, kes on eesteisuse juht. Tema on ühtlasi Eesti Arstide Liidu ametlik esindaja ning isik, kes allkirjastab olulise tähtsusega lepinguid Eesti Arstide Liidu nimel.

Igapäevaselt juhib Eesti Arstide Liitu eesteisus, mille volitused kestavad 3 aastat.

Eesti Arstide Liidu töötajad on:

  • peasekretär dr Katrin Rehemaa katrin.rehemaa [ät] arstideliit.ee;
  • registripidaja pr Tiiu Vettner register [ät] arstideliit.ee;
  • finantsdirektor pr Mai Taro majandus [ät] arstideliit.ee;
  • tehniline sekretär pr Gerda Neito gerda.neito [ät] arstideliit.ee.