Tervishoiu rahastamine suureneb teosammul

Sotsiaalminister Maret Maripuu tunnistab, et Eesti jääb kuni 2050. aastani halvima tervishoiu rahastamisega riigiks Euroopa Liidus.

Täna kohtusid tervishoiu rahastamise poliitilise kokkuleppe läbirääkimistel valitsuskomisjoni, haigekassa, haiglate liidu ja tervishoiutöötajate liitude esindajad. Kokkuleppega soovivad kõik osapooled võtta konkreetsed kohustused, et muuta tervishoiusüsteemi paremaks ja lahendada selle kitsaskohti.

Leppe projekti koostades lähtusid Eesti Arstide Liit ja Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit Riigieelarve strateegiast 2008–2011, mille järgi kasvavad tervishoiu kogukulud aastaks 2010 vähemalt 6,5%-ni SKP-st. Nende numbrite paikapidavust on sotsiaalminister Maret Maripuu korduvalt kinnitanud nii Riigikogu sotsiaalkomisjonile kui rahastamispoliitika kokkuleppe osapooltele.

Täna teatas Rahandusministeeriumi esindaja Kadri Maasik, et tervishoiukulutuste osakaalu tõusu 6,5%-ni planeeritakse alles 2050. aastaks. Maret Maripuu möönis, et eelarvestrateegias on viga, mida Sotsiaalministeeriumis seni polnud märgatud.

Olukorra teeb halenaljakaks tõik, et samas situatsioonis olid rahastamiskokkuleppe osalised ka 2006. aastal läbirääkimisi alustades. Ka siis muutus Riigi eelarvestrateegias seisnud aastanumber „havi käsul“ ehk Rahandusministeeriumi tahtel. Eelarvestrateegia on valitsuses kinnitatud alusdokument riigieelarve koostamiseks.

Hiljuti avaldatud Eesti Inimarengu Aruanne nendib, et meie inimeste tervis ja elukvaliteet on kehvapoolsed. ÜRO inimarengu järjestuses on Eesti langenud 44. kohale peamiselt halbade tervisenäitajate ning madala oodatava eluea tõttu.

Seega oleks ootuspärane tervishoiule rohkem tähelepanu pöörata. Kui aga riigi prioriteedid on teised, siis tuleks rahvale ka ausalt välja ütelda, et praegu planeeritava rahastamistaseme juures tervishoiusüsteemi oluliselt paremaks muuta pole võimalik. Tuleb leppida arstide ja õdede nappuse ja üha pikenevate ravijärjekordadega.

Eesti Arstide Liit
Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit

Sotsiaalminister keelab streikida

Sotsiaalminister Maret Maripuu ei võtnud vastu ettepanekut konsulteerida töörahu säilitamise võimaluste üle ja teatas ametlikus vastuses Arstide Liidule ja Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliidule, et neil on streigi korraldamine keelatud.

Alates 2006. aasta sügisest, kui tekkis reaalne oht tervishoiutöötajate üldstreigiks, on riigi esindajad püüdnud selle toimumist iga hinna eest takistada. Juba eelmise aasta oktoobris, kui riikliku lepitaja puudumise tõttu ei saanud läbi viia lepitusmenetlust, tõdes õiguskantsler, et sellega rikuti töötajate põhiseaduslikke õigusi.

Jaanuaris venitas riiklik lepitaja tahtlikult lepitusprotsessi, esinedes sealjuures ajakirjanduses pidevalt ähvardustega, et tema streikida ei lase ja lepitusmenetluse ajal algav streik on ebaseaduslik. Lõpuks jättis lepitaja vormistamata seaduses ettenähtud protokollid. See tekitas segaduse 2007. aasta miinimumtunnitasude ümber ja ametiühingud olid sunnitud kohtusse pöörduma.

Halduskohus on lepitaja tegevuse õigusvastaseks tunnistanud, kuid eesmärk oli saavutatud – streik jäeti ära.

Sotsiaalminister teadis kevadest peale, et kui pole kollektiivlepingut, ei ole ka töörahu.
Arstide liit ja tervishoiutöötajate kutseliit on korduvalt soovinud konsulteerida töörahu säilitamise võimaluste üle. Tervishoiutöötajate eesmärk ei ole mitte streik, vaid olukorra lahendamine, et arstiabi osutamine ei katkeks ja patsiendid ei kannataks. Ilmselt aga on palgaprobleemide sisuline arutamine võimalik ainult otsese streigiähvarduse survel, muidu jutule ei võeta.

Viimase aasta sündmuste tõttu on arstidel ja õdedel selge, et Eesti Vabariigis ei lasta neil oma huve kõikide põhiseaduses lubatud vahenditega kaitsta. Riigi suhtumine ei üllata meedikuid juba ammu, kuid streikimise otsene keelamine on siiski uus tase.

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonide järgi on õigus streikida üks peamisi vahendeid, mille abil töötajad ja nende organisatsioonid saavad edendada ja kaitsta oma sotsiaalseid ja majanduslikke huvisid. Kui streigi korraldamine tehakse võimatuks või see pahauskselt nurjatakse, on riigil kohustus hoolitseda selle eest, et töötajate põhiõiguste rikkumine lõpetataks.

Mida teha aga siis, kui riigivõimu esindav minister streigiõigust püüab piirata? Arstide liit ja tervishoiutöötajate kutseliit on otsustanud pöörduda õiguskantsleri poole.

Sotsiaalministri poolt põhjenduseks toodud kollektiivse töötüli lahendamise seaduse §12 lõige 2 keelab tõepoolest streigi korraldamise alates kohtusse pöördumise päevast. Juristiharidusega minister unustas aga läbi lugemata sama paragrahvi lõike 1, mis ütleb, et streigikeeld kehtib kollektiivlepingu täitmisest tulenevate kohtuvaidluste korral. Meie taotleme esialgu kokkuleppe sõlmimise tunnustamist, võib-olla jõuame edaspidi ka selle täitmise nõudmiseni.

Eesti Arstide Liit
Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit

Sotsiaalministrit töörahu tervishoius ei huvita

Sotsiaalminister Maret Maripuu ei ole vastanud Eesti Arstide Liidu (EAL) ja Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliidu (EKTK) ettepanekutele konsulteerida töörahu säilitamise võimaluste üle tervishoius.

Eelmisel talvel peetud palgaläbirääkimised lõppesid 2008. aasta miinimumtunnitasude osas tulemusteta. Palgaleppele, millest jäeti välja arst-residendid ja kiirabitöötajad, EAL ja EKTK alla ei kirjutanud. Õdede Liidu ja Tervishoiutöötajate Ametiühingute Liidu kollektiivleping hõlmab ainult osa õdedest ja hooldustöötajatest.

Seaduses ettenähtud lepitusmenetlus on läbitud, seega pole Arstide Liidul ja Tervishoiutöötajate Kutseliidul töörahu pidamise kohustust.

Juba kevadel andsime sotsiaalministrile teada, et arstkonna nõudmine on endine: kehtestada arsti miinimumpalgaks Eesti kahekordne keskmine palk. Keskastme tervishoiutöötajate miinimumtunnitasuks taotleb kutseliit 60% arsti töötasust. Palusime arvestada nende nõudmistega 2008. aasta riigieelarve ja Haigekassa eelarve koostamisel. Kahjuks pole seda tehtud ega ka meie korduvatele pöördumistele vastatud.

Eelmisel aastal algatas valitsus läbirääkimised tervishoiu rahastamispoliitika üle, kuid kokkuleppeni ei jõutud. EAL ja EKTK on mitu korda püüdnud läbirääkimisi taasalustada, võttes nii endale justkui Sotsiaalministeeriumi rolli, kes kummalisel kombel selle teema vastu enam huvi ei näi tundvat. Arutelul Riigikogu sotsiaalkomisjonis jäi ministri esinemisest mulje, et tervishoiu rahastamisega meil probleeme pole, seetõttu ta ilmselt ei peagi kokkulepet vajalikuks.

Riik, tööandjad ja riiklik lepitaja on oma käitumisega andnud tervishoiutöötajatele, eriti noortele arstidele, selge sõnumi, et nende tööd Eestis ei hinnata ega vajata. Lepitaja tegevus on tänaseks halduskohtu poolt õigusvastaseks tunnistatud. Sotsiaalministeerium ja Haiglate Liit ei tunnista talvel saavutatud palgakokkulepet ja vaidlevad selle vastu kohtus, mistõttu pole arst-residentide palk sel aastal sentigi tõusnud. Tööjõupuudus raviasutustes kasvab ja ravijärjekorrad pikenevad.

Arstide Liidu volikogu otsustas 19. oktoobril jääda oma palganõudmise juurde ja andis eestseisusele volitused pidada konsultatsioone Sotsiaalministeeriumi ja Haigekassaga, et anda neile võimalus nõudmised täita ja töörahu säilitada.

Sotsiaalminister ja Haigekassa nõukogu esimees Maret Maripuu seda võimalust ilmselt kasutada ei soovi.

Sotsiaalminister lubab tervishoiukulutuste hüppelist kasvu

Täna toimunud riigikogu sotsiaalkomisjoni lahtisel istungil arutati tervishoiu rahastamise küsimusi. Arutelu algatasid Eesti Arstide Liit ja Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit, kes tegid septembri alguses sotsiaalministrile ja sotsiaalkomisjoni esimehele ettepaneku alustada uuesti eelmisel aastal pooleli jäänud läbirääkimisi tervishoiu rahastamise poliitilise kokkuleppe sõlmimiseks. Istungil osales ka sotsiaalminister Maret Maripuu.

Meie tervishoiusüsteemi peamised nõrkused on pikad ravijärjekorrad, tööjõupuudus ja madalad palgad, halb infrastruktuur ja süsteemi nõrk juhtimine. Kõigi nende hädade põhjuseks on aastaid kestnud ebapiisav rahastamine.

Aastal 2000 oli tervishoiukulude osakaal sisemajanduse koguproduktist 5,4%, alates 2001. aastast on see kõikunud 5% ümber ja langes 2006. aastal peaministri andmetel 4,6%-le. Sellega oleme Euroopa Liidus kindlalt hõivanud tagantpoolt esimese koha.

Sotsiaalminister Maret Maripuu lubas tänasel kohtumisel, et Eesti tervishoiukulutused suurenevad hüppeliselt, jõudes 2010. aastaks 6,5%-ni SKP-st. Kuna 2008. aasta riigieelarve projekt tervishoiukulude olulist kasvu ette ei näe, peaks tõus toimuma peamiselt aastatel 2009 ja 2010. Sotsiaalminister ei selgitanud siiski täpselt, kuidas niisuguse numbrini kavatsetakse jõuda. Tublisti peavad suurenema just riigieelarvest finantseeritavad kulud, sest haigekassa tuludest jääb eelarveprognoosi järgi märkimisväärne osa kasutamata. 2011. aastaks kasvab haigekassa kohustuslike reservide ja jaotamata kasumi suurus rohkem kui 6 miljardi kroonini. Seega jäetakse igal aastal oluline osa ravikindlustusmaksuna kogutud rahast seisma.

Kutseliitude suurimad mured on seotud arstide ja õdede nappusega, kes madala palga ja suure koormuse tõttu lahkuvad tervishoiusüsteemist. Aastatel 2004–2007 on välismaale tööle minekuks vajalikud dokumendid välja võtnud üle tuhande tervishoiutöötaja. Arstide Liidu küsitluse andmetel kaalub Eestist lahkumist ligi kolmandik tänavustest arstiteaduskonna lõpetajatest. Kuigi alates 2006. aastast on suurendatud arstide ja õdede koolitustellimust, väheneb tervishoiutöötajate arv endiselt, sest väljaõpe kestus on pikk. Ennekõike motiveeriks noori spetsialiste kodumaale jääma ja väljaspool Eesti tervishoiusüsteemi töötavaid arste ja õdesid tagasi tulema piisav palgatõus. Siis oleks võimalik ära hoida ka ravijärjekordade pikenemist.

EAL ja EKTK ettepanekud tervishoiu rahastamise parandamiseks puudutavad lisaks ülaltoodule ka raviteenuste tegevuspõhiseid hindu, tänapäevasel tasemel aktiiv- ja hooldusravi, esmatasandi arstiabi, tervishoiu infrastruktuuri, ennetustegevust ja rahvatervise strateegiaid ja HIV-positiivsete patsientide ravi. Sotsiaalkomisjoni esimees Heljo Pikhof lubas nendel teemadel silma peal hoida, et 2009. aastaks saaksid Sotsiaalministeeriumi lubadused täidetud.

Riigikogu sotsiaalkomisjonis arutatakse tervishoiu rahastamist

17. oktoobril toimub riigikogu sotsiaalkomisjoni lahtine istung, kus arutatakse tervishoiu rahastamise küsimusi. Istungil osalevad Eesti Arstide Liidu ja Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliiu esindajad.
EAL ja EKTK pöördusid juba septembri alguses sotsiaalminister Maret Maripuu ja sotsiaalkomisjoni esimehe Heljo Pikhofi poole ettepanekuga alustada uuesti eelmisel aastal pooleli jäänud läbirääkimisi tervishoiu rahastamise poliitilise kokkuleppe sõlmimiseks. Meie ettepanekud rahastamise suurendamiseks puudutavad tervishoiukulutuste osakaalu SKP-s, kulupõhiseid hindu, personalipuudust, esmatasandi arstiabi, tervishoiu infrastruktuuri, ennetustegevust ja rahvatervise streteegiaid ja HIV-positiivsete patsientide ravi.

Pole arsti, pole probleemi

Esmaspäeval teatas sotsiaalminister Maret Maripuu Eesti Arstide Liidule, et arst-residentide palka ei saa tõsta enne sügisel võib-olla tehtavaid riigieelarve muudatusi. Veel möönis minister, et tema 9. mail antud lubadus kiirabiarstide palgatõusust 99 kroonini tunnis oli eksitus.

Tegelikult on ekslik sotsiaalministri ja haigekassa nõukogu esimehe seisukoht, et arstide miinimumtunnitasu on 93.75 krooni. See summa on haigekassa hinnakirjas arsti palgakuluna arvestatud summa, mida haiglatele makstakse aasta algusest peale. Arstide palga alammäär on alates 1. aprillist palgaläbirääkimistel kokku lepitud 99 krooni tunnis. Haiglad seda kokkulepet täidavad, valitsus aga lubadustele vaatamata riigieelarvest finantseeritavate arst-residentide ja kiirabi palgatõusuks seni raha eraldanud ei ole.

Valitsus peab seega normaalseks, et kõikidele arstidele ei kehti võrdne palga alammäär ja leiab, et residentidele võib maikuu töötasu maksta ka näiteks novembris.

Arst-residendid ise nii ei arva. Viimase aasta residentidel jääbki palgatõus suure tõenäosusega saamata. Palju nendest, juba väljaõppinud eriarstidest sellise kohtlemise järel veel kodumaale tööle tahab jääda, pole teada. Sel nädalal arstiteaduskonna lõpetavast 97-st noorest mõtleb kolmandik Eestist lahkumisele.

Arstide Liit pakkus probleemi lahenduseks kokkulepet haiglatega, kes tõstaksid residentide palka kohe, riik aga maksaks väljamakstud summad neile sügisel riigieelarvest tagasi. Ettepanek lükati tagasi, sest Haiglate Liit ei pidanud valitsuskabineti nõupidamisel võetud seisukohta raha eraldamiseks piisavaks tagatiseks.

Arstkonnale, eelkõige noortele arstidele on järjekordselt teada antud, et riik ei pea arstide lahkumist Eesti tervishoiust oluliseks probleemiks. Võib-olla see ongi taktika tervishoiu finantseerimisküsimuste lahendamisel: kui inimesi on vähem, kulub ju ka palgaraha vähem.

Kuidas kodanikud arstiabi saavad, see ei paista valitsust huvitavat.