WHO teostatud uuringud

Maailma Tervishoiu Organisatsiooni Eesti esindusel valmis 2010 a märkimisväärne teadustöö Eesti tervishoiu finantseerimise jätkusuutlikusest. Seejuures ei piirduta olukorra kirjeldamisega, vaid pakutakse mitmeid lahendusi. Eesti Arstide Liit on korduvalt rõhutanud, et käesolevas töös pakutud lahendused on mõistlikud. Tervishoiupoliitikutel ei ole vaja arutada meetodite üle. Vaja on lihtsalt nende vahel valida või kasutada mõnda kombinatsiooni

Uuringu kokkuvõtlik ja lihtsalt mõistetav lühitekst

Uuringu täistekst

Ravijärjekordade lühendamine sõltub haigekassa nõukogust

Arstide liit pöördus haigekassa nõukogu poole ettepanekuga koostada haigekassa eelarve, mis ei oleks vastuolus kehtivate seadustega.

Haigekassa nõukogus tuleb reedel esimesele lugemisele haigekassa järgmise aasta eelarve, milles ei ole kasutatud kõiki seaduslikult tagatud võimalusi arstiabi kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks.

Arstide liit tegi ettepaneku täita valitsuse määrust, millega kehtestati tervishoiuteenuste hinnakoefitsient tähtajaliselt kuni käesoleva aasta lõpuni, ja taastada hinnad 2009. aasta tasemel. Ravikulude suurenemise katteks tuleb kasutada seadustega ettenähtud võimalusi. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse järgi on riigil kohustus rahastada haiglate kapitalikulusid riigieelarvest. Haigekassa nõukogusse kuuluvad valitsuse ja riigikogu liikmed peaksid tegema riigieelarve menetlemisel vastava parandusettepaneku. Kui haigekassa eelarve kulud ületavad tulusid, siis saab vahe katta eelmiste aastate jaotamata kasumist, mille suurus on praegu üle 2 miljardi krooni. 2011. aastal lubab seadus kasutada sellest 551 miljonit.

Meie tervishoiusüsteemi praegune teravaim probleem on pikad ravijärjekorrad, mis piirab oluliselt patsientide võimalusi saada õigeaegset arstiabi ja ohustab nende tervist. Ravihindade vähendamise tõttu on haiglad sunnitud kokku hoidma nii tööjõu kui ravimite ja kulumaterjalide pealt. Tervishoiutöötajatele pealesurutud osalise töökoormuse ja palgata puhkuste tõttu ei saa järjekordi lühendada ja hinnakärpe 1%-line vähendamine probleeme ei lahenda. Haigekassa aruandlusest selgub, et vaatamata ravijuhtude arvu mõneprotsendilisele tõusule on eriarstiabi saanud patsientide hulk vähenenud.

Hinnakärpe tühistamine võimaldab haiglatel oma ressursse efektiivsemalt kasutada ja ravijärjekordi lühendada.

Arstid soovivad anda patsientidele võimaluse ennast Euroopas ravida

Täna toimunud tervishoiutöötajate ja haiglate liidu esindajate kohtumisel sotsiaalministriga tegid Eesti Arstide Liit ja Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit ettepaneku anda Eesti elanikele võimalus saada arstiabi ka teistes Euroopa Liidu riikides, kusjuures ravi eest tasuks haigekassa meil kehtiva hinnakirja järgi ja hinnavahe kataks patsient ise. „Olukorras, kus tervishoiutöötajate vähesuse tõttu Eestis arstiabi kättesaadavus halveneb ja järjekorrad pikenevad, võiks inimestele anda niisuguse võimaluse juba enne, kui hakkab kehtima Euroopa Liidu direktiiv,“ ütles arstide liidu president Andres Kork.
Sotsiaalminister Maret Maripuu pidas ettepanekut innovatiivseks ja kaalumist väärivaks.

Kohtumise põhiteemana arutati tervishoiu rahastamise poliitilise kokkuleppe projekti. Eelmise aasta kevadel arstide liidu ja tervishoiutöötajate kutseliidu tehtud ettepanek rahastamisläbirääkimisi jätkata hakkab nüüd tõepoolest realiseeruma. Minister lubas teha valitsusele ettepaneku vaadata üle eelmisel aastal moodustatud valitsuskomisjoni koosseis ja jätkata läbirääkimisi samaaegselt riigi eelarvestrateegia koostamisega.

Arstide ja õdede selle aasta palkade osas pole endiselt selgust. Aasta tagasi peetud palgaläbirääkimistel 2008. aasta miinimumtunnitasudes kokkuleppele ei jõutud. Eesti Arstide Liidul ja Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliidul ei ole seetõttu töörahu kohustust, kuigi riiklik lepitaja eriarvamuste protokolli vormistamata jättis. Halduskohtu otsuse järgi oli lepitaja tegevus seadusevastane.
Täna said arstide liit ja tervishoiutöötajate kutseliit sotsiaalministrilt ja haiglate liidu esimehelt Urmas Sulelt selge vastuse, et nende korduvaid ettepanekuid töörahu säilitamise võimaluste üle konsulteerida, vastu ei võeta ja arstide palka arvestatakse haigekassa hinnakirja alusel. 13%-line palgatõus ei peata kindlasti arstide ja õdede lahkumist Eesti tervishoiust. Kutseliidud peavad nüüd otsustama, missugune on kõige tõhusam viis oluliste muudatuste saavutamiseks, sest praeguses patsientide huve kahjustavas tervishoiusüsteemis töötamise jätkamine ei ole kooskõlas meditsiinieetikaga.

Eesti Arstide Liit
Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit