Eesti Arstide Liidu põhikiri

I Üldsätted

1. Mittetulundusühingu nimi on Eesti Arstide Liit. Eesti Arstide Liit (edaspidi nimetatud Liit) on asutatud 28. veebruaril 1921. a

2. Liidu asukoht on Tartu, Eesti Vabariik. Liit on eraõiguslik juriidiline isik.

3. Liit on isikute vabatahtlik mittetulunduslik ühendus.
3.1 Liidu eesmärgiks on arstide ühendamine rahva tervise kaitseks, tervishoiupoliitika kujundamiseks ja meditsiinikultuuri edendamiseks.
3.2. Liit tegutseb ka ametiühinguna, mille eesmärgiks on arstide töö- ja kutsealaste, majanduslike ja sotsiaalsete õiguste ja huvide esindamine ning kaitsmine. Liidul on ametiühingute seadusest tulenev ametiühingu pädevus ja õigused.

4. Liidu tegevuse põhisuundadeks on:
4.1. arstiabi kvaliteedi edendamine;
4.2. arstide töö õige hindamise ning arstidele vastuvõetavate palga-, töö- ja pensionitingimuste eest seismine ja tegutsemine;
4.3. arstide õiguste ja huvide esindamine riigivõimu- ja valitsemisorganites;
4.4. arstkonna aktiivsuse tõstmine kutsealases, seltsi- ja kultuurielus; 4.5. arstikutse prestiiži hoidmine, arstieetika ja kollegiaalsuse printsiipide järgimine;
4.6. arstiabi korraldusega seotud probleemide teadvustamine ja avalikustamine;
4.7. meditsiini edendamiseks vajalike statistiliste ja sotsioloogiliste uuringute läbiviimise korraldamine;
4.8. tervishoiualase informatsiooni kogumine, tõlkimine ja levitamine;
4.9. arstide teadmiste täiendamine.

5. Eesmärkide saavutamiseks Liit:
5.1. korraldab loenguid, seminare, kursuseid jt põhikirjaliste eesmärkide saavutamisele kaasaaitavaid üritusi;
5.2. teeb koostööd riigi-, teadus- ja kultuuriasutustega, mittetulundusühingutega ja teiste Eesti Vabariigi ja välisriikide vastavate organisatsioonidega, samuti muude Liidu tegevusest huvitatud füüsiliste ja juriidiliste isikutega Eesti Vabariigis ja teistes riikides;
5.3. jälgib arstieetika põhimõtete järgimist;
5.4. loob vajadusel alalisi või ajutisi töörühmi konkreetsete uurimissuundade väljatöötamiseks ja läbiviimiseks;
5.5. osaleb eriarstide pädevushindamises;
5.6. kasutab vajadusel konsultantide ja spetsialistide teenuseid;
5.6. annab välja Liidu ajakirja.

II Liidu liikmed

6. Liidu liikmeks võib olla iga füüsiline või juriidiline isik, kes vastab põhikirja nõuetele.

7. Liikmeks võivad astuda kõik Eesti Vabariigis arsti kutset omavad isikud.

8. Liidu assotsieerunud liikmeks võivad astuda mittetulundusühingud (juriidilised isikud), kui nende tegevuse eesmärgid ühtivad Liidu tegevuse eesmärkidega. Assotsieerunud liige võtab Liidu tegevusest osa esindaja kaudu. Assotsieerunud liikmetele võib kehtestada erinevaid õigusi ja kohustusi võrreldes füüsilistest isikutest liikmetega vastavalt põhikirjas sätestatule.

9. Liidu tegevusest võivad põhikirjas sätestatud ulatuses ja korras osa võtta füüsilised isikud, kellel on erilisi teeneid Liidu ees (edaspidi nimetatud auliikmed).

10. Liikmeks astumine toimub piirkondliku ühenduse kaudu. Liikmeks vastuvõtmise otsustab piirkondliku ühenduse juhtorgan liikmeks astuda soovija avalduse alusel. Piirkondliku ühenduse liikmeks vastu võetud isik loetakse Liidu liikmeks koos vastavate õiguste ja kohustustega

11. Kui piirkonnas, kus liikmeks astuda soovija töötab, piirkondlik ühendus puudub, võib isik astuda Liidu liikmeks üksikliikmena. Sel juhul otsustab Liidu liikmeks vastuvõtmise eestseisus liikmeks astuda soovija avalduse alusel.

12. Auliikmeks võib liikmete või mitteliikmete hulgast nimetada isiku, kellel on erilisi teeneid Liidu ees. Liikme auliikmeks nimetamine ei muuda liikme õigusi ja kohustusi Liidu suhtes.

13. Eestseisusel ja piirkondliku ühenduse juhtorganil on õigus nõuda liikmeks astuda soovijalt dokumente, mis tõendavad isiku vastavust põhikirjas sätestatule.

14. Liikmetel on õigus:
14.1 võtta osa Liidu poolt korraldatud üritustest ning muul viisil osaleda Liidu tegevuses, sealhulgas piirkondlike ühenduste tegevuses;
14.2. osaleda üldkoosolekul ja seal hääletada, osaleda üldkogu delegaatide valimisel ning olla valitud Liidu juht- ja kontrollorganitesse.
14.3 osaleda piirkondliku ühenduse üldkoosolekul ning olla valitud piirkondliku ühenduse juht- ja kontrollorganitesse selles piirkondlikus ühenduses, kuhu liige kuulub;
14.4. kasutada kindlaksmääratud korras Liidu teenuseid ja vara;
14.5. taotleda Liidu kaitset ja volitada Liitu kaitsma oma kutsehuve ja õigusi;
14.6. kasutada kindlaksmääratud korras Liidu sümboolikat;
14.7. astuda kirjaliku avalduse alusel Liidust välja.

15. Liikmed on kohustatud:
15.1. järgima põhikirja sätteid;
15.2. tasuma kehtestatud korras liikmemaksu;
15.3. täitma Liidu ja piirkondlike ühenduste organite otsuseid;
15.5. järgima oma tegevuses ja käitumises Eesti arstieetika koodeksit.

16. Liikmeks mitteolevatel auliikmetel on õigus osaleda Liidu tegevuses, sealhulgas piirkondlike ühenduste tegevuses, kasutada kindlaksmääratud korras Liidu teenuseid ja vara ning Liidu sümboolikat ja astuda Liidust välja. Neil on õigus osaleda üldkoosolekul ja piirkondlike ühenduste üldkoosolekul ilma hääleõiguseta. Liikmeks mitteolevad auliikmed on kohustatud järgima põhikirja sätteid ja täitma Liidu ja piirkondlike ühenduste organite otsuseid.

17. Liikmel on õigus Liidust välja astuda, esitades selleks avalduse vastavalt kas piirkondliku ühenduse juhtorganile või eestseisusele. Liikme väljaastumisel piirkondlikust ühendusest loetakse liige Liidust väljaastunuks, välja arvatud juhul, kui liige läheb üle teise piirkondlikku ühendusse või asub tööle piirkonda, kus piirkondlik ühendus puudub.

18. Liikme võib Liidust välja arvata juhul, kui:
18.1. isik ei vasta põhikirjas sätestatule;
18.2. isik ei ole tasunud ühe (1) kalendriaasta jooksul liikmemaksu; 18.3. isik ei täida põhikirjas sätestatud liikme kohustusi;
18.4. isik kahjustab olulisel määral Liitu.

19. Auliikme õigustest võib isiku ilma jätta juhul, kui:
19.1. isik ei vasta põhikirjas sätestatule;
19.2. isik rikub põhikirjas sätestatut;
19.3. isik kahjustab olulisel määral Liitu.

III Liidu struktuur ja juhtimine

20. Liidu kõrgeimaks organiks on üldkoosolek.

21. Üldkoosoleku pädevuses on:
21.1. Liidu eesmärgi muutmine;
21.2. Liidu tegevuse lõpetamise otsustamine;
21.3. Liidu põhikirja muutmine;
21.4. Liidu aastaaruande kinnitamine;
21.5. Liidu eelarve kinnitamine;
21.6. volikogu liikmete valimise korra kehtestamine ja valitavate volikogu liikmete arvu määramine;
21.7. volikogu liikmete valimine ja volikogu koosseisu kinnitamine vastavalt põhikirjale;
21.8. eestseisuse valimise korra, liikmete arvu ja volituste tähtaja määramine;
21.9. eestseisuse liikmete valimine või määramine ja tagasikutsumine;
21.10. Liidu presidendi valimine;
21.11. eetikakomitee liikmete arvu ja volituste tähtaja määramine;
21.12. eetikakomitee liikmete valimine ja tagasikutsumine;
21.13. sisseastumis- ja liikmemaksu suuruse ja tasumise korra kehtestamine;
21.14. eestseisuse liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes Liidu esindaja määramine;
21.15. liikme poolt Liidust väljaarvamise otsuse vaidlustamisel väljaarvamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsustamine.
21.16. Liidu teenuste ja vara kasutamise korra kehtestamine;
21.17. auliikme nimetuse andmise ja selle äravõtmise otsustamine;
21.18. järelevalve teostamine eestseisuse tegevuse ja Liidu rahaliste vahendite kasutamise üle ja vajadusel revidendi määramine ja tema aruande kinnitamine;
21.19. assotsieerunud liikmete vastuvõtmise ja väljaarvamise otsustamine;
21.20. assotsieerunud liikmete õiguste ja kohustuste kehtestamine;
21.21. Muude küsimuste otsustamine, mis ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.

22. Üldkoosoleku kutsub kokku eestseisus üldkogu nõudmisel. Eestseisus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 liikmetest. Kui eestseisus sellisel juhul üldkoosolekut kokku ei kutsu, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras eestseisusega.

23. Üldkoosoleku kokkukutsumisest ja seal arutatavatest küsimustest teatab eestseisus liikmetele ette vähemalt 30 päeva. Lisaks edastab eestseisus piirkondlikele ühendustele vastavad materjalid.

24. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osalevad vähemalt pooled liikmetest või nende esindajatest.

25. Kui üldkoosolekul osalevad vähem kui pooled liikmetest, kutsub eestseisus kokku uue üldkoosoleku. Üldkoosoleku kokkukutsumisest ja seal arutatavatest küsimustest teatab eestseisus liikmetele ette vähemalt 7 päeva. Sellisel juhul on üldkoosolek otsustusvõimeline olenemata seal esindatud häälte arvust, v.a. Liidu tegevuse lõpetamise otsustamine. Liidu tegevuse lõpetamise otsustamiseks peavad igal juhul üldkoosolekul osalema vähemalt pooled Liidu liikmetest.

26. Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud või lisatud üldkoosoleku päevakorda üldkoosoleku otsusega.

27. Üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Esindajaks võib olla ainult teine liige. Liige võib esindada mitut liiget. Igal liikmel on üks (1) hääl.

28. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletavad üle poole koosolekul osalenud liikmetest, v.a. p-des 30. ja 31. sätestatud juhtudel.

29. Isiku valimisel loetakse valituks kandidaat, kes sai teistest enim hääli. Häälte võrdse jagunemise korral heidetakse liisku.

30. Põhikirja muutmise otsus ja Liidu tegevuse lõpetamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest.

31. Liidu eesmärgi muutmiseks on vajalik vähemalt 9/10 liikmete nõusolek.

32. Üldkoosoleku ülesandeid täidab põhikirjas sätestatud ulatuses volinike koosolek, mida nimetatakse üldkoguks. Üldkogule kohaldatakse käesolevas põhikirjas ja mittetulundusühingute seaduses üldkoosoleku kohta sätestatut, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti.

33. Üldkogu pädevuses on punktides 21.3 – 21.21 sätestatud küsimuste otsustamine.

34. Üldkogu delegaadid valitakse järgmiselt:
34.1 Delegaatide arv on kakssada (200).
34.2 Igal liikmel on õigus osaleda delegaatide valimisel.
34.3 Delegaatide hulka kuuluvad piirkondlike ühenduste poolt valitud liikmed ja piirkondlikesse ühendustesse mittekuuluvate liikmete seast valitud liikmed vastavalt volikogu kindlaksmääratud korrale;
34.4. Piirkondlike ühenduste poolt valitavate delegaatide kandidaate esitada ja kandidaadiks võib olla ainult sama piirkondliku ühenduse tegevuses osalev liige.
34.5. Delegaatide valimisel osutub valituks kandidaat, kes sai teistest enim hääli. Häälte võrdse jagunemise korral heidetakse liisku.

35. Üldkogu kutsub kokku eestseisus volikogu nõudmisel.

36. Üldkogu korraline koosolek toimub vähemalt üks kord aastas. Üldkogu koosolekul võib delegaadi esindajaks olla ainult teine delegaat.

37. Delegaatide volituste tähtaeg on kuni kolm aastat.

38. Liidu tegevust planeerib ja korraldab volikogu.

39. Volikogu pädevuses on:
39.1. üldkogu delegaatide valimise korra kindlaksmääramine;
39.2. liikmete Liidust väljaarvamine, välja arvatud piirkondlike ühenduste pädevusse antud juhtudel;
39.3. eestseisusele korralduste andmine Liidu juhtimise korraldamisel;
39.4. eestseisusele nõusoleku andmine Liidu nimel tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase tegevuse raamest;
39.5. Liidu kinnisasja või registrisse kantud vallasasja võõrandamise või asjaõigusega koormamise otsustamine;

40. Volikogu koosseisu kuuluvad piirkondlike ühenduste poolt valitud või määratud esindajad, eestseisuse liikmed ja üldkogu poolt vabalt valitud esindajad vastavalt üldkogu kindlaksmääratud volikogu valimise korrale. Volikogu isikulise koosseisu kinnitab üldkogu.

41. Volikogu liikmete volituste tähtaeg on kolm (3) aastat.

42. Volikogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte vähem kui 2 korda aastas. Volikogu koosoleku kutsub kokku eestseisus, samuti on selline õigus 1/3 volikogu liikmetest. Volikogu koosoleku kokkukutsumisest tuleb volikogu liikmele ette teatada vähemalt 10 päeva.

43. Volikogu on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt 2/3 volikogu liikmetest. Volikogu otsus on vastu võetud, kui otsuse poolt on üle poole volikogu koosolekul osalevatest liikmetest.

44. Liitu juhib ja esindab juhatus, mida nimetatakse eestseisuseks. Eestseisuses on viis (5) kuni kolmteist (13) liiget.

45. Liidu eestseisus:
45.1. korraldab Liidu raamatupidamist;
45.2. esitab üldkogule (kui toimub üldkoosolek, siis üldkoosolekule) aruande Liidu tegevusest;
45.3. esindab Liitu tehingute tegemisel vastavalt seaduses ja põhikirjas sätestatule;
45.4. valmistab ette ja viib läbi üldkoosoleku, üldkogu ja volikogu koosoleku;
45.5. peab liikmete arvestust;
45.6. peab arvestust liikmete osalemise kohta piirkondlike ühenduste tegevuses;
45.7. võtab tööle palgalisi töötajaid.
45.8. kehtestab Liidu sümboolika kasutamise korra;
45.9. täidab muid seaduse ja põhikirjaga eestseisuse pädevusse antud ülesandeid;

46. Üldkoosoleku, üldkogu ja volikogu otsused on eestseisusele kohustuslikud.

47. Eestseisus võib vastu võtta otsuseid, kui eestseisuse koosolekul osaleb üle poole eestseisuse liikmetest. Eestseisuse otsuse vastuvõtmiseks on nõutav koosolekul osalenud eestseisuse liikmete poolthäälteenamus.

48. Eestseisuse tegevust korraldab president.
48.1 President on eestseisuse liige.
48.2 Presidendi volitused kestavad kolm aastat ning presidenti ei saa valida rohkem kui kaheks järjestikuseks ametiajaks.
48.3 Presidendi valimise reglemendi ja presidendi asendamise korra juhuks, kui president ei saa oma ülesandeid täita, kehtestab volikogu.

49. President võib esindada Liitu kõikide tehingute tegemisel üksi. Teine eestseisuse liige võib tehingute tegemisel esindada Liitu koos presidendiga.

50. Liidu eetikakomitee on Liidu nõuandev organ meditsiiniga seotud eetikaküsimustes. Eetikakomitee valib oma liikmete hulgast esimehe. Eetikakomitee tutvustab arstkonnale bioeetika ja meditsiinieetika kaasaegseid seisukohti ja aitab kaasa nende praktikasse juurutamisele. Eetikakomitee annab Liidu juhtorganeile ekspertarvamusi Liidu liikmete kutsetegevusega seotud eetiliste probleemide kohta.


IV Piirkondlikud ühendused

51. Liidul on osakonnad, mida nimetatakse piirkondlikeks ühendusteks. Nooremarstide ühendust loetakse käesoleva põhikirja tähenduses piirkondlikuks ühenduseks.

52. Piirkondlikul ühendusel võivad olla oma juhtorganid, kes võivad sätestada käesoleva põhikirjaga nende pädevusse antud küsimuste otsustamise korra.

53. Piirkondliku ühenduse juhtorganite pädevuses on Liidu liikmeks vastuvõtmise otsustamine, liikmete liidust väljaarvamine liikmemaksu mittetasumise tõttu, üldkogu delegaatide valimiste korraldamine, piirkondlikku ühendust esindavate volikogu liikmete nimetamine ja tagasikutsumine, ja teiste piirkondliku ühenduse tegevust puudutavate küsimuste otsustamine vastavalt seadustele ja käesolevale põhikirjale.

54. Piirkondliku ühenduse liikmed valivad üldkogu delegaadid vastavalt p 34 sätestatule.
IV Liidu ühinemine, jagunemine ja lõpetamine

55. Liidu ühinemine, jagunemine ja lõpetamine toimub seaduses sätestatud korras.

56. Liidu lõpetamisel jaotatakse Liidu vara põhikirjas sätestatud eesmärkide saavutamiseks vastavalt seaduses kehtestatud korrale. Vara jagamisel määratakse õigustatud isikud üldkoosoleku otsusega.

Vastu võetud Eesti Arstide Liidu üldkogu poolt Pärnus, 28. novembril 2009. a.
Muudetud Eesti Arstide Liidu üldkogu poolt Tallinnas, 03. detsembril 2011. a.

Eesti Arstide Liidu põhikiri (PDF)

Varasemad põhikirjad