Täienduskoolituse fondi ajutine asendamine

Käesoleval ajal on käimas kohtuvaidlus Eesti Arstide Liidu Täienduskoolituse Fondi tulumaksu soodustuse üle. Kuivõrd praegu kehtib Maksu- ja Tolliameti nõue, et tulumaksu tuleb maksta nii raha fondi kandes kui ka sealt stipendiaadile väljamakste tehes, siis topelt maksmise vältimiseks me fondi praegu ei kasuta. Üldkogu otsusega 30.11.2013 arvatakse arstide liidu eelarvesse summad stipendiumite maksmiseks. Millised on täiendõppe finantseerimise edasised arengud, näitab aeg.

Seisukoht dr H Uuetoa töötüli osas

Teemat on käsitletud ETV saates Pealtnägija.

Arstide liit avaldab käesolevaga järgmise seisukoha.

EAL eestseisus on seisukohal, et tööandja keeld arstidele töötada „konkureerivas“ haiglas on vastuolus arstieetikaga ja piirab arstide professionaalset autonoomiat. Arstil on õigus ja kohustus ravida haigeid oma parimate oskuste ja võimaluste kohaselt. Arsti teadmiste ja oskuste rakendamise piiramine tööandja huvidest lähtudes kahjustab patsientide huve. Tervishoiusüsteemi eesmärk on haigete ravimine, mitte kasumi teenimine ja teise raviasutuse „turult välja söömine“. Konkurents on kasulik ainult siis, kui see motiveerib haiglaid oma tööd paremini korraldama, luues haigetele ja tervishoiutöötajatele võimalikult hea ravi- ja töökeskkonna.

Eestseisus taunib dr Hasso Uuetoa töölepingu ebaseaduslikku ülesütlemist Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse poolt. Dr Uuetoa taotleb kohtus töölepingu ülesütlemise tühiseks tunnistamist, teda nõustab ja esindab kohtus arstide liidu lepinguline advokaat.

Töövaidluskomisjon otsustas, et Lääne-Tallinna Keskhaigla hoiatas arstide liidu usaldusisikut põhjendamatult

Töövaidluskomisjon leidis oma otsuses 28. aprillil, et arstide liidu usaldusisik Lembi Aug ei ole konfidentsiaalsuskohustust rikkunud ega tööandja mainet kahjustanud ning hoiatuse tegemine ei ole põhjendatud. Samas ei tunnistanud töövaidluskomisjon hoiatust kehtetuks, kuna ei leidnud selleks seadusest tulenevat alust.

21. märtsil esitas Lääne-Tallinna Keskhaigla dr Augile hoiatuse, milles süüdistas teda LTKH konfidentsiaalsete andmete avaldamises avalikkusele ja haigla maine rikkumises ning hoiatas, et kui ta veel rikub töösisekorraeeskirju, töökorralduse reegleid, töölepingut, töölepingu seaduses sätestatud kohustusi või muid tööandja korraldusi, on LTKH-l õigus tema tööleping erakorraliselt ilma etteteatamistähtajata üles öelda.

Lembi Aug vaidlustas alusetult tehtud hoiatuse töövaidluskomisjonis, teda esindasid advokaat Roman Levin ja Eesti Arstide Liit.

Töötajate esindaja võitis Lääne-Tallinna Keskhaiglat ka ringkonnakohtus

Tallinna Ringkonnakohus otsustas lugeda AS Lääne-Tallinna Keskhaigla poolt 16.11.2009 Andres Korgile esitatud töölepingu ülesütlemine tühiseks ja tööleping ülesütlemisega mittelõppenuks.

Ringkonnakohus nõustus maakohtuga ja leidis, et Andres Korgi töö kliiniku juhatajana ei olnud kirurgiakliinikule täiendavate osakondade allutamisega ja kliiniku ümbernimetamisega lõppenud, mistõttu tema koondamine ei olnud õigustatud ja on Töölepingu seaduse sätteid silmas pidades tühine. Asjaolu, et haigla on vaidlusaluse kliiniku juhatajana töötamiseks sõlminud lepingu teise töötajaga, ei anna alust lugeda Andres Korgi töölepingu ülesütlemist kehtivaks.

Dr Korgi koondamise tegelik põhjus oli see, et ta esindas arstide liidu eestseisuse liikmena teisi töötajaid. EAL kui ametiühing osales kohtuvaidluses Andres Korgi esindajana.

Arstide liit on endiselt seisukohal, et raviraha kulutamine ebaseaduslikele koondamistele ja õigusabile on lubamatu. Valede otsuste ja teadliku seaduserikkumise eest vastutavad haigla nõukogu (esimees Merike Martinson) ja juhatus (esimees Boris Kirt), kes peaksid haiglale tekitatud kahju hüvitama.

Tööandjat karistati informeerimise ja konsulteerimise kohustuse täitmata jätmise eest

14.09.2010 tegi Tööinspektsioon otsuse väärteomenetluses AS Lääne-Tallinna Keskhaigla vastu, tunnistades haigla juhatuse ametiühingu seaduse ja töötajate usaldusisiku seaduse rikkumise tõttu väärteos süüdi ja määrates karistuseks rahatrahvi.

Tuletame meelde, et vastavalt seadustele on tööandja alati kohustatud informeerima ja konsulteerima usaldusisikuid enne selliste otsuste vastuvõtmist, millega kaasnevad või võivad kaasneda olulised muudatused tööandja struktuuris, töötajate koosseisus, töökorralduses või töötajate töölepingulistes suhetes, sealhulgas töösuhete lõpetamine. Kuna „masu“ tervishoius jätkub, siis võivad tööandjad selliseid muudatusi plaanida ka edaspidi. Usaldusisikul on 15 tööpäeva jooksul pärast teabe saamist õigus esitada kirjalik arvamus või ettepanek või teatada soovist alustada konsulteerimist. 7 tööpäeva jooksul algatab tööandja konsulteerimise, mille käigus ta selgitab kavandatavat tegevust ja selle tagajärgi töötajatele. Poolte eesmärk on kokkuleppele jõudmine.

Kui tööandja ei täida informeerimise ja konsulteerimise kohustust, saavad ametiühingud töötajate õiguste tagamiseks esitada avalduse Tööinspektsioonile. Arstide liidu ja teiste tervishoiutöötajate liitude usaldusisikud Lääne-Tallinna Keskhaiglas kasutasid seda võimalust, kuna tööandja tegi süstemaatiliselt töötajaid otseselt puudutavaid muudatusi, ilma usaldusisikuid sellest eelnevalt teavitamata. Seaduserikkumist jätkati vaatamata ametiühingute korduvatele pöördumistele nii LTKH juhatuse (esimees Boris Kirt) kui ka nõukogu (esimees Merike Martinson) poole.

Tööinspektsiooni otsusega tunnistati Lääne-Tallinna Keskhaigla juhatus informeerimise ja konsulteerimise kohustuse täitmata jätmise tõttu 2009. ja 2010. a väärteos süüdi ja karistati rahatrahviga 3000 krooni. Trahvisumma on sümboolne, kuid sellele lisandub ka väärteomenetluses juhtkonda töötajate seaduslike nõudmiste vastu kaitsma palgatud vandeadvokaadi tasu. Niisuguseid kulusid ei tohiks kinni maksta haigla ravirahadest. Usaldusisikud kaaluvad pöördumist haigla nõukogu poole, et juhatuselt nõutaks väärteomenetlusega seotud kulude ja rahatrahvi hüvitamist.

Lääne-Tallinna Keskhaigla jätkab raviraha kulutamist kohtuvaidlusele

Lääne-Tallinna Keskhaigla kaebas ringkonnakohtusse edasi Harju maakohtu otsuse, millega loeti LTKH ja Andres Korgi vaheline tööleping mittelõppenuks ja kohustati haiglat ennistama dr Kork kirurgia-ja anestesioloogiakliiniku juhataja ametikohale.

Arstide liidule on arusaamatu, miks jätkavad Lääne-Tallinna Keskhaigla juhid Merike Martinson ja Boris Kirt kohtuotsust edasi kaevates oma ebaseadusliku tegutsemise õigustamist. Kuivõrd maakohus tuvastas, et dr Andres Kork koondati põhjusel, et ta esindab EAL eestseisuse liikmena teisi töötajaid, siis tuleb kohtuvaidluse jätkamist tõlgendada rünnakuna kogu arstide liidu vastu. Arstkonnale on vastuvõtmatu, et seadusevastaste koondamiste hüvitamisele ja õigusabile kulutatakse patsientide raviraha.

Lääne-Tallinna Keskhaigla kaotas töövaidluse arstide liidu esindajale

Harju Maakohus otsustas 28. juunil, et Lääne-Tallinna Keskhaigla, mille nõukogu juhib Merike Martinson ja juhatust Boris Kirt, koondas Andres Korgi ebaseaduslikult ja peab ta ennistama kirurgia- ja anestesioloogiakliiniku juhataja kohale.

Kohus leidis, et majanduslikku põhjust koondamisel ei olnud ja tööleping lõpetati sellepärast, et dr Kork on arstide liidu eestseisuse liikmena töötajate esindaja.

Andres Korki üritati esimest korda koondada juba eelmise aasta juunis. Siis ei andnud tööinspektsioon selleks luba. Kuigi nii dr Kork ise, arstide liit kui tööinspektsioon teatasid korduvalt, et koondamine on ebaseaduslik, tegi haigla juhtkond teadlikult seadusevastase otsuse ja ütles töölepingu novembris ikkagi üles. Töövaidluse võitis nüüd Andres Kork, keda ametiühinguna esindas kohtus Eesti Arstide Liit.

Kohus mõistis Lääne-Tallinna Keskhaiglalt Andres Korgi kasuks välja rohkem kui poole aasta saamata töötasu. Kirurgiakliinikust koondati ebaseaduslikult ka ülemõde. Koos kõigi makstud hüvitiste ja kohtukuludega on seadusevastased koondamised haiglale maksma läinud juba rohkem kui miljon krooni.

Merike Martinson peaks arstina väga hästi teadma, kui kitsad ajad on praegu tervishoius. Sellest hoolimata on Martinson raisanud üle miljoni krooni patsientide raviraha tarbetutele kohtuprotsessidele ja oma isiklike ambitsioonide rahuldamisele. Nõukogu ja juhatuse liikmed peaksid oma valede otsuste ja teadliku seaduserikkumise eest ka vastutama ja haiglale tekitatud kahju omast taskust kinni maksma.

Merike Martinson on arstide esindaja ebaseadusliku koondamisega kahjustanud arstide liidu huve. Põhikirja järgi võib sellise tegevuse eest kaaluda liikme liidust välja arvamist.

Sotsiaalministeerium ja haiglate liit tõestasid kohtus, et palgakokkulepet ei saavutatud

Eesti Arstide Liit ja Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit esitasid 13.03.07 hagi Harju Maakohtule Eesti Vabariigi ja Eesti Haiglate Liidu vastu nõudega tuvastada, et vastavalt 25. jaanuaril lepituskoosolekul saavutatud kokkuleppele on muudetud 23.09.04 sõlmitud kollektiivlepingus kehtinud palgatingimusi ja alates 1. aprillist 2007 on miinimumtunnitasu arstidele 99 kr ja õdedel jt keskastme tervishoiutöötajatel 52.50 kr.

Harju Maakohus jättis 21.09.07 otsusega hagi rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus 1.02.08 apellatsioonkaebust ei rahuldanud ja jättis maakohtu otsuse muutmata. Riigikohus ei võtnud kassatsioonkaebust menetlusse (määrus 30.04.08).

Seega jõustus Harju Maakohtu otsus, kes jõudis järeldusele, et EAL ja EKTK ei saavutanud 2007.a läbirääkimistel kokkulepet Eesti Haiglate Liidu ja Sotsiaalministeeriumiga.

Tallinna Halduskohus tunnistas 14.09.07 õigusvastaseks riikliku lepitaja poolt lepitusmenetluses protokollide vormistamata jätmise tervishoiutöötajate 2007. aasta tunnipalga alammäärade osas kokkuleppe saavutamise kohta ning 2008. aasta tunnipalga alammäärade osas kokkuleppele mittejõudmise kohta Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliiduga.

Riiklik lepitaja edasi ei kaevanud, seega see osa otsusest jõustub.
Tervishoiutöötajate kutseliit esitas 15.10.07 apellatsiooni kaebuse rahuldamata jäetud osa kohta ja palus kohtul kohustada riikliku lepitajat koostama protokoll 2007. a. miinimumtunnitasude kokkuleppe kohta ning eriarvamuste protokoll 2008. a miinimumtunnitasude kokkuleppe mittesaavutamise kohta. Tallinna Ringkonnakohus ei ole seni kohtuistungi aega määranud.

Riikliku lepitaja tegevus tunnistati õigusvastaseks

Kohus otsustas, et riiklik lepitaja on rikkunud kollektiivse töötüli lepitamise seaduse ja lepitaja põhimääruse sätteid.

Tallinna Halduskohus tunnistas 14. septembril õigusvastaseks riikliku lepitaja poolt lepitusmenetluses protokollide vormistamata jätmise tervishoiutöötajate 2007. aasta tunnipalga alammäärade osas kokkuleppe saavutamise kohta ning 2008. aasta tunnipalga alammäärade osas kokkuleppele mittejõudmise kohta Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliiduga.

Halduskohus leidis: „Töötüli põhjus oli algusest peale selge: töövõtjad taotlesid 2007. ja 2008. aastaks tunnipalga alammäärade suuremat tõusu, kui tööandjad olid nõus maksma.“ 2007. aasta palgatõusu osas saavutati kokkulepe kõigi töötüli osapoolte vahel, kuid lepitaja jättis selle leppimise protokolliga vormistamata. Samuti jättis ta koostamata protokolli selle kohta, et Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit ja Arstide Liit ei jõudnud tööandjatega kokkuleppele 2008. aasta palgatõusu tingimustes. Selle protokolli puudumine jättis töötajad ebaseaduslikult ilma streigiõigusest.

Seega rahuldas esimese astme kohus osaliselt Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliidu kevadel esitatud kaebuse. Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule.

Tervishoiutöötajad pöördusid oma õiguste kaitseks kohtu poole

Eesti Arstide Liit (EAL) ja Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit (EKTK) pöördusid oma liikmete huvide kaitseks kohtusse.

Tervishoiutöötajate palgaläbirääkimistel toimunu tõendab, et Eestis on ametiühingutel töötajate õiguste eest seista väga raske. Äärmiselt pikaks venitatud läbirääkimised lõppesid töötülile lahenduse otsimisega riikliku lepitaja juures. Väljakuulutatud üldstreigi tõttu pingelises õhkkonnas toimunud lepitusmenetlus lõppes kokkuleppe saavutamisega 25. jaanuaril. Osapooled leppisid kokku, et 1. aprillist 2007 kehtestatakse miinimumtunnitasudeks arstidele 99, õdedele jt keskastme tervishoiutöötajatele 52.50 ja hooldustöötajatele 29 krooni.

Lepitaja kuulutas rahu maa peale saabumist ja sotsiaalminister Aab rõõmustas, et nüüd on nooremarstidel rohkem motivatsiooni kodumaal töötamiseks.

Kokkuleppele jõudmisest on möödas poolteist kuud. Selle aja jooksul on EAL ja EKTK neli korda teinud tööandjatele ja riiklikule lepitajale ettepaneku allkirjastada 2007. aasta palgalepe. Seda pole tehtud ega tervishoiutöötajate korduvatele kirjalikele ja avalikele pöördumistele isegi mitte vastatud. Poolte lepitamise asemel on riiklik lepitaja täielikult keeldunud suhtlemast nende kutseliitudega, kes tema esitatud nägemusega palgaleppest tingimusteta nõustunud pole.

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) põhimõtete järgi tuleb kollektiivse töötüli lepitustoimingud sooritada erapooletult, kiiresti ja tõhusalt, sekkumata põhjendamatult töötajate põhiõigusesse oma huve efektiivselt kaitsta.

Selle asemel koostas riiklik lepitaja kollektiivlepingu, mis ei vasta läbirääkimistel saavutatud kokkulepetele. 9. märtsil kirjutasid sotsiaalminister, Haiglate Liit, Õdede Liit ja Tervishoiutöötajate Ametiühingute Liit sellele alla.

Arstide Liit ja Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit on seisukohal, et lepingut, mis kehtib tööandjate poole pealt vaid Haiglate Liidu liikmetele ja jätab palgatõusust ilma arst-residendid, kiirabitöötajad, kogu perearstisüsteemi, hulga keskastme tervishoiutöötajaid ja riigi haldusalas olevate tervishoiuasutuste töötajad, ei saa nimetada tervishoiutöötajate üleriigiliseks kollektiivlepinguks.

EAL ja EKTK seisavad kõikide oma liikmete huvide eest, sõltumata sellest, mis erialal ja millise tööandja juures nad töötavad. Viimase pooleteise kuu sündmusi palgaleppe ümber saab tõlgendada ainult tööandjate ja riigi ebaseaduslikku jõudemonstratsioonina. Sellele vastu seismiseks kasutasidki Arstide Liit ja Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit oma põhiseaduslikku õigust pöörduda oma liikmete huvide kaitseks kohtu poole.

13.03.2007

Eesti Arstide Liit
Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit