Läbirääkimised on lõppenud (pressiteade)

Tervishoiuvaldkonna üleriigiline kollektiivleping aastateks 2019–2020 on sõlmitud.

Eesti Arstide Liit, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit, Eesti Õdede Liit, Eesti Haiglate Liit ja Eesti Kiirabi Liit allkirjastavad täna uue kollektiivlepingu, mis tagab tunnitasu alammäärade tõusu nii järgmisel kui ülejärgmisel aastal, suurendab öötöö lisatasu, kehtestab kõrgema töötasu nädalavahetusel töötamise eest ning pikendab iga-aastast lisapuhkust. Lepiti kokku ka erialase täienduskoolituse tingimustes. Esmatähtsaks peavad kollektiivlepingu pooled kvaliteetse arstiabi kättesaadavust kõigile patsientidele.Paremad tingimused ja stabiilsem töökeskkond motiveerivad arste ja õdesid Eestis töötama„Puhkepäevadel ja öösiti töötame tihtipeale perega koosolemise ja oma tervise arvel. On hea meel, etselle hüvitamise vajalikkust mõistavad ka tööandjad ,“ rääkisid õdede ja hooldajate esindajad Gerli Liivet ja Iivi Luik.Tervishoiutöötajad ja tööandjad tunnustavad hea koostöö eest läbirääkimistel tervise- ja tööministrit ja haigekassa juhte.„Läbirääkimiste kultuur on tunduvalt paranenud ja kollektiivleping muutunud tööelu loomulikuksosaks,“ tõdes arstide liidu president Jaan Sütt.„Inimeste vahelised suhted on tervishoiu nurgakivi. Kollektiivlepingu läbirääkimised aga eksam, milleedukas läbimine on oluline mitte ainult osalejate, vaid ka patsientide jaoks. Olen päris kindel, ettulemus on kõigile osapooltele positiivne,“ võttis protsessi kokku haiglate liidu juhatuse esimees Urmas Sule.

Kollektiivlepingu allkirjastamine toimub reedel, 30. novembril kell 12.00 Tallinnas haigekassaruumides.Eesti Arstide Liit Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit Eesti Õdede Liit Eesti Haiglate Liit Eesti Kiirabi Liit

lisainfo: Katrin Rehemaa, EAL, tel 5135121

EAL üldkogu koosolek

Eesti Arstide Liidu üldkogu koosolek toimub reedel, 30. novembril 2018 kell 15–19 Türi kultuurikeskuses (Hariduse tn 1, Türi, Järvamaa).

14.30 Delegaatide registreerimine, kohv

15.00–19.00 Üldkogu koosolek

Päevakord:

1. 15.00 Koosoleku avamine, juhataja, protokollija, komisjonide valimine; päevakorra kinnitamine;

2. 15.10 EAL presidendi aruanne 2018. a tegevuse kohta; EAL 2017.a eelarve täitmise aruanne; 

3. 15.40 EAL 2019. a eelarve kinnitamine; liikmemaksude kehtestamine;

4. 15.55 EAL eestseisuse ja eetikakomitee valimised;

16.20 – 17.15 lõunavaheaeg

5. 17.15 Üldkogu külaline – Riigikontrolli esindaja, ettekanne ja diskussioon;

6. 17.45 Kollektiivlepingust 2019-2020;

7. 18.00 Valimistulemuste teatamine;

8. 18.10 Sõnavõtud ja arutelu; üldkogu avalduse vastuvõtmine;

9. 19.00 Koosoleku lõpetamine.

Päevakorrapunktide kellaajad on orienteeruvad.

Arstide liidu pöördumine peaministri poole

Austatud härra peaminister

Tervishoiu rahastamise suurendamine alates käesolevast aastast oli kahtlemata õige otsus, mis hoidis ära arstiabi kättesaadavuse kiire vähenemise.

Samas ei parane kättesaadavus loodetud tempos, kuna riigieelarve seaduse eelnõu järgi ei saa haigekassa kogu laekuvat ravikindlustusmaksu patsientide ravimiseks kasutada. Haigekassale riigieelarvest üle antud täiendavate kohustuste kulud on kujunenud planeeritust suuremaks, kuna need arvestati 2016.a kulude järgi. See mõjutab negatiivselt eelkõige eriarstiabi rahastamist.

Tulenevalt riigieelarve eelnõust on haigekassale pandud kohustus koostada 2019. aastaks eelarve tulemiga 4,2 miljonit eurot. Olukorras, kus haigekassa ei suuda hinnatud ravivajadust täielikult rahastada, on ravikindlustuse vahendite reservi suunamine patsiente kahjustav. Haigekassa nõukogule strateegilistes küsimustes nõuandev komisjon, mis koosneb tervishoiuspetsialistidest, tegi ettepaneku kinnitada haigekassa järgmise nelja aasta eelarvepositsioon mõõdukalt negatiivne, kattes negatiivset tulemit eelmiste perioodide jaotamata tulemi arvelt. Haigekassa nõukogu otsustas 17.08.2018 kinnitada haigekassa 4 aasta kulude ja kulude katteallikate planeerimise põhimõtted vastavalt juhatuse ettepanekule ja koostada aastateks 2019–2022 tasakaalus eelarve.

Lähtudes ekspertide ja haigekassa nõukogu arvamusest teeme ettepaneku suurendada 2019. aasta riigieelarve seaduse eelnõus haigekassa kulusid 4,2 miljoni euro võrra, et haigekassal oleks võimalik kinnitada tasakaalus eelarve ja lühendada ravijärjekordi.

Lugupidamisega

Jaan Sütt

Eesti Arstide Liidu president

24.10.2018

Täienduskoolituse fondi stipendiumikonkurss

SA Arstide Täienduskoolituse Fond kuulutab välja stipendiumikonkursi erialaseks täienduskoolituseks 2019. a esimesel poolaastal.

Taotluste esitamise tähtaeg on 10. november 2018.

Taotlus tuleb esitada blanketil digiallkirjaga e-posti aadressil stipendium@arstideliit.ee

  • Stipendiumi on õigus taotleda Eestis töötavatel arstidel, sh arst-residentidel;
  • Stipendiumi suurus on kuni 500 eurot;
  • Stipendium antakse erialaseks täienduskoolituseks või osavõtuks erialasest kongressist või konverentsist. Eelistatud on taotlused osalemiseks Euroopas toimuvatel üritustel;
  • Stipendiaatidelt oodatakse läbitud koolituse teemadel erialast teavet sisaldava artikli avaldamist ajakirjas Eesti Arst.

Rahvusvaheline meditsiinihariduse konverents

Eesti Nooremarstide Ühendusel on hea meel kutsuda teid rahvusvahelisele eriarstiõpet käsitlevale konverentsile “Becoming a medical specialist in Europe in the 21st century”

Aeg: 25. oktoober 2018, kell 09.00-16.15

Koht: V Spa konverentsikeskus, Tartu

Millises seisus on residentuur Eestis, Balti- ja Põhjamaades ning Euroopas tervikuna?

Mis on kompetentsipõhine eriarstiõpe ja kellele seda vaja on?

Kas eriarstiõppega seotud osapooltel on tegutsedes samad eesmärgid?

25. oktoobril toob Eesti Nooremarstide Ühendus kokku ülikoolid, residendid, Euroopa Nooremarstide Ühenduse, juhendajad ja teised residentuuriga seotud pooled, et ühiselt neile küsimustele vastuseid otsida. Linna südames paiknevas V Spa konverentsikeskuses avaneb võimalus näha oma silmaga ja kuulata Euroopa juhtivaid meditsiinihariduse spetsialiste. Samuti saavad kuulajad esimestena osa ENÜ poolt tellitud ja mõttekoda Praxise poolt valminud vastavasisulise projekti “Arstiks kasvamine Läänemere regioonis” lõppraportist ning seada sihikud teiste huvitatutega ühele joonele.
 

Konverentsi eesmärk on võrrelda eriarstiõppe praktikaid üle Euroopa, arutleda üheskoos väljakutsete üle, mida 21. sajand residentuurile esitab ning mõtiskleda eriarstiõppe kvaliteedi edendamise võimaluste üle nii Eestis, Läänemere regioonis kui ka Euroopas laiemalt.

Rahvusvaheliste esinejate seas astuvad üles:

Professor Simon Gregory (Health Education England, UK)

Dr Jessica van der Aa (OLVG Hospital, Amsterdam, The Netherlands)

Dr Leila Niemi-Murola (University of Helsinki, Finland)

Dr Kitty Mohan (European Junior Doctors, UK)


Lisaks neile kuuleme ettekandeid mõttekoda Praxiselt, Eesti sotsiaalministeeriumilt, Eesti residentuuri üldjuhendajatelt ja Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnalt.

Konverents toimub inglise keeles ja on osalejatele tasuta.

Konverentsil osalemiseks on vajalik registreerumine SIIN.

Konverentsi detailne kava on lisatud kirjale ning leitav ka koduleheküljelt.

Kohtumiseni 25. oktoobril Tartus!

Tartu ülikoolis arutati välisarstide hindamist

Tartu ülikooli arstiteaduskond korraldas 28. septembril arutelu välisarstide hindamisest nende kvalifikatsiooni tunnustamisel ja tööle lubamisel. Arutelul osalesid ka arstide liidu esindajad.

TÜ pressiteade 02.10.2018

Eesti lähiriikide eksperdid jagasid Tartus välisarstide hindamise kogemusi

Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkond oli kutsunud reedeks, 28. septembriks Tartusse Balti riikides arste õpetavate ülikoolide residentuuriprodekaanid, et üheskoos arutada kolmandatest riikidest pärit arstide hindamist.

Sotsiaalministeeriumil on töös eelnõu, mis määrab täpsemalt kolmandatest riikidest tulevate tervishoiutöötajate registreerimise korra. Kui seni hindas välisarstide kvalifikatsiooni Terviseamet ja ainult osa taotlejatest suunati hindamisele Tartu Ülikooli, siis uue eelnõu järgi hakkab kõigi saabujate kvalifikatsiooni hindamises osalema ka ülikool.

Meditsiiniteaduste valdkonna dekaan Margus Lember ja residentuuriprodekaan Urmas Lepner kohtusid kolleegidega Leedu Terviseteaduse Ülikoolist, Läti Ülikoolist ning Tampere Ülikoolist. Kohtumise eesmärk oli jagada kogemusi ning õppida teiste Balti riikide ja suurema kogemustepagasiga Soome parimatest praktikatest.

Lemberi sõnul muutub kolmandatest riikidest tulevate arstide kvalifikatsiooni hindamise protsessi täpsustamine üha ajakohasemaks: „Eesti saab välismaalt siia tööle tulla soovivate arstide jaoks iga aastaga järjest populaarsemaks sihtkohaks. Samuti otsivad haiglad ise üha tihedamini endale personali välismaalt, kuna Eestis on arste liiga vähe. See on omakorda tekitanud küsimuse, kuidas saame olla kindlad, et välismaalt tulnud arstid on pädevad ning et nende teadmised ja oskused vastavad nõuetele.“

Lemberi sõnul käivad praegu arutelud, kuidas testida kandidaatide vastavust kõige paremal viisil ja milline peaks kogu protsess täpsemalt välja nägema. „Arstide kvaliteedi tagamiseks on väga oluline keeleoskuse olemasolu – naaberriigid on selle määratlenud üheselt ja selgelt. Selles ei tohi ka Eesti järeleandmisi teha,“ rääkis Lember.

Tampere Ülikooli esindaja professor Elise Kosunen rõhutas Soome kogemusest rääkides, et sarnasel viisil on neil protsessi läbinud juba peaaegu 900 inimest. „Kogemus näitab, et arstina töötada soovivate kandidaatide taseme erinevus on väga suur. See tähendab, et iga kandidaati peab väga põhjalikult kontrollima, et olla kindel tema taustas ja kliinilistes oskustes,“ tõdes Kosunen.

Soomes peavad kandidaadid läbima esmalt kuuekuulise praktika, aga alles pärast seda, kui on tehtud kindlaks, et välismaal omandatud diplom ja keeleoskus vastavad nõuetele. Seejärel tuleb läbida eksam, kus testitakse kandidaadi kliinilisi teadmisi ja Soome tervishoiusüsteemiga kursis olekut. Eksami viimase osa moodustab mitme tegeliku patsiendi läbivaatus.

Läti ja Leedu esindajad ütlesid, et nagu Eestil on ka neil välisarstide vastuvõtmise kogemus tunduvalt väiksem kui Soomel. Peale selle ei ole kumbki riik olnud kolmandatest riikidest tulevatele arstidele-õdedele nii atraktiivne kui Eesti. Küll on mõlemas riigis loodud välisarstide kvalifikatsiooni kontrollimise süsteem. Ülikoolid vastutavad teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste testimise eest ning riigikeeleoskust on vaja kandidaadil tõestada enne uue riigi tervishoiusüsteemis tööle asumist.

Väliskülalised kohtusid kahepäevase visiidi vältel nii meditsiiniteaduste valdkonna kui ka Eesti Haiglate Liidu, Eesti Arstide Liidu, Terviseameti ning Sotsiaalministeeriumi esindajatega. Lisaks tutvusid külalised Tartu Ülikooli Kliinikumiga.

Kolmandate riikide tervishoiutöötajad on arstid, hambaarstid, õed ja ämmaemandad, kes tulevad Eestisse väljastpoolt Euroopa Liitu ning kellele ei laiene kutsekvalifikatsiooni direktiivist tulenevad õigused.

https://www.ut.ee/et/uudised/eesti-lahiriikide-eksperdid-jagasid-tartus-valisarstide-hindamise-kogemusi

Konverents „Arst kohtuniku patsiendina“ 21.09.2018

Tallinnas 21. septembril 2018

Eesti Arstide Liit korraldab 21. septembril Tallinnas konverentsi „Arst kohtuniku patsiendina“, kus arutame ravivigade käsitlemisega seonduvaid küsimusi meie õigussüsteemis.

Konverents toimub 21.09.2018 algusega kell 14.15 Öpiku konverentsikeskuses (Ülemiste City, Valukoja 8).

Esinevad ja diskuteerivad arstide, advokaatide, prokuratuuri ja kohtuekspertide esindajad. Konverentsi juhib Andres Lehtmets.

Päevakava

13.45 Saabumine ja tervituskohv

14.15 Konverentsi avamine ja sissejuhatus – Jaan Sütt, EAL president

14.30 – 16.00 ettekanded

14.30 Ants Nõmper, vandeadvokaat, Ellex-Raidla

15.00 Prokuratuuri esindaja

15.30 – 15.40 Seljasirutuspaus

15.40 – 16.10 Jana Tuusov, EKEI Lõuna-Eesti kohtuarstliku ekspertiisiosakonna juhataja

16.10 – 17.30 Arutelu

Konverentsist osavõtt on tasuta, kohtade arv on piiratud. Osalejatel palume registreeruda hiljemalt 16. septembril aadressil https://goo.gl/forms/viXlBnlmRczsKCa43 .

Transport:

   tramm nr 4

   rong Tartu 12.06 – Ülemiste 13.55; Ülemiste 17.42 – Tartu 19.32

Parkimine:

parkimiskellaga parkimine P2 ja EP90 alas 2h tasuta, edasi 1 euro/30 minutit. 

Terviseäpid

Sel sügisel alustab Eestis uut põnevat pilootprojekti NHS England’s National Innovation Accelerator programmi allüksus nimega ORCHA (täisnimega Organisation of Review of Care and Health Applications, https://www.orcha.co.uk/), mille eesmärgiks on aidata tervishoiutöötajatel ja patsientidel kaardistada üha enam e-tervise maastikul nõudluses olevaid mobiilseid rakendusi ning nende kliinilist tõhusust. ORCHA visiooniks on kaasaegne patsiendikeskne tervishoiusüsteem, mis toetaks nii arsti korrektse diagnoosi/ravi valikul kui patsienti oma tervise jälgimisel – seda eriti pikaaegsete krooniliste haigusseisundite puhul, mis nõuavad regulaarset meditsiinilist järelvalvet. Tänaseks on ORCHA jõudnud miljonite inimesteni üle Euroopa, tehes muuhulgas koostööd peale Ühendkuningriikide ka Belgia ning Hollandi meditsiinitöötajatega, ühinedes nüüd peatselt ka Eesti turuga.

Järgmise nädala kolmapäeval 22.08.2018 kell 14.00-15.30 toimub PERH-is ORCHA pilootprojekti raames kohtumine organisatsiooni asutaja ning juhatuse esindaja Liz Ashall-Payne’iga, kes tutvustab lähemalt projekti sisu ning seda, kuidas tõenduspõhiste terviseäppide kasutamine igapäevase meditsiini osana võib aidata tõsta nii kliinilisi ravitulemusi õigeaegse tuvastamisega kui vähendada ajakulu arstivisiitidega. Kohtumisele on oodatud kõik tervishoiutöötajad, kes projekti vastu huvi tunnevad ning kes tahaksid potentsiaalselt end piloodi osalejana kirja panna – seega võimaluse korral palume kutset jagada enda Eesti Arstide Liidu võrgustikes.

Rikkaks joomine 2 osa

Eesti Arstide Liidu ja Eesti Perearstide Seltsi avaldus

Arstid toetavad alkoholi kättesaadavuse vähendamist ja reklaamipiiranguid. Riiklike otsuste tegemisel ei pea lähtuma nende kodanike arvamusest, kelle elus on alkohol hõivanud olulise koha. Esikohale tuleb seada tervis, mitte aktsiisitulu. Tõdeme taas, et ükski rahvas ei ole ennast rikkaks joonud.

Alkoholist põhjustatud haigestumus ja suremus on küll hakanud langema, kuid on ikka veel liiga kõrge. Arstid annavad patsientide ravimisel oma parima, peaeesmärk on aga sõltuvusprobleemide ennetamine ja alkoholitarbimise jätkuv vähendamine eelkõige noorte hulgas.

Meie alkoholipoliitika on õigel teel. Kui majanduskasvu ja palkade tõusu perioodil alkoholitarbimine tavaliselt kasvab, siis eelmisel aastal see sisuliselt ei muutunud. Ka piirikaubandus ei toonud tarbimise hüppelist kasvu, nagu ennustasid alkoholi tootjad ja kaupmehed. Nende arvamus, et kallim hind paneb eestlased rohkem jooma, ei pea paika.

Kindlasti on väga tähtis ühiskonna suhtumine ja noorte hoiakute kujundamine. Seetõttu on kummaline saada päevast-päeva meediast sõnumeid, mille järgi joomine näib olevat inimõigus ja Lätist vägijookide toojad suurimad patrioodid.

Meie kõigi sõnad ja teod peaksid lastele ja noortele näitama, et elu pakub palju paremat ja toredamat kui alkohol ja mõnuained.

Eesti Arstide Liit

Eesti Perearstide Selts

Lisainfo: Katrin Rehemaa, EAL, 5135121

Le Vallikivi, EPS, 5215233

Eesti Arstide Päevad 2018

Eesti Arstide Päevad Tallinnas

11. ja 12. mail toimub Tallinnas Kultuurikatlas arstide liidu aastakonverents Eesti Arstide Päevad.

Konverentsi avavad reedel, 11.mail kell 10 arstide liidu president Jaan Sütt ja tervise- ja tööminister Riina Sikkut.

Avasessioonil „Juhtimiskultuur meditsiinis“ tuleb juttu nii juhtimise teaduspõhisusest, praktilistest juhtimiskogemustest erinevates valdkondades, keeruliste inimeste ja olukordade juhtimisest ning õnnelikuna töötamise võimalikkusest.

Arstiteaduslikest teemadest on kavas insult, artroos ja erakorraline meditsiin. Lisaks arutletakse paralleelsessioonidel, kuidas elada tervelt ja kvaliteetselt kõrge vanuseni, milleks on arstile vaja elukestvat õpet. Arstitudengid lahkavad teemat, kes on abiarst ja mis on tema roll eesti meditsiinisüsteemis.

„Arstide liit pühendab tänavused arstide päevad Eesti 100. sünnipäevale, mille puhul on koju kolleegidega oma teadmisi jagama tulnud mitmed välismaal töötavad arstid,“ ütles dr Jaan Sütt. Ta lisas, et on tore koos Eesti riigi suure juubeliga tähistada ka arstkonnale olulisi ümmargusi tähtpäevi – Eesti Arstide Liidu tegevuse taastamisest möödub juunis 30 aastat ja arstide päevi peame 25. korda.

Eesti Arstide Päevad on suurim iga-aastane arstide konverents Eestis, mis on toimunud alates 1994. aastast, traditsioon sai alguse aastail 1920–1939 Eesti Arstiseltside Liidu korraldatud Eesti arstidepäevadest. Osalejaid on üle 700 – eriarstid, arst-residendid, üliõpilased ja tervishoiujuhid.

Konverentsikava https://arstideliit.ee/wpcontent/uploads/2018/02/2018_05_03_EAP_kava.pdf

Eesti Arstide Liit

Stipendiumikonkurss

SA Arstide Täienduskoolituse Fond kuulutab välja stipendiumikonkursi erialaseks täienduskoolituseks 2018. a teisel poolaastal.

Taotluste esitamise tähtaeg on 09. mai 2018.

Taotlus tuleb esitada blanketil digiallkirjaga e-posti aadressil arstideliit@arstideliit.ee

  • Stipendiumi on õigus taotleda Eestis töötavatel arstidel, sh arst-residentidel;
  • Stipendiumi suurus on kuni 500 eurot;
  • Stipendium antakse erialaseks täienduskoolituseks või osavõtuks erialasest kongressist või konverentsist. Eelistatud on taotlused osalemiseks Euroopas toimuvatel üritustel;
  • Stipendiaatidelt oodatakse läbitud koolituse teemadel erialast teavet sisaldava artikliavaldamist ajakirjas Eesti Arst.

Blankett docx.

Blankett odt (OpenOffice LibreOffice)

Jõukaks joomine

Eesti Arstide Liidu avaldus valitsuse alkoholipoliitika toetuseks

Ükski rahvas ei ole ennast kunagi rikkaks joonud. Arstide liit toetab meetmeid, mille eesmärk on vähendada alkoholi tarvitamist ja parandada sellega rahva tervist. Tunnustame terviseministri ning valitsuse algatusel riigikogus vastuvõetud seadusemuudatusi, mis kehtestavad täiendavad piirangud alkoholi reklaamile ja müügile.

Arstkond ei kahtle tõenduspõhistes uuringutes ja rahvusvahelises praktikas, mis kinnitavad, et alkoholi joomist mõjutavad kõige enam hind, füüsiline kättesaadavus ja reklaam. Kõige hinnatundlikumad alkoholitarbijad on meie lapsed ja noored, seega on aktsiisitõus põhimõtteliselt õige tee, kuna muudab alkoholi just nende jaoks vähem kättesaadavaks. Alkoholitarvitamist vähendavaid muudatusi ei saa lasta segada alkoholi tootjate ja müüjate kampaaniakäral, mida osa meediast vastutustundetult võimendab. Riigi tulusid on kahtlemata vaja asjatundlikult prognoosida, kuid ei maksa loota, et aktsiisist laekuv tulu korvaks alkoholist tingitud tervisekahjud.

Ükski rahvas ei ole ennast kunagi rikkaks joonud. „Vajalikud otsused on vahel ebapopulaarsed, nii nagu süst on valus, kuid tuleb siiski ära teha“, ütles arstide liidu president Jaan Sütt.

Kutsume kaasmaalasi valima meelemürkide asemel terviserajad ja toetama Eesti rahva tervise huvides tehtud otsuseid.

Eesti Arstide Liit

Eesti Arstide Päevad 2018

KAHEKÜMNEVIIENDAD EESTI ARSTIDE PÄEVAD TOIMUSID 11…12.05.2018 TALLINNA KULTUURIKATLAS.

Eesti Arstide Päevad 2018 videosalvestused kokkuvõtliku esitlusloendina. Esitlusloendis on kõik videosalvestused kronoloogilises järjekorras. Täpsemad viited salvestustele asuvad allpool.

REEDE 11.05.2018

Eesti Arstide Päevad avasid arstide liidu president dr Jaan Sütt ning tervise- ja tööminister pr Riina Sikkut.

ESIMENE SESSIOON “Juhtimiskultuur meditsiinis”

Korraldas Eesti Nooremarstide Ühendus. Juhatavad dr Martin Reim ja dr Juuli-Ann Tähiste.

Sessiooni videosalvestus.

  1. Dr Carl Savage “Why it is important that doctors get engaged in leadership?”
  2. Dr Peeter Tohver “Miks ma tahan haiglat juhtida?” [pdf versioon] [odp versioon] [pptx versioon]
  3. Dr Henno Ligi “Muutuse juhtimine ja juhtimise muutumine”
  4. Tiina Saar- Veelmaa “Tööõnn – müüt või tegelikkus muutuvas töömaailmas?”

TEINE SESSIOON “Insuldi kaasaegne käsitlus”

Sessioon toimus neuroloogide, lasteneuroloogide, neurokirurgide ja taastusarstide koostöös. Juhatab dr Janika Kõrv.

Sessiooni videosalvestus nr 1.

Sessiooni videosalvestus nr 2.

  1. Dr Riina Vibo “Akuutse isheemilise insuldi käsitus”
  2. Dr Toomas Asser “Hemorraagiline Insult”
  3. Dr Siim Schneider “Insult Noortel”
  4. Dr Rael Laugesaar “Insult lastel”
  5. Dr Janika Kõrv “Insuldi sekundaarne preventsioon”
  6. Dr Aet Lukmann “Insuldi taastusravi”

PARALLEELSESSIOON “Terves kehas terve vaim”

Paralleelsessiooni videosalvestus.

  1. Dr Taavi Tillmann “Mida süüa ja palju liikuda?”
LAUPÄEV 12.05.2018

ESIMENE SESSIOON “Artroosi ortopeediline käsitlus”

Korraldasid Eesti Traumatoloogide-ortopeedide Selts ja Eesti Taastusarstide Selts.

Sessiooni videosalvestus nr 1.

Sessiooni videosalvest nr 2.

  1. Dr Kaspar Tootsi “Osteartroos- uued teadmised patogeneesist”
  2. Dr Alo Rull “Artroosist õlaliigese piirkonnas”
  3. Dr Kristo Kask “Randmepiirkonna artroos”
  4. Dr Marju Raukas “Artroosist labajalaliigeses”
  5. Dr Annelii Jürgenson “Endoproteesitud patsient taastusravis”
  6. Dr Eve Sooba “Endoproteesi taastusravi- SPA või sport?”

TEINE SESSIOON “Erakorraline meditsiin Eestis eile, täna, homme”

Korraldas Eesti Erakorralise Meditsiini Arstide Selts. Juhatavad dr Ago Kõrgvee ja dr Arkadi Popov.

Sessiooni videosalvestus nr 1.

Sessiooni videosalvestus nr 2.

  1.  Dr Ago Kõrgvee “Erakorralise meditsiini areng Eestis”
  2. Dr Aleksander Sipria “Erakorralise meditsiini arstide väljaõpe Eestis ja eriala populaarsus”
  3. Dr Helke Nurm “Laste erakorraline meditsiin Eestis, hetkeseis”
  4. Dr Ülle Uustalu “Laste erakorraline meditsiin Euroopas”
  5. Dr Arkadi Popov “Erakorralise meditsiini roll insuldiravi läbimurdes: ajalugu ja perspektiivid”
  6. Dr Argo Lätt, Dr Lembi Põlder “Erakorraline patsient perearstikeskuses”
  7. Dr Veronika Reinhard “Kas patsientide pöördumine erakorralise meditsiini osakonda on põhjendatud? Auditi tulemused”
  8. Dr Tanel Lepik “Kas erakorralise meditsiini arsti karjäär jääb lühikeseks?”

PARALLEELSESSIOON “Elukestev õpe arstile – milleks?” ja “Abiarstindus- süsteemi head ja vead”

Paralleelsessiooni videosalvestus [elukestev õpe].

  1. Tauri Tallermaa “Kultuurne ja elukestev mälu”
  2. Dr Marina Tuutma “Eesti arst Rootsis. Elukestev õpe ja Rootsi arstid”

Paralleelsessiooni videosalvestus [abiarstindus].

  1. Korraldab Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts. Modereerib Priit Tohver.

Kes on abiarst ja mis on tema roll eesti meditsiinisüsteemis? Mis kasu on abiarstist haiglatel, perearstidel, eriarstidel? Paneelis lahkavad asjatundjad abiarstinduse voorusi ja puudusi. Eesmärk on koos publikuga jõuda reaalsete lahendusteni, mis aitaksid veelgi paremini süsteemi potentsiaali rakendada.


 

 

Registreerumine on lõppenud.

Asukoht ja parkimine.

Eesti Arstide Päevad 2018 kava.

Sessioonide tutvustus. 

Osalemistasud.

Ettevõtted, palun liikuge siia.