Austatud härra peaminister
Tervishoiu rahastamise suurendamine alates käesolevast aastast oli kahtlemata õige otsus, mis hoidis ära arstiabi kättesaadavuse kiire vähenemise.
Samas ei parane kättesaadavus loodetud tempos, kuna riigieelarve seaduse eelnõu järgi ei saa haigekassa kogu laekuvat ravikindlustusmaksu patsientide ravimiseks kasutada. Haigekassale riigieelarvest üle antud täiendavate kohustuste kulud on kujunenud planeeritust suuremaks, kuna need arvestati 2016.a kulude järgi. See mõjutab negatiivselt eelkõige eriarstiabi rahastamist.
Tulenevalt riigieelarve eelnõust on haigekassale pandud kohustus koostada 2019. aastaks eelarve tulemiga 4,2 miljonit eurot. Olukorras, kus haigekassa ei suuda hinnatud ravivajadust täielikult rahastada, on ravikindlustuse vahendite reservi suunamine patsiente kahjustav. Haigekassa nõukogule strateegilistes küsimustes nõuandev komisjon, mis koosneb tervishoiuspetsialistidest, tegi ettepaneku kinnitada haigekassa järgmise nelja aasta eelarvepositsioon mõõdukalt negatiivne, kattes negatiivset tulemit eelmiste perioodide jaotamata tulemi arvelt. Haigekassa nõukogu otsustas 17.08.2018 kinnitada haigekassa 4 aasta kulude ja kulude katteallikate planeerimise põhimõtted vastavalt juhatuse ettepanekule ja koostada aastateks 2019–2022 tasakaalus eelarve.
Lähtudes ekspertide ja haigekassa nõukogu arvamusest teeme ettepaneku suurendada 2019. aasta riigieelarve seaduse eelnõus haigekassa kulusid 4,2 miljoni euro võrra, et haigekassal oleks võimalik kinnitada tasakaalus eelarve ja lühendada ravijärjekordi.
Lugupidamisega
Jaan Sütt
Eesti Arstide Liidu president
24.10.2018