Kategooria arhiivid: Uudised

Üldine uudiste kategooria. Selle kategooria alla kogutakse kõik postitused, mis omavad Eesti Arstide Liidu arvates suuremat või väiksemat uudisväärtust.

Arstide avaldus teaduse toetuseks

Postitatud |

Arstid toetavad teadlaste ja õppejõudude nõudmisi suurendada teaduse rahastamist vähemalt ühe protsendini sotsiaalmajanduse kogutoodangust.
Teaduse alarahastus on kestnud pikka aega ja jätnud juba praegu paljude erialade teadusprojektid finantseerimata ning seadnud ohtu õppejõudude järelkasvu. Piisavas mahus teadusprojektide olemasolu toetab otseselt arstiabi kvaliteeti riigis. „Meditsiinis on teadus ja praktika lahutamatult seotud ning teaduse allakäik toob kaasa ravikvaliteedi languse,“ ütles arstide liidu volikogu liige professor Vallo Volke. Arstidele on väga olulised erialase arengu, sealhulgas teadustöö tegemise võimalused. Kui Eestis need võimalused veelgi halvenevad, lähevad noored arstid end arendama välismaale. Samalaadsete probleemidega on silmitsi kogu Eesti teadus- ja arendustegevus ning kõrgharidus. Mida vähem haritud rahvas, seda enam levib libateadus ja kasvab šarlatanide õpetusi järgiv terviseohtlik käitumine.
Valitsuse sõnamurdlikkus ja teadusleppest taganemine on häbiväärne ja vastutustundetu nii praeguste kui tulevaste üliõpilaste ja teadlaste suhtes. Meie kooliõpilaste teadmised on PISA-testi tulemuste põhjal maailma tipus, nad väärivad parimat kõrgharidust ja parimaid tingimusi, et hoida Eesti teadlaste saavutatud kõrget taset.


Teadlastele ei ole oma vigade tunnistamine ja nende parandamine midagi ebaharilikku, neist peaksid eeskuju võtma ka poliitikud.

05.06.2019

Eesti Arstide Liit
Eesti Kiirabi Liit
Eesti Erakorralise Meditsiini Arstide Selts
Eesti Endodontia Selts
Eesti Sisearstide Selts Eesti Psühhiaatrite Selts
Eesti Naha- ja suguhaiguste Arstide Selts
Eesti Kopsuarstide Selts Eesti Transfusioonmeditsiini Selts
Eesti Kaitseväe Arstide Selts Eesti Laborimeditsiini Ühing
Eesti Valu Selts Eesti Plastika- ja Rekonstruktiivkirurgia Selts
Eesti Onkoloogide Selts
Eesti Hematoloogide Selts
Eesti Kohtuarstide Selts
Eesti Patoloogide Selts
Eesti Meditsiinigeneetika Selts
Eesti Veresoontekirurgide Selts
Eesti Töötervishoiuarstide Selts
Eesti Radioloogia Ühing Eesti Hüpertensiooni Ühing
Eesti Immunoloogide ja Allergoloogide Selts
Eesti Kardioloogide Selts Eesti Peavalu Selts
Eesti Endokrinoloogia Selts Eesti Perinatoloogia Selts
Eesti Perearstide Selts
Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts
Eesti Naistearstide Selts

Eesti 2035 strateegia seminarid üle Eesti

Postitatud |

EAL edastab kutse riigi strateegia „Eesti 2035“ seminarile:

Riigikantselei ja rahandusministeeriumi eestvedamisel luuakse riigile pikaajalist strateegiat “Eesti 2035”, millesse on oodatud kõikide Eesti tulevikust ja arengust huvitatud inimeste arvamus. Seega kutsume kõiki osalema avalikel seminaridel, mis toimuvad:

  • 3.06. Paides, Muusika- ja Teatrimaja 1. korruse suures saalis kl 13.30-17.00
  • 4.06 Tartus, Tartu Ülikooli muuseumi 3. korruse valges saalis kl 13.30-17.00
  • 5.06. Narvas, Vaba Lava Narva teatrikeskuse ruumis ”BlackBox” kl 13.30-17.00
  • 7.06. Tallinnas, Lauluväljaku 2. korruse saalis kl 9.30-13.00
  • 10.06. Pärnus, Estonia Resort hotelli konverentsikeskuses kl 13.30-17.00
  • 11.06. Kuressaares, Kultuurikeskuses kl 12.30- 16.00

Arutame seminaril üheskoos, millised peaksid olema Eesti pikaajalised sihid ning vajalikud muudatused ja reformid nende elluviimiseks. Senine strateegia koostamise protsess ja vajalikud materjalid on kättesaadava lehelt: https://www.riigikantselei.ee/et/Eesti2035 

Registreerida seminaridele saab siit: https://www.riigikantselei.ee/et/valitsuse-toetamine/strateegia-eesti-2035/strateegia-eesti-2035-jargmised-uritused  

Kohapeal kostitame joogi ja snäkkiga.

Aitäh kõigile, kes on valmis kaasa rääkima Eesti tulevikus!

Strateegia „Eesti 2035“ vedajad

Avaldus alkoholiaktsiisi langetamise vastu

Postitatud |
Arstide organisatsioonide pressiteade 28.05.2019:
 
Alkoholiaktsiisi langetamisega annab valitsus ühemõttelise sõnumi, et rahva tervis ei ole oluline.

Värske uuringu järgi langes alkoholitarbimine Eestis eelmisel aastal viimase kümnendi madalaimale tasemele, seega osutusid valeks alkoholitootjate ning kaupmeeste ennustused, et aktsiisitõusu tõttu joomine suureneb.

Soomes langetati 2004. aastal alkoholiaktsiisi, mille tagajärjel suurenes märkimisväärselt alkoholi tarvitamine ning sellest tingitud surmad ja tervisekahju. Targad inimesed õpivad teiste vigadest, mitte ei proovi neid omal nahal järele.

„Inimeste surmade, rahva tervise halvenemise ja meditsiinikulude kasvu eest vastutavad poliitikud, kes selle rumala otsuse tegid,“ ütles arstide liidu president Jaan Sütt. Ta lisas, et tunnustust väärib vaid sotsiaalminister Tanel Kiik, kes valitsuses ainsana ei toetanud alkoholi odavamaks muutmist.

Arstkond kutsub Riigikogu liikmeid hääletama rahva tervise poolt ja alkoholiaktsiisi langetamise vastu.  

Eesti Arstide Liit
Eesti Nooremarstide Ühendus
Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts
Eesti Perearstide Selts
Eesti Psühhiaatrite Selts
Eesti Radioloogia Ühing
Eesti Patoloogide Selts
Eesti Anestesioloogide Selts
Eesti Naistearstide Selts
Eesti Lastearstide Selts
Eesti Naha- ja Suguhaiguste Arstide Selts
Eesti Endokrinoloogia Selts
Eesti Perinatoloogia Selts
Eesti Uroloogide Selts
Eesti Onkoloogide Selts,
Eesti Laborimeditsiini Ühing
ja teised arstlikud erialaseltsid    

Arstide avaldus alkoholipoliitikast

Postitatud |

Arstide organisatsioonide pressiteade 15.05.2019:

Arstkond toetab Eesti viimaste aastate alkoholipoliitikat, mille eesmärk on vähendada alkoholi kättesaadavust eelkõige lastele ja noortele. Esikohal peab olema tervis, mitte aktsiisitulu.
Rahvusvahelised uuringud ja praktika kinnitavad, et alkoholi tarvitamist mõjutavad kõige enam hind, füüsiline kättesaadavus ja reklaam ning kõige hinnatundlikumad on just lapsed ja noored.
Eelmisel nädalal avaldas Tervise Arengu Instituut kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu, mis näitas, et viimase nelja aasta jooksul on kokkupuuted alkoholiga ja alkoholitarbimine noorte seas oluliselt vähenenud.
Meie senine alkoholipoliitika on olnud mõistlik ja edukas. Eelmisel aastal sai Eesti alkoholikahjusid vähendavate piirangute kehtestamise eest Euroopa alkoholipoliitika ühenduse Eurocare auhinna ja märgiti ära Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) poolt.
Oma igapäevatöös näevad kõik Eesti arstid, kuidas alkohol kahjustab nii vaimset kui füüsilist tervist, põhjustab õnnetusi ja suurendab kuritegevust, lõhub peresid, tekitab vaesust. Ka poliitikud ja riigijuhid ei tohi sellest mööda vaadata ja teha alkoholi tarvitamist soodustavaid otsuseid.
Alkoholipiirangute mõju on pikaajaline ega avaldu kohe, seetõttu ei ole tark tormata praegu aktsiise langetama. Alkoholi tarbimine eelmisel aastal sisuliselt ei muutunud, aktsiisitõus ja piirikaubandus seda hüppeliselt ei kasvatanud. Alkoholitootjadki on nüüd aru saanud, et kõrgem hind ei pane eestlasi rohkem jooma.
Aktsiisi langetamine ei pruugi tuua oodatud tulu, küll aga suurendada alkoholi joomisest põhjustatud kahjusid – nii tervisele kui riigieelarvele. Soomes viis alkoholiaktsiisi langetamise katse 2004. aastal alkoholi tarbimise ja sellest tingitud suremuse ning muude kahjude märkimisväärse suurenemiseni.
Alkoholiaktsiisi langetamine on lühinägelik ja rahva tervist kahjustav otsus.

Eesti Arstide Liit
Eesti Perearstide Selts
Eesti Psühhiaatrite Selts
Eesti Lastearstide Selts
Eesti Nooremarstide Ühendus
Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts

Eesti Arstide Päevad 2019

Postitatud |
Eesti Arstide Päevad 2019 videomaterjalid

3. aprill

Kaugmeditsiini võlu ja valu

  1. Milliseid digilahendusi vajab Eesti arstiabi?
  2. Digitaalmeditsiini ilu ja valu Rootsis
  3. Kaugmeditsiini õiguslikud raamid
  4. Tervishoiu digipööre inimeste teenistuses

Inimesed vananevad, haigused uuenevad

  1. Vacctination of 50+ adults to promote healthy ageing
  2. Rakuravimid Euroopa Ravimiametis
  3. Vananemine ja seedetrakti mikrofloora
  4. Liigese endoproteesimine- sajandi operatsioon
  5. Vanaema ei ole enam endine- haiguste ebatüüpiline avaldumine eakatel

Arstitudengite roll teaduspõhise meditsiini arendamisel

  1. Arstitudengite roll teaduspõhise meditsiini arendamisel

4. aprill

Rohkem meditsiini ei tähenda tingimata rohkem tervist

  1. Ülediagnoosimisest Eestis ja maailmas
  2. Kuidas tervete inimeste tervisekontroll võib muuta nad patsientideks?
  3. Optimaalne laboridiagnostika- õige uuring õigel ajal õigele patsiendile
  4. Käänuline teekond mõtestatud radioloogiani

Geneetika arsti igapäevapraktikas

  1. Geneetika uued suunad meditsiinis, geneetiku koostöö teiste arstidega
  2. Meditsiinigeneetiku igapäev- diagnostika- ja ravivõimalused pärilike haiguste korral
  3. Vastsündinute skriining Eestis, tulemused, patsiendikäsitlus
  4. Geneetika rakendused tänapäeva kardioloogias
  5. Geneetika neuroloogi igapäevatöös [ettekanne ei ole avalik]
  6. Geneetiline riskihinnang ja ennetavad uuringud rinnavähi näitel, geenivaramu näitel
  7. Geneetiliste testide rakendused igapäevameditsiinis

Surra veel üks päev – palliatiivravi Eestis

  1. Kui aktiivravi enam ei aita
  2. Ravi piiravate otsuste tegemine Eestis- anestesioloogide arvamused
  3. Suhtumine surma, miks surma kardetakse?
  4. Palliatiivravi vajadusest, praktikast ja visioonist Eestis (PERHi palliatiivse ravi õdede kogemuste põhjal)
  5. Palliatiivravi Eestis- kas ainult unistus?
  6. Palliatiivravist Inglismaal

Väike versus suur – ümarlaud väikehaiglate jätkusuutlikkusest

Diskussioon on näha videomaterjalides.

Järgnev info on alles jäetud ajaloo sälitamise eesmärgil

Pidu 3. aprillil kell 19 Sakala keskuses, Viljandi kesklinnas, Tallinna tn 5. 
Ansambel Päike.re.satas – kuuest noorest mehest koosnev tantsubänd, kes paneb tantsima ja kaasa laulma kõik pidulised. Muusikat mängib bänd kitarridel, trummidel, saksofonil ja viiulil ning häält teeb lausa mitme suuga korraga. 


Lõõtsamehed: isa ja poeg Ain ja Ainar Arula. 
Buffet-õhtusöök
Üllatused!

Folgilinnas folgilikult Viljandimaa esinejatega.

Eesti Arstide Päevade 2019 täpsem kava.

Iga osaleja peab ise majutuse broneerima ja maksma. Järgnevates majutusasutustes võib kasutada soodushinna saamiseks kasutage märksõna „Arstide liit“.
Majutusinfo
Majutust tasub otsida ka booking.com või airbnb lehekülgede kaudu.

Osavõtutasude info.
Registreerumine on lõppenud.

Kõigil, kes on juba registreerunud, palume kontrollida, kas teie osavõtutasu on laekunud ja olete osalejate nimekirjas.
Konverentsile registreerunute nimekiri
Peole registreerunute nimekiri

Farmaatsiatoodete ja meditsiiniseadmete näitusele saab registreeruda kuni 18.03.2019

Täpsem info ja hinnad
Näitusepinnad

Firmade registreerumise leht

Täienduskoolituse fondi stipendiumikonkurss kevad 2019

Postitatud |

SA Arstide Täienduskoolituse Fond kuulutab välja stipendiumikonkursi erialaseks täienduskoolituseks 2019. a teisel poolaastal.

Taotluste esitamise tähtaeg on 13. mai 2019.

Taotlus tuleb esitada blanketil digiallkirjaga e-posti aadressil stipendium@arstideliit.ee   

Stipendiumi taotlemise blankett

Stipendiumi on õigus taotleda Eestis töötavatel arstidel, sh arst-residentidel;
Stipendiumi suurus on kuni 500 eurot; 
Stipendium antakse erialaseks täienduskoolituseks või osavõtuks erialasest kongressist või konverentsist. Eelistatud on taotlused osalemiseks Euroopas toimuvatel üritustel; 
Stipendiaatidelt oodatakse läbitud koolituse teemadel erialast teavet sisaldava artikli avaldamist  ajakirjas Eesti Arst.

Stipendiumid määrab fondi nõukogu, konkursi tulemused tehakse teatavaks 20. mail 2019.

Tartu Ülikooli Kliinikumi kevadkonverents 2019

Postitatud |

Tartu Ülikooli Kliinikumi kevadkonverents toimub 10. mail Dorpati konverentsikeskuses, tuues kevadisse Tartusse kokku tervishoiumaastiku juhid, spetsialistid ja poliitikud.

Konverents kannab pealkirja „Inimkeskne tervishoid – eesmärk või teekond?“ ning on jaotatud kolme paneeli. Esimene neist keskendub vähipatsiendi teekonnale, teine episoodipõhisele insuldikäsitlusele ning konverentsi lõpetab paneeldiskussioon, mis püüab lahti mõtestada inimkeskset tervishoidu.

Konverentsile saab registreerida kuni 3. maini, registreerimisvormi ja konverentsi kava leiate SIIT

Arstide liit toetab naistearste

Postitatud |

Arstide liit tunnustab naistearste professionaalse ja tulemusliku tegevuse eest, tänu millele on Eesti seksuaal- ja reproduktiivtervise näitajad maailmas parimate hulgas. Abortide arv on tänu naistearstidele kordades vähenenud.

Arstid aitavad ja nõustavad inimesi, kuid peavad austama ka patsientide otsuseid. Paraku on abordid günekoloogia eriala üks osa. Süüdistada naistearste inimõiguste ja arstivande rikkumises selle eest, et nad teevad oma tööd, on ebaõiglane ja solvav.

Leiame, et Martin Helme väljaütlemised arstide kohta eilses ETV „Esimeses stuudios“ on Riigikogu liikmele sobimatud ja ta võlgneb naistearstidele vabanduse.

20.03.2019
Eesti Arstide Liit

Valimiseelne tervishoiudebatt

Postitatud |

18. veebruaril korraldas Eesti Arstide Liit valimiseelse tervishoidebati. Loe lähemalt toimunust või vaata ülekande salvestust.

Valimiseelsest tervishoiudebatist võtsid osa 8 erakonna esindajad: Kuido Nõmm (Vabaerakond), Kadri Haller-Kikkatalo (Eesti 200), Urmas Siigur (Reformierakond), Riina Sikkut (Sotsiaaldemokraadid), Tiit Meren (Isamaa), Peeter Mardna (Keskerakond), Helle Kullerkupp (EKRE), Aleksander Laane (Rohelised)

Põhjalikku kokkuvõtet saate lugeda ERRi vahendusel SIIT. Seal samas on võimalik ka debati ülekannet järele vaadata.

Eesti Arstide Liit andis poliitikutele kaasa ka oma ettepanekud uuele valitsusele tervishoiu korraldamiseks. Neid on võimalik lugeda SIIT.

Koolitus „Arengud meditsiiniõiguses erialase vastutuse valdkonnas. Andmekaitsereform tervishoiusektoris“

Postitatud |

20. veebruar „Arengud meditsiiniõiguses erialase vastutuse valdkonnas. Andmekaitsereform tervishoiusektoris“ (Ingeri Luik-Tamme)

Eesmärk: käsitleda kõige värskemat kohtupraktikat, mis seondub tervishoiuteenuse osutamise ja arsti vastutusega nii tsiviil- kui ka kriminaalasjades. Selgitatakse, millele võiks vastutuse juhtumitest tulenevalt oma igapäevatöös rohkem tähelepanu pöörata ning kuidas minimaliseerida vastutusega seonduvaid riske. Käsitletakse seda, kuidas rakendub isikuandmete kaitse üldmäärus tervishoiusektoris. Samuti on koolituse eesmärk tõsta osalejate õigusteadlikkust selles osas, mida peaks patsiendi isikuandmete töötlemisel arvestama; samuti jagada praktilisi näpunäiteid isikuandmete töötlemist kirjeldavate dokumentide koostamiseks, isikuandmete kasutamiseks ja tervishoiuteenuse osutaja töö nõuetekohaseks korraldamiseks.  Koolitusel selgitatakse tervishoiusektorit puudutavaid muudatusi, mis tulenevad uuest isikuandmete kaitse seadusest (isikuandmete töötlemine teadusuuringutes, töötlustoimingute logimise nõuded jne). 

Hind: 129€+km

Korraldab Preismann Koolitus OÜ 
koolitus@preismann.eew

Valimiseelne tervishoiudebatt 18. veebruaril

Postitatud |

Eesti Arstide Liit korraldab 18. veebruaril erakondade valimiseelse tervishoiudebati.

Debatt toimub Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe korpuse saalis (Sütiste tee 19) 18.02.2019 algusega kell 14.30.

Arutame, kas ja mida oleks vaja muuta meie tervishoiu korralduses ja rahastamises, et tagada patsientidele vajalik õigeaegne ja kvaliteetne arstiabi. Samasugune debatt toimus arstide liidu eestvedamisel enne riigikogu valimisi ka 2011. ja 2015.aastal.

Erakondi esindavad Riina Sikkut (SDE), Tõnis Mölder (Keskerakond), Urmas Siigur (Reformierakond), Helle Kullerkupp (EKRE), Kuido Nõmm (Vabaerakond), Kadri Haller-Kikkatalo (Eesti 200); kutsutud on ka Isamaa, Roheliste ja Elurikkuse erakond.

Osalema on oodatud arstid ja teised tervishoiutöötajad, tervishoiujuhid, patsiendid, ajakirjanikud. Tulge küsima ja kuulama, mis meie tervishoiust järgmisel neljal aastal saab!

Osavõtt on kõigile vaba, palume registreeruda siin

Läbirääkimised on lõppenud (pressiteade)

Postitatud |

Tervishoiuvaldkonna üleriigiline kollektiivleping aastateks 2019–2020 on sõlmitud.

Eesti Arstide Liit, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit, Eesti Õdede Liit, Eesti Haiglate Liit ja Eesti Kiirabi Liit allkirjastavad täna uue kollektiivlepingu, mis tagab tunnitasu alammäärade tõusu nii järgmisel kui ülejärgmisel aastal, suurendab öötöö lisatasu, kehtestab kõrgema töötasu nädalavahetusel töötamise eest ning pikendab iga-aastast lisapuhkust. Lepiti kokku ka erialase täienduskoolituse tingimustes. Esmatähtsaks peavad kollektiivlepingu pooled kvaliteetse arstiabi kättesaadavust kõigile patsientidele.Paremad tingimused ja stabiilsem töökeskkond motiveerivad arste ja õdesid Eestis töötama„Puhkepäevadel ja öösiti töötame tihtipeale perega koosolemise ja oma tervise arvel. On hea meel, etselle hüvitamise vajalikkust mõistavad ka tööandjad ,“ rääkisid õdede ja hooldajate esindajad Gerli Liivet ja Iivi Luik.Tervishoiutöötajad ja tööandjad tunnustavad hea koostöö eest läbirääkimistel tervise- ja tööministrit ja haigekassa juhte.„Läbirääkimiste kultuur on tunduvalt paranenud ja kollektiivleping muutunud tööelu loomulikuksosaks,“ tõdes arstide liidu president Jaan Sütt.„Inimeste vahelised suhted on tervishoiu nurgakivi. Kollektiivlepingu läbirääkimised aga eksam, milleedukas läbimine on oluline mitte ainult osalejate, vaid ka patsientide jaoks. Olen päris kindel, ettulemus on kõigile osapooltele positiivne,“ võttis protsessi kokku haiglate liidu juhatuse esimees Urmas Sule.

Kollektiivlepingu allkirjastamine toimub reedel, 30. novembril kell 12.00 Tallinnas haigekassaruumides.Eesti Arstide Liit Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit Eesti Õdede Liit Eesti Haiglate Liit Eesti Kiirabi Liit

lisainfo: Katrin Rehemaa, EAL, tel 5135121

EAL üldkogu koosolek

Postitatud |

Eesti Arstide Liidu üldkogu koosolek toimub reedel, 30. novembril 2018 kell 15–19 Türi kultuurikeskuses (Hariduse tn 1, Türi, Järvamaa).

14.30 Delegaatide registreerimine, kohv

15.00–19.00 Üldkogu koosolek

Päevakord:

1. 15.00 Koosoleku avamine, juhataja, protokollija, komisjonide valimine; päevakorra kinnitamine;

2. 15.10 EAL presidendi aruanne 2018. a tegevuse kohta; EAL 2017.a eelarve täitmise aruanne; 

3. 15.40 EAL 2019. a eelarve kinnitamine; liikmemaksude kehtestamine;

4. 15.55 EAL eestseisuse ja eetikakomitee valimised;

16.20 – 17.15 lõunavaheaeg

5. 17.15 Üldkogu külaline – Riigikontrolli esindaja, ettekanne ja diskussioon;

6. 17.45 Kollektiivlepingust 2019-2020;

7. 18.00 Valimistulemuste teatamine;

8. 18.10 Sõnavõtud ja arutelu; üldkogu avalduse vastuvõtmine;

9. 19.00 Koosoleku lõpetamine.

Päevakorrapunktide kellaajad on orienteeruvad.

Arstide liidu pöördumine peaministri poole

Postitatud |

Austatud härra peaminister

Tervishoiu rahastamise suurendamine alates käesolevast aastast oli kahtlemata õige otsus, mis hoidis ära arstiabi kättesaadavuse kiire vähenemise.

Samas ei parane kättesaadavus loodetud tempos, kuna riigieelarve seaduse eelnõu järgi ei saa haigekassa kogu laekuvat ravikindlustusmaksu patsientide ravimiseks kasutada. Haigekassale riigieelarvest üle antud täiendavate kohustuste kulud on kujunenud planeeritust suuremaks, kuna need arvestati 2016.a kulude järgi. See mõjutab negatiivselt eelkõige eriarstiabi rahastamist.

Tulenevalt riigieelarve eelnõust on haigekassale pandud kohustus koostada 2019. aastaks eelarve tulemiga 4,2 miljonit eurot. Olukorras, kus haigekassa ei suuda hinnatud ravivajadust täielikult rahastada, on ravikindlustuse vahendite reservi suunamine patsiente kahjustav. Haigekassa nõukogule strateegilistes küsimustes nõuandev komisjon, mis koosneb tervishoiuspetsialistidest, tegi ettepaneku kinnitada haigekassa järgmise nelja aasta eelarvepositsioon mõõdukalt negatiivne, kattes negatiivset tulemit eelmiste perioodide jaotamata tulemi arvelt. Haigekassa nõukogu otsustas 17.08.2018 kinnitada haigekassa 4 aasta kulude ja kulude katteallikate planeerimise põhimõtted vastavalt juhatuse ettepanekule ja koostada aastateks 2019–2022 tasakaalus eelarve.

Lähtudes ekspertide ja haigekassa nõukogu arvamusest teeme ettepaneku suurendada 2019. aasta riigieelarve seaduse eelnõus haigekassa kulusid 4,2 miljoni euro võrra, et haigekassal oleks võimalik kinnitada tasakaalus eelarve ja lühendada ravijärjekordi.

Lugupidamisega

Jaan Sütt

Eesti Arstide Liidu president

24.10.2018

Täienduskoolituse fondi stipendiumikonkurss

Postitatud |

SA Arstide Täienduskoolituse Fond kuulutab välja stipendiumikonkursi erialaseks täienduskoolituseks 2019. a esimesel poolaastal.

Taotluste esitamise tähtaeg on 10. november 2018.

Taotlus tuleb esitada blanketil digiallkirjaga e-posti aadressil stipendium@arstideliit.ee

  • Stipendiumi on õigus taotleda Eestis töötavatel arstidel, sh arst-residentidel;
  • Stipendiumi suurus on kuni 500 eurot;
  • Stipendium antakse erialaseks täienduskoolituseks või osavõtuks erialasest kongressist või konverentsist. Eelistatud on taotlused osalemiseks Euroopas toimuvatel üritustel;
  • Stipendiaatidelt oodatakse läbitud koolituse teemadel erialast teavet sisaldava artikli avaldamist ajakirjas Eesti Arst.

Rahvusvaheline meditsiinihariduse konverents

Postitatud |

Eesti Nooremarstide Ühendusel on hea meel kutsuda teid rahvusvahelisele eriarstiõpet käsitlevale konverentsile “Becoming a medical specialist in Europe in the 21st century”

Aeg: 25. oktoober 2018, kell 09.00-16.15

Koht: V Spa konverentsikeskus, Tartu

Millises seisus on residentuur Eestis, Balti- ja Põhjamaades ning Euroopas tervikuna?

Mis on kompetentsipõhine eriarstiõpe ja kellele seda vaja on?

Kas eriarstiõppega seotud osapooltel on tegutsedes samad eesmärgid?

25. oktoobril toob Eesti Nooremarstide Ühendus kokku ülikoolid, residendid, Euroopa Nooremarstide Ühenduse, juhendajad ja teised residentuuriga seotud pooled, et ühiselt neile küsimustele vastuseid otsida. Linna südames paiknevas V Spa konverentsikeskuses avaneb võimalus näha oma silmaga ja kuulata Euroopa juhtivaid meditsiinihariduse spetsialiste. Samuti saavad kuulajad esimestena osa ENÜ poolt tellitud ja mõttekoda Praxise poolt valminud vastavasisulise projekti “Arstiks kasvamine Läänemere regioonis” lõppraportist ning seada sihikud teiste huvitatutega ühele joonele.
 

Konverentsi eesmärk on võrrelda eriarstiõppe praktikaid üle Euroopa, arutleda üheskoos väljakutsete üle, mida 21. sajand residentuurile esitab ning mõtiskleda eriarstiõppe kvaliteedi edendamise võimaluste üle nii Eestis, Läänemere regioonis kui ka Euroopas laiemalt.

Rahvusvaheliste esinejate seas astuvad üles:

Professor Simon Gregory (Health Education England, UK)

Dr Jessica van der Aa (OLVG Hospital, Amsterdam, The Netherlands)

Dr Leila Niemi-Murola (University of Helsinki, Finland)

Dr Kitty Mohan (European Junior Doctors, UK)


Lisaks neile kuuleme ettekandeid mõttekoda Praxiselt, Eesti sotsiaalministeeriumilt, Eesti residentuuri üldjuhendajatelt ja Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnalt.

Konverents toimub inglise keeles ja on osalejatele tasuta.

Konverentsil osalemiseks on vajalik registreerumine SIIN.

Konverentsi detailne kava on lisatud kirjale ning leitav ka koduleheküljelt.

Kohtumiseni 25. oktoobril Tartus!

Tartu ülikoolis arutati välisarstide hindamist

Postitatud |

Tartu ülikooli arstiteaduskond korraldas 28. septembril arutelu välisarstide hindamisest nende kvalifikatsiooni tunnustamisel ja tööle lubamisel. Arutelul osalesid ka arstide liidu esindajad.

TÜ pressiteade 02.10.2018

Eesti lähiriikide eksperdid jagasid Tartus välisarstide hindamise kogemusi

Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkond oli kutsunud reedeks, 28. septembriks Tartusse Balti riikides arste õpetavate ülikoolide residentuuriprodekaanid, et üheskoos arutada kolmandatest riikidest pärit arstide hindamist.

Sotsiaalministeeriumil on töös eelnõu, mis määrab täpsemalt kolmandatest riikidest tulevate tervishoiutöötajate registreerimise korra. Kui seni hindas välisarstide kvalifikatsiooni Terviseamet ja ainult osa taotlejatest suunati hindamisele Tartu Ülikooli, siis uue eelnõu järgi hakkab kõigi saabujate kvalifikatsiooni hindamises osalema ka ülikool.

Meditsiiniteaduste valdkonna dekaan Margus Lember ja residentuuriprodekaan Urmas Lepner kohtusid kolleegidega Leedu Terviseteaduse Ülikoolist, Läti Ülikoolist ning Tampere Ülikoolist. Kohtumise eesmärk oli jagada kogemusi ning õppida teiste Balti riikide ja suurema kogemustepagasiga Soome parimatest praktikatest.

Lemberi sõnul muutub kolmandatest riikidest tulevate arstide kvalifikatsiooni hindamise protsessi täpsustamine üha ajakohasemaks: „Eesti saab välismaalt siia tööle tulla soovivate arstide jaoks iga aastaga järjest populaarsemaks sihtkohaks. Samuti otsivad haiglad ise üha tihedamini endale personali välismaalt, kuna Eestis on arste liiga vähe. See on omakorda tekitanud küsimuse, kuidas saame olla kindlad, et välismaalt tulnud arstid on pädevad ning et nende teadmised ja oskused vastavad nõuetele.“

Lemberi sõnul käivad praegu arutelud, kuidas testida kandidaatide vastavust kõige paremal viisil ja milline peaks kogu protsess täpsemalt välja nägema. „Arstide kvaliteedi tagamiseks on väga oluline keeleoskuse olemasolu – naaberriigid on selle määratlenud üheselt ja selgelt. Selles ei tohi ka Eesti järeleandmisi teha,“ rääkis Lember.

Tampere Ülikooli esindaja professor Elise Kosunen rõhutas Soome kogemusest rääkides, et sarnasel viisil on neil protsessi läbinud juba peaaegu 900 inimest. „Kogemus näitab, et arstina töötada soovivate kandidaatide taseme erinevus on väga suur. See tähendab, et iga kandidaati peab väga põhjalikult kontrollima, et olla kindel tema taustas ja kliinilistes oskustes,“ tõdes Kosunen.

Soomes peavad kandidaadid läbima esmalt kuuekuulise praktika, aga alles pärast seda, kui on tehtud kindlaks, et välismaal omandatud diplom ja keeleoskus vastavad nõuetele. Seejärel tuleb läbida eksam, kus testitakse kandidaadi kliinilisi teadmisi ja Soome tervishoiusüsteemiga kursis olekut. Eksami viimase osa moodustab mitme tegeliku patsiendi läbivaatus.

Läti ja Leedu esindajad ütlesid, et nagu Eestil on ka neil välisarstide vastuvõtmise kogemus tunduvalt väiksem kui Soomel. Peale selle ei ole kumbki riik olnud kolmandatest riikidest tulevatele arstidele-õdedele nii atraktiivne kui Eesti. Küll on mõlemas riigis loodud välisarstide kvalifikatsiooni kontrollimise süsteem. Ülikoolid vastutavad teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste testimise eest ning riigikeeleoskust on vaja kandidaadil tõestada enne uue riigi tervishoiusüsteemis tööle asumist.

Väliskülalised kohtusid kahepäevase visiidi vältel nii meditsiiniteaduste valdkonna kui ka Eesti Haiglate Liidu, Eesti Arstide Liidu, Terviseameti ning Sotsiaalministeeriumi esindajatega. Lisaks tutvusid külalised Tartu Ülikooli Kliinikumiga.

Kolmandate riikide tervishoiutöötajad on arstid, hambaarstid, õed ja ämmaemandad, kes tulevad Eestisse väljastpoolt Euroopa Liitu ning kellele ei laiene kutsekvalifikatsiooni direktiivist tulenevad õigused.

https://www.ut.ee/et/uudised/eesti-lahiriikide-eksperdid-jagasid-tartus-valisarstide-hindamise-kogemusi

Konverents „Arst kohtuniku patsiendina“ 21.09.2018

Postitatud |

Tallinnas 21. septembril 2018

Eesti Arstide Liit korraldab 21. septembril Tallinnas konverentsi „Arst kohtuniku patsiendina“, kus arutame ravivigade käsitlemisega seonduvaid küsimusi meie õigussüsteemis.

Konverents toimub 21.09.2018 algusega kell 14.15 Öpiku konverentsikeskuses (Ülemiste City, Valukoja 8).

Esinevad ja diskuteerivad arstide, advokaatide, prokuratuuri ja kohtuekspertide esindajad. Konverentsi juhib Andres Lehtmets.

Päevakava

13.45 Saabumine ja tervituskohv

14.15 Konverentsi avamine ja sissejuhatus – Jaan Sütt, EAL president

14.30 – 16.00 ettekanded

14.30 Ants Nõmper, vandeadvokaat, Ellex-Raidla

15.00 Prokuratuuri esindaja

15.30 – 15.40 Seljasirutuspaus

15.40 – 16.10 Jana Tuusov, EKEI Lõuna-Eesti kohtuarstliku ekspertiisiosakonna juhataja

16.10 – 17.30 Arutelu

Konverentsist osavõtt on tasuta, kohtade arv on piiratud. Osalejatel palume registreeruda hiljemalt 16. septembril aadressil https://goo.gl/forms/viXlBnlmRczsKCa43 .

Transport:

   tramm nr 4

   rong Tartu 12.06 – Ülemiste 13.55; Ülemiste 17.42 – Tartu 19.32

Parkimine:

parkimiskellaga parkimine P2 ja EP90 alas 2h tasuta, edasi 1 euro/30 minutit. 

Terviseäpid

Postitatud |

Sel sügisel alustab Eestis uut põnevat pilootprojekti NHS England’s National Innovation Accelerator programmi allüksus nimega ORCHA (täisnimega Organisation of Review of Care and Health Applications, https://www.orcha.co.uk/), mille eesmärgiks on aidata tervishoiutöötajatel ja patsientidel kaardistada üha enam e-tervise maastikul nõudluses olevaid mobiilseid rakendusi ning nende kliinilist tõhusust. ORCHA visiooniks on kaasaegne patsiendikeskne tervishoiusüsteem, mis toetaks nii arsti korrektse diagnoosi/ravi valikul kui patsienti oma tervise jälgimisel – seda eriti pikaaegsete krooniliste haigusseisundite puhul, mis nõuavad regulaarset meditsiinilist järelvalvet. Tänaseks on ORCHA jõudnud miljonite inimesteni üle Euroopa, tehes muuhulgas koostööd peale Ühendkuningriikide ka Belgia ning Hollandi meditsiinitöötajatega, ühinedes nüüd peatselt ka Eesti turuga.

Järgmise nädala kolmapäeval 22.08.2018 kell 14.00-15.30 toimub PERH-is ORCHA pilootprojekti raames kohtumine organisatsiooni asutaja ning juhatuse esindaja Liz Ashall-Payne’iga, kes tutvustab lähemalt projekti sisu ning seda, kuidas tõenduspõhiste terviseäppide kasutamine igapäevase meditsiini osana võib aidata tõsta nii kliinilisi ravitulemusi õigeaegse tuvastamisega kui vähendada ajakulu arstivisiitidega. Kohtumisele on oodatud kõik tervishoiutöötajad, kes projekti vastu huvi tunnevad ning kes tahaksid potentsiaalselt end piloodi osalejana kirja panna – seega võimaluse korral palume kutset jagada enda Eesti Arstide Liidu võrgustikes.

Rikkaks joomine 2 osa

Postitatud |

Eesti Arstide Liidu ja Eesti Perearstide Seltsi avaldus

Arstid toetavad alkoholi kättesaadavuse vähendamist ja reklaamipiiranguid. Riiklike otsuste tegemisel ei pea lähtuma nende kodanike arvamusest, kelle elus on alkohol hõivanud olulise koha. Esikohale tuleb seada tervis, mitte aktsiisitulu. Tõdeme taas, et ükski rahvas ei ole ennast rikkaks joonud.

Alkoholist põhjustatud haigestumus ja suremus on küll hakanud langema, kuid on ikka veel liiga kõrge. Arstid annavad patsientide ravimisel oma parima, peaeesmärk on aga sõltuvusprobleemide ennetamine ja alkoholitarbimise jätkuv vähendamine eelkõige noorte hulgas.

Meie alkoholipoliitika on õigel teel. Kui majanduskasvu ja palkade tõusu perioodil alkoholitarbimine tavaliselt kasvab, siis eelmisel aastal see sisuliselt ei muutunud. Ka piirikaubandus ei toonud tarbimise hüppelist kasvu, nagu ennustasid alkoholi tootjad ja kaupmehed. Nende arvamus, et kallim hind paneb eestlased rohkem jooma, ei pea paika.

Kindlasti on väga tähtis ühiskonna suhtumine ja noorte hoiakute kujundamine. Seetõttu on kummaline saada päevast-päeva meediast sõnumeid, mille järgi joomine näib olevat inimõigus ja Lätist vägijookide toojad suurimad patrioodid.

Meie kõigi sõnad ja teod peaksid lastele ja noortele näitama, et elu pakub palju paremat ja toredamat kui alkohol ja mõnuained.

Eesti Arstide Liit

Eesti Perearstide Selts

Lisainfo: Katrin Rehemaa, EAL, 5135121

Le Vallikivi, EPS, 5215233