Äripäeva arste mustavad artiklid põhinesid teadlikel valedel

Avaliku Sõna Nõukogu tuvastas, et Äripäev rikkus arstide täienduskoolitust käsitlevas artiklisarjas head ajakirjandustava ja ajakirjanik Kadri Jakobson võltsis kasutatud blogisid.

„Kirjutises ei selgitata ega tõendata, missugused arstid ja mismoodi on patsiendi huvisid kahjustades või tervist ohustades rakendanud raviskeeme, mis lähtuvad eeskätt ravimifirmade lobist. Avalikkuse ja patsientide huvide kaitsmiseks ei saa pidada konflikti ja usaldamatuse õhutamist ühe ameti esindajate (praegusel juhul eeskätt arstide) vastu, nende süüdistamises ja kritiseerimises. Huvikonfliktide temaatika
on avalikkusele oluline, kuid eeldab põhjalikku ja ranget uurimistööd, kus järeldada ei saa enamat, kui andmed võimaldavad“, leiab ASN esimees, Jyväskylä ülikooli ajakirjanduse professor Epp Lauk.

Arstide väidetavate lõbureiside tõendamiseks esitatud blogitsitaate on meelevaldselt kärbitud ja kohandatud, samas kui kärpekohti pole tekstis märgitud. Lisaks on veenvalt tõendatud, et hulk blogitsitaate on asjasse puutumatud (reisi ei korraldanud ravimifirma) ning blogi autor pole arst ja tema abikaasa pole Eesti arst. Säärane manipuleerimine on põhjendamatu ja blogitsitaatide kasutamine eksitav.

Avaliku Sõna Nõukogu taunib ka Äripäeva ajakirjanike Aivar Hundimägi ja Kadi Jakobsoni käitumist pärast artiklite ilmumist Kuku raadio saates, kus nad jätkasid ühepoolselt süüdistavate hinnangute andmist, kuulamata ära Arstide liidu seisukohti. Nii jäeti loomata neutraalne keskkond tasakaalustatud, poolte huve arvestava debati tekkeks, milles mitteosalemist Äripäev arstkonnale ette heidab.

Eesti Arstide Liit ootab, et Äripäev ja ajakirjanik Kadri Jakobson paluksid arstkonnalt avalikult vabandust Äripäeva esiküljel, sama suurel pinnal, kui avaldati arste laimavad artiklid.

Avaliku Sõna Nõukogu lahend

Avaliku Sõna Nõukogu arutas Eesti Arstide Liidu (peasekretär Katrin Rehemaa
isikus) kaebust Äripäeva kirjutise “Arst või valges kitlis müügimees” (Kadri
Jakobson, 11.3.11) ja teiste samasse seeriasse kuuluvate artiklite kohta.

Kaebuse kohaselt eksitab ajakirjanik lugejat ja püüab näidata arste halvas valguses.
Näites toodud blogidel ei ole midagi ühist Eesti arstidega. Ühe illustratsiooniks
toodud blogi autor on filoloog, kelle abikaasaks on Tšiili arst. Blogisid on tsiteeritud
väljajätteliselt, moonutades selle sisu artikli põhiväidetele sobivaks. Ka teised blogide
väidetavad väljavõtted on ajakirjaniku poolt blogide põhjal kokku pandud tekstid.
Äripäevas avaldatud kujul tekste blogides ei ole ja ajalehes avaldatu juures ei ole
märgitud, et tegu pole tsitaatidega. Kaebuse esitajale teadaolevalt ei küsinud Äripäeva
ajakirjanik enne avaldamist blogipidajatelt luba väljavõtete avaldamiseks ega tekstide
muutmiseks. Samuti selgub blogidest ja nende kommentaaridest, et kõik kirjeldatud
koolitusreisid ei olnud korraldatud ega rahastatud ravimifirmade poolt.

Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel vastas ASNi päringule, et Äripäev Eesti
Ajalehtede Liidu liikmena annab seisukoha vaid Pressinõukogule. Kuku raadio saates
“Äripäev eetris” (12.4.11) kommenteeris ajakirjanik Kadri Jakobson, et “Arstide Liit
närib detailide kallal”, mis ei oma loo kontekstis erilist tähendust. Ajakirjaniku väitel
ei ole ta blogisid võltsinud, samas Arstide Liit ei ole kommenteerinud neid arstide
blogisid, kust tsitaadid pärinevad. Ajakirjaniku hinnangul ei ole Arstide Liit tulnud
väärikalt debateerima olulise teema üle ning peatoimetaja nimetab samas saates
Arstide Liidu käitumist ringkaitseks.

Avaliku Sõna Nõukogu asus seisukohale, et Äripäev on rikkunud head
ajakirjandustava.

ASN nõustub, et tegemist on avalikkuse jaoks olulise teemaga ning selle käsitlemine
on õigustatud. Probleemiks on viis, kuidas toimetus seda teeb.
Ajakirjanik ei esita uurimisküsimust väidetava arstide huvide konflikti tekkimise
kohta seoses osalemisega ravimifirmade rahastatud koolitustel – kirjutises ei selgitata
ega tõendata, missugused arstid ja mismoodi on patsiendi huvisid kahjustades või
tervist ohustades rakendanud raviskeeme, mis lähtuvad eeskätt ravimifirmade lobist.
Seda peaks tegema konkreetsete näidete põhjal. Avalikkuse ja patsientide huvide
kaitsmiseks ei saa pidada konflikti ja usaldamatuse õhutamist ühe ameti esindajate
(praegusel juhul eeskätt arstide) vastu, nende süüdistamises ja kritiseerimises. Huvikonfliktide temaatika on avalikkusele oluline, kuid eeldab põhjalikku ja ranget
uurimistööd, kus järeldada ei saa enamat, kui andmed võimaldavad.

Blogitsitaatide kasutamine on eksitav, sest neid on meelevaldselt kärbitud ja
kohandatud, samas kui kärpekohti pole tekstis märgitud. Lisaks on kaebuse esitaja
veenvalt tõendanud, et hulk blogitsitaate on asjasse puutumatud (reisi ei korraldanud
ravimifirma) ning blogi autor pole arst ja tema abikaasa pole Eesti arst (tšiillane).
Säärane manipuleerimine on põhjendamatu ning kahandab ka artikli tõepäraste
väidete usaldusväärsust. Seda enam, et tekst blogides võib olla ka belletristlik:
blogipidajail puudub konventsionaalne tarvidus olla faktipõhine.

Omaette eetikaküsimused tõusetuvad Kuku raadio saatest, kus Äripäeva esindajad
jätkasid ühepoolselt süüdistavate hinnangute andmist, kuulamata ära teise poole
(Arstide Liit) seisukohti. Nii on jäetud loomata neutraalne keskkond tasakaalustatud,
poolte huve arvestava debati tekkeks, milles mitteosalemist Äripäev arstkonnale ette
heidab. On kahetsusväärne, et samal ajal kui Äripäeva toimetus heidab nii Arstide
Liidule kui ka ravimifirmadele ette vähest debativalmidust, piirab toimetus seda ringi,
kes tohib osaleda arutelus debati, s.h. Äripäeva enda käsitluste kvaliteedi üle.

Prof. Epp Lauk,
esimees

Arstide liidu avalik pöördumine Avaliku Sõna Nõukogu poole

Ajalehes Äripäev on käimas arstide mustamise kampaania, mis on rajatud teadlikele valedele. Ajakirjanik Kadri Jakobson väidab, et välismaal toimuvad arstide koolitused on hoopis lõbureisid, tuues tõenduseks väljavõtteid Eesti arstide blogidest.

Esitame ühe näite Äripäeva võltsingust, mis on avaldatud 11.03.11 Kadri Jakobsoni artiklis „Arst või valges kitlis müügimees“:
„Möödunud nädalal käisime Sevillas. Loomulikult konverentsiturismi arendamas. Arstide konverentsid on muidugi täitsa teine tera. Hotellidel on vähemalt neli tärni, galaõhtusöögid ja kokteilivastuvõtud peentes tualettides ja palju muid kingitusi farmatseutikafirmadelt. Kusjuures, patoloogide omad on isegi viletsad, onkoloogide “snäkid” algavad mustast kalamarjast.“

Tegelikult on blogi autor hoopis Hispaanias elav filoloog, eestlanna, kes käis koos elukaaslase, Tšiili päritolu arstiga Sevillas konverentsil.
http://katiomablogi.blogspot.com/search/label/reisikiri : „Möödunud nädalal käisime Sevillas. Loomulikult konverentsiturismi arendamas. /…/ Arstide konverentsid on muidugi täitsa teine tera, kui minusuguste humanitaaridest näljarottide omad… Hotellidel on vähemalt neli tärni, gaalaõhtusöögid ja kokteilivastuvõtud peentes tualettides ja palju muid kingitusi farmatseutikafirmadelt. Kusjuures, patoloogide omad on isegi viletsad, onkoloogide “snäkid” algavad mustast kalamarjast…“

Kadri Jakobson on tekstist välja jätnud osa, mis selgelt näitab, et selle autor ei ole arst. 15.03.11 ETV „Terevisioonis“ esinedes kurtis ajakirjanik, et ta võttis blogis kirjutanud arstidega ühendust ja küsis kommentaari, kuid need olevat keeldunud.

Äripäeva ajakirjaniku eetikakoodeks nõuab, et anonüümsed allikad peavad olema alati vastutavale toimetajale teada, seega peab võltsingust teadlik olema ka Igor Rõtov.

Meie käsutuses oleva info põhjal võib järeldada, et tegemist on Äripäevalt tellitud artiklitega, mille eesmärk on kahjustada arstide mainet ja mõjutada avalikku arvamust enne järjekordsete tervishoiu rahastamist halvendavate otsuste tegemist – näiteks sotsiaalmaksule ülempiiri kehtestamist.

Palume Avaliku Sõna Nõukogu hinnangut, kas Äripäev ja ajakirjanik Kadri Jakobson on rikkunud head ajakirjandustava ja ajakirjanike eetikakoodeksit.

Äripäeva omanikele Bonnier Business Press AB teeme ettepaneku trükkida ajalehte edaspidi mitte roosale, vaid kollasele paberile.

Eesti Arstide Liit

Ajakirjanduseetika nõuniku hinnang ETV saates Ringvaade kajastatud meditsiiniteemalisele loole

Traagilise meditsiiniloo ühekülgne kajastus
25. märts 2010. a. 9:26

23.03 ETV saates Ringvaade oli meditisiiniteemaline lugu poja kaotanud emast, kes süüdistab Põhja-Eesti Regionaalhaiglat (PERH) oma poja surmas. Anneli Rõigas esitas intervjuus ränku süüdistusi PERHi arstide aadressil, kuid haigla esindajatele sõna ei antud. Üksteist minutit kestnud salvestatud videoloos ei olnud ka mingit viidet sellele, kas haigla esindajatega üldse püüti kontakti võtta.

Kahetsusväärselt oli Ringvaate saatelõigus tegemist ajakirjanduseetika rikkumisega. Saatelõigus esitati tõsiseid süüdistusi, kuid süüdistatav pool sõna ei saanud.

Saates ema poolt esitatud süüdistused on kõige rängemad, mida esitada saab. Nimelt tapmissüüdistused. Ema kasutas väljendeid: “poeg sandistati”, “piinamise seigad”, “tahtlik tapmiskatse”.

Loo eetrissemineku sellisel kujul teeb eriti kahetsusväärseks asjaolu, et juba kaks päeva pärast saadet (25.03) on kavas tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni koosolek, mille päevakorras on Anneli Rõigase kaebus. See asjaolu on kirjas ka Anneli Rõigase kirjas meediakanalitele, mis antud juhtumi taas avalikkuse ette tõi.

Ringvaate loo põhjenduseks oli toodud poja kaotanud ema soov tõstatada avalikkuses küsimus, et tema pojaga juhtunut “püütakse kinni mätsida” (loo autori tekstist).

Tõepoolest on ajakirjandusel kohustus jälgida erinevate institutsioonide tegutsemist, kaasa arvatud meditsiiinisektor. Antud juhul jääb aga arusaamatuks, kuidas aitab juhtumile hinnangu andmisele kaasa see, kui süüdistav osapool saab esitada kaks päeva enne ekspertkomisjoni istungit telesaates karmid süüdistused. Sellisel ühekülgsel lool on avalikkust manipuleeriv iseloom.

Meditsiiniteemade kajastamisel tuleb ajakirjanikel silmas pidada, et arstidel ei ole sageli võimalik anda põhjalikke vastuseid, sest nad ei tohi avalikustada haiguslooga seotud üksikasju. Seetõttu tuleb patsientide kaebustest tõukuvaid lugusid kajastada võimalikult faktipõhiselt. Antud juhul oli üheks verstapostiks 25.03 ekspertkomisjoni koosolek, mis eeldatavalt annab võimaluse teemat käsitleda mitmepoolselt.

Tarmu Tammerk,

ERRi ajakirjanduseetika nõunik

Eesti Arstide Liidu pöördumine meediaväljaannete poole

Eesti Arstide Liit pöördub meediaväljaannete poole ettepanekuga lõpetada arstide vastu suunatud väljamõeldiste ja laimu levitamine. Ajakirjanik Anneli Rõigase valesüüdistusi on ajakirjanduses ühekülgselt ja pahatahtlikult võimendatud.

Andmekaitseseadus ja arstieetika ei luba arstidel patsiendi või tema omaste nõusolekuta haigusloo andmeid avaldada. Seetõttu ei saa arstid ajakirjanduses avaldatud valesüüdistustele põhjendatud vastuväiteid esitada.

Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni otsuse kohaselt Oliver Rõigase raske haiguse ravimisel arstid vigu ei teinud ja patsiendi ema süüdistused on alusetud.

Arstide liidu ettepanekul palus komisjon Anneli Rõigaselt nõusolekut poja haigusloo andmete avaldamiseks, et avalikkusel oleks võimalik tutvuda laialdast tähelepanu pälvinud juhtumi objektiivsete asjaoludega. Kahjuks keelas Anneli Rõigas haigusloo andmete avaldamise.