Ravijärjekordade lühendamine sõltub haigekassa nõukogust

Arstide liit pöördus haigekassa nõukogu poole ettepanekuga koostada haigekassa eelarve, mis ei oleks vastuolus kehtivate seadustega.

Haigekassa nõukogus tuleb reedel esimesele lugemisele haigekassa järgmise aasta eelarve, milles ei ole kasutatud kõiki seaduslikult tagatud võimalusi arstiabi kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks.

Arstide liit tegi ettepaneku täita valitsuse määrust, millega kehtestati tervishoiuteenuste hinnakoefitsient tähtajaliselt kuni käesoleva aasta lõpuni, ja taastada hinnad 2009. aasta tasemel. Ravikulude suurenemise katteks tuleb kasutada seadustega ettenähtud võimalusi. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse järgi on riigil kohustus rahastada haiglate kapitalikulusid riigieelarvest. Haigekassa nõukogusse kuuluvad valitsuse ja riigikogu liikmed peaksid tegema riigieelarve menetlemisel vastava parandusettepaneku. Kui haigekassa eelarve kulud ületavad tulusid, siis saab vahe katta eelmiste aastate jaotamata kasumist, mille suurus on praegu üle 2 miljardi krooni. 2011. aastal lubab seadus kasutada sellest 551 miljonit.

Meie tervishoiusüsteemi praegune teravaim probleem on pikad ravijärjekorrad, mis piirab oluliselt patsientide võimalusi saada õigeaegset arstiabi ja ohustab nende tervist. Ravihindade vähendamise tõttu on haiglad sunnitud kokku hoidma nii tööjõu kui ravimite ja kulumaterjalide pealt. Tervishoiutöötajatele pealesurutud osalise töökoormuse ja palgata puhkuste tõttu ei saa järjekordi lühendada ja hinnakärpe 1%-line vähendamine probleeme ei lahenda. Haigekassa aruandlusest selgub, et vaatamata ravijuhtude arvu mõneprotsendilisele tõusule on eriarstiabi saanud patsientide hulk vähenenud.

Hinnakärpe tühistamine võimaldab haiglatel oma ressursse efektiivsemalt kasutada ja ravijärjekordi lühendada.

Eesti Arstide Liidu pöördumine arstiabi kättesaadavuse parandamiseks

Arstide liit pöördus täna Riigikogu, valitsuse, haigekassa nõukogu ja erakondade poole, esitades aruteluks rea ettepanekuid, mis parandaksid arstiabi saamise võimalusi.

Kahe viimase aasta jooksul on Eestis tunduvalt kärbitud kulutusi rahva tervisele. Pikendati ravijärjekordi, kaotati täiskasvanute hambaravihüvitis, hooldusravis kehtestati 15-protsendiline omaosalus, vähendati töövõimetus- ja hooldushüvitisi. Arstiabi on muutunud elanikkonnale, eriti selle vaesemale osale, üha raskemini kättesaadavaks, näiteks on ravimite eest tasutav omaosalus (38%) üks Euroopa kõrgeimaid. Lisaks on paljud töötud kaotanud ravikindlustuse. Eesti eristub Euroopa Liidu liikmete hulgast riigina, kus hoolimata halbadest tervisenäitajatest ei ole rahva tervis valitsuse poliitikas prioriteet.

Arstkond on seisukohal, et kõikidel inimestel, sõltumata elukohast või sissetulekust, peab olema vajaduse korral võimalik pääseda pere- ja eriarsti juurde, saada taastus- ja hooldusravi, hambaravi ning osta vajalikke ravimeid.

Kõige põletavamaks probleemiks peame hetkel ravijärjekordade liigset pikkust. Kutsume üles lõpetama haigekassa 6-protsendiline hinnakärpe juba 1. oktoobrist käesoleval aastal ja vähendama ravijärjekordade lubatud maksimumpikkusi. Kärpe tõttu on haiglad olnud sunnitud piirama töökoormust ja töötama äärmise kokkuhoiu tingimustes. Samamoodi jätkates hakkab paratamatult halvenema arstiabi kvaliteet. Raskendatud on ka töökohtade loomine residentuuri lõpetanud noortele eriarstidele, mis aga suurendab kõrgeltharitud spetsialistide väljarännet teistesse riikidesse. Hinnakoefitsiendi kaotamine võimaldaks haiglatel oma ressursse efektiivsemalt kasutada ja ravijärjekordi lühendada. Arvutused näitavad, et see on rahaliselt võimalik, kasutades haigekassa jaotamata tulemit seadusega lubatud piires.

Maailma Terviseorganisatsiooni, sotsiaalministeeriumi ja haigekassa eksperdid jõudsid eelmisel aastal järeldusele, et praegune, ainult ravikindlustusmaksul põhinev süsteem ei ole jätkusuutlik ja tervishoiu tulubaasi peab laiendama, suurendades eelkõige eraldisi riigieelarvest. Selleks vajalikud poliitilised otsused tuleb teha võimalikult kiiresti, kuna prognoosid näitavad, et praegune valitsuse tegevusetus läheb kalliks maksma.

Arstide liit tegi ettepaneku alustada diskussiooni, kus osaleksid kõikide parlamendierakondade, patsientide ja arstiabi osutajate esindajad, et leida parimad lahendused tervishoiu töökindlaks rahastamiseks.

Pöördumise tekst:

Eesti Arstide Liidu pöördumine arstiabi kättesaadavuse parandamiseks

Kahe viimase aasta jooksul on Eestis tunduvalt kärbitud kulutusi rahva tervisele. Pikendati ravijärjekordi, kaotati täiskasvanute hambaravihüvitis, ravimite eest tasutav omaosalus (38%) on Euroopa kõrgeimaid, hooldusravis kehtestati 15-protsendiline omaosalus, vähendati töövõimetus- ja hooldushüvitisi. Seetõttu on arstiabi muutunud elanikkonnale, eriti selle vaesemale osale, üha raskemini kättesaadavaks, lisaks on paljud töötud kaotanud ravikindlustuse ja jäänud ilma esmatasandi arstiabita. Eesti eristub Euroopa Liidu liikmete hulgast riigina, kus hoolimata madalast keskmisest elueast ja halbadest tervisenäitajatest ei ole rahva tervis valitsuse poliitikas prioriteet.

Maailma Terviseorganisatsiooni, sotsiaalministeeriumi ja haigekassa 2009. a koostatud Eesti tervisesüsteemi rahalise jätkusuutlikkuse analüüs näitas, et madalate tervishoiukulude peamine põhjus on vähene avaliku sektori poolne rahastamine. Rahvusvahelised eksperdid leidsid, et praegune, ainult palgalt makstavatel maksudel põhinev süsteem ei ole jätkusuutlik ja tervishoiu tulubaasi tuleb laiendada, suurendades eelkõige eraldisi riigieelarvest. Samuti jõudsid asjatundjad järeldusele, et rahastamise muutmiseks vajalikud poliitilised otsused tuleb teha võimalikult kiiresti, kuna prognoosid näitavad, et praegune valitsuse tegevusetus läheb kalliks maksma.

Eesti Arstide Liit toetab ekspertide seisukohti ja teeb ettepaneku alustada diskussiooni, kus osaleksid kõikide parlamendierakondade, patsientide ja arstiabi osutajate esindajad, et leida parimad lahendused tervishoiu töökindlaks rahastamiseks.

Arstide liit on seisukohal, et Eesti elanikele arstiabi kättesaadavuse tagamiseks tuleb:
• lühendada ravijärjekordi eriarstiabis;
• suurendada tunduvalt taastus- ja hooldusravi rahastamist;
• hüvitada vähemalt osaliselt patsientide kulutused hambaravile;
• vähendada patsientide ebaproportsionaalselt kõrget omaosalust ravimite ostmisel;
• tagada kindlustamata isikutele esmatasandi arstiabi.

Ravikindlustusmaksu peab kasutama eelkõige inimeste ravi eest tasumiseks. Haigekassa eelarve koormuse vähendamiseks teeme ettepaneku:
• katta haiglate nn kapitalikulud riigieelarvest, nagu sätestab tervishoiuteenuste korraldamise seadus;
• maksta ravikindlustamata isikute eest pearaha riigieelarvest Terviseameti kaudu;
• kehtestada arst-residentidele 40-tunnine töönädal;
• katta riigieelarvest raviasutuste e-tervise rakendumiseks vajalikud IT-kulud ja suurendada neid 2,5%-ni käibest.

Esmase meetmena peame hädavajalikuks lühendada ravijärjekordade lubatud maksimumpikkusi eriarstiabis, mida eelmisel aastal pikendati. Selleks tuleb lõpetada haigekassa hinnakirja koefitsiendi 0,94 kehtivus 1. oktoobrist 2010. Hinnakärpe tõttu on haiglad olnud sunnitud vähendama tööjõukulusid ja piirama töökoormust ning töötama äärmise kokkuhoiu tingimustes. Samamoodi jätkates hakkab paratamatult halvenema arstiabi kvaliteet. Samuti on raskendatud töökohtade loomine residentuuri lõpetanud noortele eriarstidele, mis aga suurendab kõrgeltharitud spetsialistide lahkumist Eestist. Hinnakoefitsiendi kaotamine võimaldaks haiglatel oma ressursse efektiivsemalt kasutada ja ravijärjekordi lühendada. Haigekassa eelarve võimaliku puudujäägi katmiseks on lühiajalises perspektiivis otstarbekas kasutada jaotamata tulemit.

Arstkond on seisukohal, et tervishoiu korraldamine ja rahastamine vajab muudatusi, et tagada kõikidele inimestele, sõltumata elukohast või sissetulekust, võrdsed võimalused arstiabi saada.

Väike võit eelarves võrdub suure kaotusega rahva tervises

Eesti Arstide Liit ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit protesteerivad valitsuse plaanide vastu vähendada järgmisel aastal tervishoiu rahastamist kokku rohkem kui miljardi krooni võrra. Eelarvekärped ohustavad rahva tervist ja võivad muuta arstiabi kõige nõrgemale osale elanikkonnast kättesaamatuks.

2009. aasta riigieelarve eelnõu näeb ette tervishoiukulude vähendamist enam kui poole miljardi krooni võrra. Eile avalikkuse ette tulnud lisakärbete kava võtab haigekassa eelarvest veel teist sama palju, seega jääb haigete ravimiseks üle miljardi krooni vähem raha kui tänavu.

Ülemaailmse inimarengu indeksi järgi koostatud riikide pingereas langeb Eesti rahva halbade tervisenäitajate ja lühikese eluea tõttu aina allapoole. Tänavu kevadel valitsuses kinnitatud rahvastiku tervise arengukavas seati eesmärgiks tervena elatud eluea pikenemine enneaegse suremuse ja haigestumise vähendamise kaudu. Ometi vähendatakse südamehaiguste, vähktõve, tuberkuloosi, narkomaania, AIDS-i ning vigastuste ennetamise riiklike programmide rahastamist ligi kolmandiku ehk 20,5 miljoni krooni võrra. Hambaravihüvitiste kaotamise tõttu halvenevad suu- ja hambahaiguste õigeaegse avastamise võimalused, raha ei jätku HIV ja AIDS-i ravimite ostmiseks, mille tagajärg on epideemia laienemine ja ravimresistentsuse juhtude kasv ning ravikulude hüppeline suurenemine.

Riigieelarve aukude lappimiseks jäetakse haigekassa ilma miljonitest kroonidest, mis on kogutud haigete ravimiseks. Haiglate korrashoiuks raha ei eraldata, ravimite käibemaksu tõstmise ja haigekassa intressitulu haldamise tasu kaudu võetakse osa haigekassa tulusid riigieelarvesse. Nii tekitab valitsus väga ohtliku pretsedendi. Edaspidi ei saa keegi kindel olla, et tema makstud ravikindlustusmaksu eest arstiabi saab, sest riik võib seda raha kasutada milleks tahes.

Tervishoiukulude nii ulatuslik vähendamine halvendab tunduvalt arstiabi kättesaadavust ja kvaliteeti, samas toob ennetusmeetmete piiramine ja ravimite hinnatõus kaasa haigestumuse suurenemise ja krooniliste haiguste ägenemise.

Poole miljardi krooni suurust lisakärbet haigekassa eelarvest põhjendatakse sotsiaalmaksu laekumise vähenemisega. Haigekassal on küll viimaste aastatega kogutud 2,8 miljardit krooni jaotamata kasumit, kuid seadusega pandud piirang ja valitsuskabineti ettekirjutus ei võimalda seda raha inimeste ravimiseks vajalikus mahus kasutada. Seetõttu tuleb kokku tõmmata ka raviteenuste kulusid, mis tähendab eelarvest tasutavate haigusjuhtude arvu ja haiglatega sõlmitavate lepingumahtude vähenemist. Kõige enam halveneb olukord eriarstiabis, kus pikenevad järjekorrad ja kasvab tasulise ravi osakaal.

Eesti on tervishoiu rahastamiselt Euroopa viimaste hulgas. Ka siis, kui riigil läks hästi, majandus kasvas ja eelarves rahapuudust polnud, ei tahetud tervishoiukulusid suurendada. Nüüd on valitsus võtnud selge suuna tasulise meditsiini poole, sest rahastamist veelgi vähendades ei ole võimalik ravikulusid senises mahus kinni maksta. Patsientide omaosalus tervishoiukulude katmisel ulatub meil ligi 25 protsendini, mis on Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul ülemine piir ja selle tõstmisel muutub arstiabi osale elanikkonnast kättesaamatuks. Sotsiaalministeeriumil tuleks inimesi teavitada, missuguste erialade järjekorrad kõige rohkem pikenevad, ja millised ravikulud peavad patsiendid edaspidi oma taskust tasuma.

Arstid soovivad anda patsientidele võimaluse ennast Euroopas ravida

Täna toimunud tervishoiutöötajate ja haiglate liidu esindajate kohtumisel sotsiaalministriga tegid Eesti Arstide Liit ja Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit ettepaneku anda Eesti elanikele võimalus saada arstiabi ka teistes Euroopa Liidu riikides, kusjuures ravi eest tasuks haigekassa meil kehtiva hinnakirja järgi ja hinnavahe kataks patsient ise. „Olukorras, kus tervishoiutöötajate vähesuse tõttu Eestis arstiabi kättesaadavus halveneb ja järjekorrad pikenevad, võiks inimestele anda niisuguse võimaluse juba enne, kui hakkab kehtima Euroopa Liidu direktiiv,“ ütles arstide liidu president Andres Kork.
Sotsiaalminister Maret Maripuu pidas ettepanekut innovatiivseks ja kaalumist väärivaks.

Kohtumise põhiteemana arutati tervishoiu rahastamise poliitilise kokkuleppe projekti. Eelmise aasta kevadel arstide liidu ja tervishoiutöötajate kutseliidu tehtud ettepanek rahastamisläbirääkimisi jätkata hakkab nüüd tõepoolest realiseeruma. Minister lubas teha valitsusele ettepaneku vaadata üle eelmisel aastal moodustatud valitsuskomisjoni koosseis ja jätkata läbirääkimisi samaaegselt riigi eelarvestrateegia koostamisega.

Arstide ja õdede selle aasta palkade osas pole endiselt selgust. Aasta tagasi peetud palgaläbirääkimistel 2008. aasta miinimumtunnitasudes kokkuleppele ei jõutud. Eesti Arstide Liidul ja Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliidul ei ole seetõttu töörahu kohustust, kuigi riiklik lepitaja eriarvamuste protokolli vormistamata jättis. Halduskohtu otsuse järgi oli lepitaja tegevus seadusevastane.
Täna said arstide liit ja tervishoiutöötajate kutseliit sotsiaalministrilt ja haiglate liidu esimehelt Urmas Sulelt selge vastuse, et nende korduvaid ettepanekuid töörahu säilitamise võimaluste üle konsulteerida, vastu ei võeta ja arstide palka arvestatakse haigekassa hinnakirja alusel. 13%-line palgatõus ei peata kindlasti arstide ja õdede lahkumist Eesti tervishoiust. Kutseliidud peavad nüüd otsustama, missugune on kõige tõhusam viis oluliste muudatuste saavutamiseks, sest praeguses patsientide huve kahjustavas tervishoiusüsteemis töötamise jätkamine ei ole kooskõlas meditsiinieetikaga.

Eesti Arstide Liit
Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit