Üldine uudiste kategooria. Selle kategooria alla kogutakse kõik postitused, mis omavad Eesti Arstide Liidu arvates suuremat või väiksemat uudisväärtust.
Tervishoiu rahastamise suurendamine alates käesolevast aastast oli kahtlemata õige otsus, mis hoidis ära arstiabi kättesaadavuse kiire vähenemise.
Samas ei parane kättesaadavus loodetud tempos, kuna riigieelarve seaduse eelnõu järgi ei saa haigekassa kogu laekuvat ravikindlustusmaksu patsientide ravimiseks kasutada. Haigekassale riigieelarvest üle antud täiendavate kohustuste kulud on kujunenud planeeritust suuremaks, kuna need arvestati 2016.a kulude järgi. See mõjutab negatiivselt eelkõige eriarstiabi rahastamist.
Tulenevalt riigieelarve eelnõust on haigekassale pandud kohustus koostada 2019. aastaks eelarve tulemiga 4,2 miljonit eurot. Olukorras, kus haigekassa ei suuda hinnatud ravivajadust täielikult rahastada, on ravikindlustuse vahendite reservi suunamine patsiente kahjustav. Haigekassa nõukogule strateegilistes küsimustes nõuandev komisjon, mis koosneb tervishoiuspetsialistidest, tegi ettepaneku kinnitada haigekassa järgmise nelja aasta eelarvepositsioon mõõdukalt negatiivne, kattes negatiivset tulemit eelmiste perioodide jaotamata tulemi arvelt. Haigekassa nõukogu otsustas 17.08.2018 kinnitada haigekassa 4 aasta kulude ja kulude katteallikate planeerimise põhimõtted vastavalt juhatuse ettepanekule ja koostada aastateks 2019–2022 tasakaalus eelarve.
Lähtudes ekspertide ja haigekassa nõukogu arvamusest teeme ettepaneku suurendada 2019. aasta riigieelarve seaduse eelnõus haigekassa kulusid 4,2 miljoni euro võrra, et haigekassal oleks võimalik kinnitada tasakaalus eelarve ja lühendada ravijärjekordi.
Stipendiumi on õigus taotleda Eestis töötavatel arstidel, sh arst-residentidel;
Stipendiumi suurus on kuni 500 eurot;
Stipendium antakse erialaseks täienduskoolituseks või osavõtuks erialasest kongressist või konverentsist. Eelistatud on taotlused osalemiseks Euroopas toimuvatel üritustel;
Stipendiaatidelt oodatakse läbitud koolituse teemadel erialast teavet sisaldava artikli avaldamist ajakirjas Eesti Arst.
Eesti Nooremarstide Ühendusel on hea meel kutsuda teid rahvusvahelisele eriarstiõpet käsitlevale konverentsile “Becoming a medical specialist in Europe in the 21st century”
Aeg: 25. oktoober 2018, kell 09.00-16.15
Koht: V Spa konverentsikeskus, Tartu
Millises seisus on residentuur Eestis, Balti- ja Põhjamaades ning Euroopas tervikuna?
Mis on kompetentsipõhine eriarstiõpe ja kellele seda vaja on?
Kas eriarstiõppega seotud osapooltel on tegutsedes samad eesmärgid?
25. oktoobril toob Eesti Nooremarstide Ühendus kokku ülikoolid, residendid, Euroopa Nooremarstide Ühenduse, juhendajad ja teised residentuuriga seotud pooled, et ühiselt neile küsimustele vastuseid otsida. Linna südames paiknevas V Spa konverentsikeskuses avaneb võimalus näha oma silmaga ja kuulata Euroopa juhtivaid meditsiinihariduse spetsialiste. Samuti saavad kuulajad esimestena osa ENÜ poolt tellitud ja mõttekoda Praxise poolt valminud vastavasisulise projekti “Arstiks kasvamine Läänemere regioonis” lõppraportist ning seada sihikud teiste huvitatutega ühele joonele.
Konverentsi eesmärk on võrrelda eriarstiõppe praktikaid üle Euroopa, arutleda üheskoos väljakutsete üle, mida 21. sajand residentuurile esitab ning mõtiskleda eriarstiõppe kvaliteedi edendamise võimaluste üle nii Eestis, Läänemere regioonis kui ka Euroopas laiemalt.
Rahvusvaheliste esinejate seas astuvad üles:
Professor Simon Gregory (Health Education England, UK)
Dr Jessica van der Aa (OLVG Hospital, Amsterdam, The Netherlands)
Dr Leila Niemi-Murola (University of Helsinki, Finland)
Dr Kitty Mohan (European Junior Doctors, UK)
Lisaks neile kuuleme ettekandeid mõttekoda Praxiselt, Eesti sotsiaalministeeriumilt, Eesti residentuuri üldjuhendajatelt ja Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnalt.
Konverents toimub inglise keeles ja on osalejatele tasuta.
Konverentsil osalemiseks on vajalik registreerumine SIIN.
Konverentsi detailne kava on lisatud kirjale ning leitav ka koduleheküljelt.
Tartu ülikooli arstiteaduskond korraldas 28. septembril arutelu välisarstide hindamisest nende kvalifikatsiooni tunnustamisel ja tööle lubamisel. Arutelul osalesid ka arstide liidu esindajad.
TÜ pressiteade 02.10.2018
Eesti lähiriikide eksperdid jagasid Tartus välisarstide hindamise kogemusi
Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkond oli kutsunud reedeks, 28. septembriks Tartusse Balti riikides arste õpetavate ülikoolide residentuuriprodekaanid, et üheskoos arutada kolmandatest riikidest pärit arstide hindamist.
Sotsiaalministeeriumil on töös eelnõu, mis määrab täpsemalt kolmandatest riikidest tulevate tervishoiutöötajate registreerimise korra. Kui seni hindas välisarstide kvalifikatsiooni Terviseamet ja ainult osa taotlejatest suunati hindamisele Tartu Ülikooli, siis uue eelnõu järgi hakkab kõigi saabujate kvalifikatsiooni hindamises osalema ka ülikool.
Meditsiiniteaduste valdkonna dekaan Margus Lember ja residentuuriprodekaan Urmas Lepner kohtusid kolleegidega Leedu Terviseteaduse Ülikoolist, Läti Ülikoolist ning Tampere Ülikoolist. Kohtumise eesmärk oli jagada kogemusi ning õppida teiste Balti riikide ja suurema kogemustepagasiga Soome parimatest praktikatest.
Lemberi sõnul muutub kolmandatest riikidest tulevate arstide kvalifikatsiooni hindamise protsessi täpsustamine üha ajakohasemaks: „Eesti saab välismaalt siia tööle tulla soovivate arstide jaoks iga aastaga järjest populaarsemaks sihtkohaks. Samuti otsivad haiglad ise üha tihedamini endale personali välismaalt, kuna Eestis on arste liiga vähe. See on omakorda tekitanud küsimuse, kuidas saame olla kindlad, et välismaalt tulnud arstid on pädevad ning et nende teadmised ja oskused vastavad nõuetele.“
Lemberi sõnul käivad praegu arutelud, kuidas testida kandidaatide vastavust kõige paremal viisil ja milline peaks kogu protsess täpsemalt välja nägema. „Arstide kvaliteedi tagamiseks on väga oluline keeleoskuse olemasolu – naaberriigid on selle määratlenud üheselt ja selgelt. Selles ei tohi ka Eesti järeleandmisi teha,“ rääkis Lember.
Tampere Ülikooli esindaja professor Elise Kosunen rõhutas Soome kogemusest rääkides, et sarnasel viisil on neil protsessi läbinud juba peaaegu 900 inimest. „Kogemus näitab, et arstina töötada soovivate kandidaatide taseme erinevus on väga suur. See tähendab, et iga kandidaati peab väga põhjalikult kontrollima, et olla kindel tema taustas ja kliinilistes oskustes,“ tõdes Kosunen.
Soomes peavad kandidaadid läbima esmalt kuuekuulise praktika, aga alles pärast seda, kui on tehtud kindlaks, et välismaal omandatud diplom ja keeleoskus vastavad nõuetele. Seejärel tuleb läbida eksam, kus testitakse kandidaadi kliinilisi teadmisi ja Soome tervishoiusüsteemiga kursis olekut. Eksami viimase osa moodustab mitme tegeliku patsiendi läbivaatus.
Läti ja Leedu esindajad ütlesid, et nagu Eestil on ka neil välisarstide vastuvõtmise kogemus tunduvalt väiksem kui Soomel. Peale selle ei ole kumbki riik olnud kolmandatest riikidest tulevatele arstidele-õdedele nii atraktiivne kui Eesti. Küll on mõlemas riigis loodud välisarstide kvalifikatsiooni kontrollimise süsteem. Ülikoolid vastutavad teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste testimise eest ning riigikeeleoskust on vaja kandidaadil tõestada enne uue riigi tervishoiusüsteemis tööle asumist.
Väliskülalised kohtusid kahepäevase visiidi vältel nii meditsiiniteaduste valdkonna kui ka Eesti Haiglate Liidu, Eesti Arstide Liidu, Terviseameti ning Sotsiaalministeeriumi esindajatega. Lisaks tutvusid külalised Tartu Ülikooli Kliinikumiga.
Kolmandate riikide tervishoiutöötajad on arstid, hambaarstid, õed ja ämmaemandad, kes tulevad Eestisse väljastpoolt Euroopa Liitu ning kellele ei laiene kutsekvalifikatsiooni direktiivist tulenevad õigused.
Eesti Arstide Liit korraldab 21. septembril
Tallinnas konverentsi „Arst kohtuniku patsiendina“, kus arutame ravivigade
käsitlemisega seonduvaid küsimusi meie õigussüsteemis.
Konverents toimub 21.09.2018 algusega kell
14.15 Öpiku konverentsikeskuses (Ülemiste City, Valukoja 8).
Esinevad ja diskuteerivad arstide,
advokaatide, prokuratuuri ja kohtuekspertide esindajad. Konverentsi juhib
Andres Lehtmets.
Päevakava
13.45 Saabumine ja
tervituskohv
14.15 Konverentsi avamine ja sissejuhatus – Jaan Sütt, EAL president
14.30 – 16.00 ettekanded
14.30 Ants Nõmper, vandeadvokaat, Ellex-Raidla
15.00 Prokuratuuri esindaja
15.30 – 15.40 Seljasirutuspaus
15.40 – 16.10 Jana Tuusov, EKEI Lõuna-Eesti
kohtuarstliku ekspertiisiosakonna juhataja
16.10 – 17.30 Arutelu
Konverentsist osavõtt on tasuta, kohtade arv on piiratud. Osalejatel palume registreeruda hiljemalt 16. septembril aadressil https://goo.gl/forms/viXlBnlmRczsKCa43 .
Transport:
tramm nr 4
rong Tartu 12.06 – Ülemiste 13.55; Ülemiste 17.42 – Tartu 19.32
Parkimine:
parkimiskellaga parkimine P2 ja EP90 alas 2h tasuta, edasi 1 euro/30 minutit.
Sel sügisel alustab Eestis uut põnevat pilootprojekti NHS England’s National Innovation Accelerator programmi allüksus nimega ORCHA (täisnimega Organisation of Review of Care and Health Applications, https://www.orcha.co.uk/), mille eesmärgiks on aidata tervishoiutöötajatel ja patsientidel kaardistada üha enam e-tervise maastikul nõudluses olevaid mobiilseid rakendusi ning nende kliinilist tõhusust. ORCHA visiooniks on kaasaegne patsiendikeskne tervishoiusüsteem, mis toetaks nii arsti korrektse diagnoosi/ravi valikul kui patsienti oma tervise jälgimisel – seda eriti pikaaegsete krooniliste haigusseisundite puhul, mis nõuavad regulaarset meditsiinilist järelvalvet. Tänaseks on ORCHA jõudnud miljonite inimesteni üle Euroopa, tehes muuhulgas koostööd peale Ühendkuningriikide ka Belgia ning Hollandi meditsiinitöötajatega, ühinedes nüüd peatselt ka Eesti turuga.
Järgmise nädala kolmapäeval 22.08.2018 kell 14.00-15.30 toimub PERH-is ORCHA pilootprojekti raames kohtumine organisatsiooni asutaja ning juhatuse esindaja Liz Ashall-Payne’iga, kes tutvustab lähemalt projekti sisu ning seda, kuidas tõenduspõhiste terviseäppide kasutamine igapäevase meditsiini osana võib aidata tõsta nii kliinilisi ravitulemusi õigeaegse tuvastamisega kui vähendada ajakulu arstivisiitidega. Kohtumisele on oodatud kõik tervishoiutöötajad, kes projekti vastu huvi tunnevad ning kes tahaksid potentsiaalselt end piloodi osalejana kirja panna – seega võimaluse korral palume kutset jagada enda Eesti Arstide Liidu võrgustikes.
Eesti Arstide Liidu ja Eesti Perearstide Seltsi avaldus
Arstid toetavad alkoholi kättesaadavuse vähendamist ja reklaamipiiranguid. Riiklike otsuste tegemisel ei pea lähtuma nende kodanike arvamusest, kelle elus on alkohol hõivanud olulise koha. Esikohale tuleb seada tervis, mitte aktsiisitulu. Tõdeme taas, et ükski rahvas ei ole ennast rikkaks joonud.
Alkoholist põhjustatud haigestumus ja suremus on küll hakanud langema, kuid on ikka veel liiga kõrge. Arstid annavad patsientide ravimisel oma parima, peaeesmärk on aga sõltuvusprobleemide ennetamine ja alkoholitarbimise jätkuv vähendamine eelkõige noorte hulgas.
Meie alkoholipoliitika on õigel teel. Kui majanduskasvu ja palkade tõusu perioodil alkoholitarbimine tavaliselt kasvab, siis eelmisel aastal see sisuliselt ei muutunud. Ka piirikaubandus ei toonud tarbimise hüppelist kasvu, nagu ennustasid alkoholi tootjad ja kaupmehed. Nende arvamus, et kallim hind paneb eestlased rohkem jooma, ei pea paika.
Kindlasti on väga tähtis ühiskonna suhtumine ja noorte hoiakute kujundamine. Seetõttu on kummaline saada päevast-päeva meediast sõnumeid, mille järgi joomine näib olevat inimõigus ja Lätist vägijookide toojad suurimad patrioodid.
Meie kõigi sõnad ja teod peaksid lastele ja noortele näitama, et elu pakub palju paremat ja toredamat kui alkohol ja mõnuained.
11. ja 12. mail toimub Tallinnas Kultuurikatlas arstide liidu aastakonverents Eesti Arstide Päevad.
Konverentsi avavad reedel, 11.mail kell 10 arstide liidu president Jaan Sütt ja tervise- ja tööminister Riina Sikkut.
Avasessioonil „Juhtimiskultuur meditsiinis“ tuleb juttu nii juhtimise teaduspõhisusest, praktilistest juhtimiskogemustest erinevates valdkondades, keeruliste inimeste ja olukordade juhtimisest ning õnnelikuna töötamise võimalikkusest.
Arstiteaduslikest teemadest on kavas insult, artroos ja erakorraline meditsiin. Lisaks arutletakse paralleelsessioonidel, kuidas elada tervelt ja kvaliteetselt kõrge vanuseni, milleks on arstile vaja elukestvat õpet. Arstitudengid lahkavad teemat, kes on abiarst ja mis on tema roll eesti meditsiinisüsteemis.
„Arstide liit pühendab tänavused arstide päevad Eesti 100. sünnipäevale, mille puhul on koju kolleegidega oma teadmisi jagama tulnud mitmed välismaal töötavad arstid,“ ütles dr Jaan Sütt. Ta lisas, et on tore koos Eesti riigi suure juubeliga tähistada ka arstkonnale olulisi ümmargusi tähtpäevi – Eesti Arstide Liidu tegevuse taastamisest möödub juunis 30 aastat ja arstide päevi peame 25. korda.
Eesti Arstide Päevad on suurim iga-aastane arstide konverents Eestis, mis on toimunud alates 1994. aastast, traditsioon sai alguse aastail 1920–1939 Eesti Arstiseltside Liidu korraldatud Eesti arstidepäevadest. Osalejaid on üle 700 – eriarstid, arst-residendid, üliõpilased ja tervishoiujuhid.
SA Arstide Täienduskoolituse Fond kuulutab välja stipendiumikonkursi erialaseks täienduskoolituseks 2018. a teisel poolaastal.
Taotluste esitamise tähtaeg on 09. mai 2018.
Taotlus tuleb esitada blanketil digiallkirjaga e-posti aadressil arstideliit@arstideliit.ee
Stipendiumi on õigus taotleda Eestis töötavatel arstidel, sh arst-residentidel;
Stipendiumi suurus on kuni 500 eurot;
Stipendium antakse erialaseks täienduskoolituseks või osavõtuks erialasest kongressist või konverentsist. Eelistatud on taotlused osalemiseks Euroopas toimuvatel üritustel;
Stipendiaatidelt oodatakse läbitud koolituse teemadel erialast teavet sisaldava artikliavaldamist ajakirjas Eesti Arst.
Eesti Arstide Liidu avaldus valitsuse alkoholipoliitika toetuseks
Ükski rahvas ei ole ennast kunagi rikkaks joonud. Arstide liit toetab meetmeid, mille eesmärk on vähendada alkoholi tarvitamist ja parandada sellega rahva tervist. Tunnustame terviseministri ning valitsuse algatusel riigikogus vastuvõetud seadusemuudatusi, mis kehtestavad täiendavad piirangud alkoholi reklaamile ja müügile.
Arstkond ei kahtle tõenduspõhistes uuringutes ja rahvusvahelises praktikas, mis kinnitavad, et alkoholi joomist mõjutavad kõige enam hind, füüsiline kättesaadavus ja reklaam. Kõige hinnatundlikumad alkoholitarbijad on meie lapsed ja noored, seega on aktsiisitõus põhimõtteliselt õige tee, kuna muudab alkoholi just nende jaoks vähem kättesaadavaks. Alkoholitarvitamist vähendavaid muudatusi ei saa lasta segada alkoholi tootjate ja müüjate kampaaniakäral, mida osa meediast vastutustundetult võimendab. Riigi tulusid on kahtlemata vaja asjatundlikult prognoosida, kuid ei maksa loota, et aktsiisist laekuv tulu korvaks alkoholist tingitud tervisekahjud.
Ükski rahvas ei ole ennast kunagi rikkaks joonud. „Vajalikud otsused on vahel ebapopulaarsed, nii nagu süst on valus, kuid tuleb siiski ära teha“, ütles arstide liidu president Jaan Sütt.
Kutsume kaasmaalasi valima meelemürkide asemel terviserajad ja toetama Eesti rahva tervise huvides tehtud otsuseid.
Korraldab Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts. Modereerib Priit Tohver.
Kes on abiarst ja mis on tema roll eesti meditsiinisüsteemis? Mis kasu on abiarstist haiglatel, perearstidel, eriarstidel? Paneelis lahkavad asjatundjad abiarstinduse voorusi ja puudusi. Eesmärk on koos publikuga jõuda reaalsete lahendusteni, mis aitaksid veelgi paremini süsteemi potentsiaali rakendada.
Eestis surevad noored naised jätkuvalt emakakaelavähki. Igal aastal haigestub keskmiselt 70 täies elujõus alla 49 aastast naist, kellel lapsed on veel väikesed või hoopiski sünnitamata. Viie aasta pärast ei ole kolmandik neist enam elus. Murelikuks teeb see, et haigestumus noorte naiste hulgas on Eestis praegu tõusutendentsis. Kahjuks oleme nende numbrite poolest Euroopa Liidu riikide seas esimese kuue hulgas. Igal aastal haigestub Eestis kokku 170-180 naist emakakaelavähki ja igal aastal sureb selle haiguse tõttu umbes 60-70 naist Eestis.
Kas tahame olla jätkuvalt hoolimatud või suudame üheskoos olukorda muuta, et saaksime tulevikus rõõmustada päästetud elude üle?
Emakakaelavähk on tänapäeval ennetatav pahaloomuline haigus ja selleks kasutatakse sõeluuringut või vaktsineerimist. Eestis juba 12 aastat kestnud Pap testil põhinev sõeluuring ei ole kahjuks täitnud talle pandud ootusi. Peamiseks põhjuseks on vähene osalemine: 2016. aastal tuli emakakaelavähi sõeluuringule vaid 46% kutsutuist. Sõeluuring täidab oma eesmärki, kui osaleb vähemalt 70% kutsutuist. Vaktsineerimine ja sõeluuring on sama eesmärgi saavutamise erinevad vahendid ja need tuleb panna toimima üheaegselt.
Enamik Euroopa Liidu liikmesriike on lülitanud emakakaelavähi vastase HPV vaktsiini oma riiklikkusse vaktsineerimisprogrammi. Juba on saabunud esimesed teated sellest, et vaktsiin suudab ära hoida vähieelseid seisundeid vaktsineeritud noortel naistel. Järgmise aasta algusest alustab vaktsineerimist ka Eesti.
HPV vaktsiin on võimeline ära hoidma HPV püsiva nakkuse ja sellest põhjustatud vähieelseid seisundeid 86-100%l. Vaktsiin on väga kõrge efektiivsusega, põhjalikult uuritud ning tema ohutus on laialdastes kasutamisjärgsetes uuringutes kinnitatud. Seda tõendavad ka Maailma Tervishoiuorganisatsiooni poolt välja antud mitmed HPV vaktsiini alased raportid. Maailma Terviseorganisatsioon nagu Eesti Naistearstide Seltski soovitab HPV vastast vaktsineerimist vanuses 9-13 või 9-14 sõltuvalt vaktsiinist. 2017 märtsis on maailmas 71 riigi tüdrukutele ja 11 riigis ka poistele HPV vaktsiin riiklikus immuniseerimiskavas.
Osale emakakaelavähi sõeluuringus. Ära keela oma tütrele emakakaelavähi vastast vaktsiini, ka tema tahab näha oma lapsi suureks kasvamas.
Terved inimesed on ühiskonna kalleim vara, rahva säilimise ja riigi arengu alus.
Tunnustame Eesti valitsust alkoholi tarvitamist piiravate ja tervishoiu rahastamist suurendavate otsuste eest. Need on rahva tervise huvides tehtud riigimehelikud sammud.
Haigekassa nõukogu on seni töötanud sotsiaalparlamendina, kus on võrdselt esindatud nii patsientide, tööandjate kui riigi esindajad. Sellest põhimõttest loobumine on ohtlik, kuna see suurendab riski, et otsustamisel lähtutakse poliitilistest eesmärkidest, mitte patsientide huvidest.
Tervishoiu parem rahastamine aitab patsientidel kiiremini ravile pääseda, kuid sama oluline on arstiabi kvaliteet. Arstide liit leiab, et ravikvaliteedi arendamisel on tähtis roll kodumaisel arstiteadusel ja meditsiiniharidusel.
Arstiabi on teadusmahukas valdkond, kus maailmatasemel püsimise absoluutseks eelduseks on kodumaise teaduse elujõulisus. Eesti arstkond vaatab kasvava murega probleemide kuhjumist meie teaduse rahastamises. Akadeemilised ringkonnad – teaduste akadeemia, ülikoolid, noored teadlased, arstiteaduskond – on korduvalt taotlenud teaduse rahastamise suurendamist. Arstide liit teeb ettepaneku tõsta Eesti teadusesse investeeritava rahastuse sihti 1,2 protsendini sisemajanduse kogutoodangust.
Arstide liit peab oluliseks terviklikku ja hästi toimivat haridussüsteemi. Arstiharidus ei piirdu diplomiõppega, vaid jätkub erialakoolitusega residentuuris ning elukestva õppena kogu karjääri vältel. Meditsiinihariduse kvaliteedist algab ravi kvaliteet.
Arstkond soovib, et rahva tervise edendamisel panustaks riik rohkem haiguste ennetamise programmidesse ning sõeluuringutesse, et tagada nende suurem hõlmatus ja efektiivsus. Arstide liit kiidab heaks uute vaktsiinide lisamise riiklikku vaktsineerimiskavasse ja kutsub inimesi kaitsma ennast ja oma lapsi välditavate haiguste eest.
Arstiabist sõltub ainult väike osa tervisest, kõige rohkem mõjutavad seda meie endi valikud ja käitumine. Tervis peitub lihtsates asjades: puhas kodumaine toit, rõõm liikumisest, vähem mõnuaineid. Imerohtudesse tasuks suhtuda kriitiliselt ja haigeks jäädes on mõistlik otsida abi tõenduspõhisest meditsiinist, mitte nõidadelt ja posijatelt.
Teeme igaüks Eestile 100 aasta juubelisünnipäevaks kingituse, püüdes hoida ning parandada oma tervist!
