Piirkondlikud ühendused

Eesti arstid on ühinenud mitmesse paralleelselt toimivasse organisatsiooni. Üldriiklikul tasandil tegutsev organisatsioon on Eesti Arstide Liit ning kohalikul tasandil tegutsevad arstide liidu osakonnad ehk piirkondlikud ühendused. Lisaks neile tegutsevad arstide liidust eraldi piirkondlikud liidud. Sellise struktuuri eesmärk on kõigi Eesti arstide hääle kuuldavaks tegemine ning rida õiguslikke nüansse, mis on seotud kollektiivlepingutega. Piirkondlikud ühendused on proportsionaalselt esindatud arstide liidu volikogus ja üldkogus. Ühendused on enamikus seotud geograafilise asukohaga. Erandiks on Eesti Nooremarstide Ühendus, kuhu kuuluvad arst- residendid on residentuuriprogrammist tulenevalt kiirelt töökohti vahetav arstkonna osa ja seega liikuva eluviisiga. Rohkem seletavat materjali leiab struktuuri kirjeldusest.

Käesoleval ajal on aktiivseid piirkondlikke ühendusi 14.

Teatavat segadust võib tekitada arstide liidu piirkondlike ühenduste ehk arstide liidu osakondade ja piirkondlike arstide liitude (need, mis on ülevalpool toodud sulgudes) omavaheline suhe. Piirkondlikud liidud (näiteks Pärnu Arstide Liit) on iseseisvad juriidilised isikud ja ei ole de jure arstide liiduga seotud. Neil on eraldi registrinumbrid, eraldi eelarved ja eraldi organisatsioonisisesed esindused. Samuti on arstide liidul eraldi eelarve, töötajad, esindused jne. De facto on töö korraldatud nii, et piirkondlik liit (näiteks Viljandi Arstide Liit) täidab kohapeal ka arstide liidu osakonna ehk piirkondliku ühenduse ülesandeid. Lihtsalt ei ole mõistlik kohapeale luua veel ühte organisatoorset keha.