Lahkuvad arstid

Mis peataks arstide lahkumise?

1. juunil Tallinnas peetud konverentsil arutati, miks arstid Eestist ära lähevad ja kuidas saaks nende lahkumist peatada.

Arstid ja haiglajuhid rääkisid probleemidest ilustamata ja avameelselt, alustades sellest, et arstide register ei näita täpselt, kui palju on meil tegelikult töötavaid arste. Näiteks anestesioloogide seltsi kogutud andmete järgi on töötavate anestesioloogide arv Terviseameti registriga võrreldes ligi kolmandiku võrra väiksem.

Andres Kork näitas, et pensioniikka jõudvate eriarstide (registris töökohta omavatest), välismaale minejate ja residentuuri lõpetajate arve kokku lüües saame sügavalt negatiivse tulemi – 2010. a jäi vähemaks 169 ja 2011. a 157 arsti. Eriarstide vanuselist jaotust uurides (TA registri järgi) selgus, et ligi neljast tuhandest töötavast eriarstist on 937 pensioniealised, üle 70-aastasi töötab 356 ja kõige vanem töötav eriarst on 92-aastane.

Ettekannetes käsitletud viimase aja uuringute ja küsitluste tulemused on sarnased ja arstidele endale uurimatagi teada – üha rohkem arste peab lahkumisplaane, peamisteks põhjusteks liiga suur koormus, tööle mittevastav palk, tervishoiu puudulik rahastamine ja nõrk juhtimine ning pidev arstide materdamine ajakirjanduses. Tõnis Allik näitas küll regionaalhaiglate ilusat keskmist kuupalka – PERH-is 2296,TÜK-is 2251 eurot, kuid lisas samas, et PERH-i arstid töötavad selle väljateenimiseks keskmiselt 1,43 koormusega. Haiglajuht nentis, et koormust ja intensiivsust enam tõsta ei anna ja haigekassa soovi saada sama hinna eest aina rohkem haigusjuhte, pole võimalik täita.

Konverentsil torkas silma ja kõrva, et arstide lahkumise peatamise võimalusi nähakse täiesti erinevalt, sõltuvalt sellest, kas vaataja asub tervishoiusüsteemis sees või sellest väljaspool. Arstide liidu president võttis oma esinemise kokku Euroopa arstide alalise komitee (CPME) esindaja arvamusega: „Ainus võimalus arste kodumaal hoida, on luua neile vastuvõetavad töö- ja palgatingimused.“ Sotsiaalminister käis välja uudse idee: arstitudengid peaksid kõik oma õppekulud ise tasuma ja Eestisse tööle jäädes makstakse need siis ajapikku tagasi.

Ettekanded Meditsiiniuudiste konverentsil “Kuidas peatada arstide lahkumine” 1 juunil 2012?

Andres Korgi ettekanne

Malle Helmdorfi ettekanne

Tõnis Alliku ettekanne

Andres Kork on tööl tagasi

Andres Kork jätkas täna oma tööd Lääne-Tallinna Keskhaigla kirurgiakliiniku juhatajana, millest ta ebaseadusliku koondamise tõttu üle aasta oli sunnitud eemal olema.

Tallinna Ringkonnakohtu otsus, millega loeti dr Korgi töölepingu ülesütlemine tühiseks, jõustus eile. Haigla loobus Riigikohtusse edasikaebamisest ja tunnistas end kohtuvaidluses lõplikult kaotanuks. Lisaks sellele muutis LTKH juhatus jälle haigla struktuuri, tühistades viimase pooleteise aasta jooksul tehtud muudatused, millega koondamist põhjendati, ja moodustas uuesti kirurgiakliiniku.

Seega peatas alles ringkonnakohus teadliku seaduserikkumise Lääne-Tallinna Keskhaigla juhtide poolt, kes lõpetasid töösuhte dr Korgiga hoolimata tööinspektsiooni otsustest ja arstide liidu seisukohast, mis korduvalt osutasid koondamise ebaseaduslikkusele. Kogu selle töötajate esindaja vastu korraldatud nõiajahi ja raisatud raviraha eest vastutavad haigla nõukogu ja juhatus peaksid nüüd enda tekitatud kahju hüvitama.

Arstide liit näitas Andres Korki kohtus kaitstes end tugeva kutseliiduna ja loodetavasti annab see head eeskuju ka teistele ametiühingutele.

Töötajate esindaja võitis Lääne-Tallinna Keskhaiglat ka ringkonnakohtus

Tallinna Ringkonnakohus otsustas lugeda AS Lääne-Tallinna Keskhaigla poolt 16.11.2009 Andres Korgile esitatud töölepingu ülesütlemine tühiseks ja tööleping ülesütlemisega mittelõppenuks.

Ringkonnakohus nõustus maakohtuga ja leidis, et Andres Korgi töö kliiniku juhatajana ei olnud kirurgiakliinikule täiendavate osakondade allutamisega ja kliiniku ümbernimetamisega lõppenud, mistõttu tema koondamine ei olnud õigustatud ja on Töölepingu seaduse sätteid silmas pidades tühine. Asjaolu, et haigla on vaidlusaluse kliiniku juhatajana töötamiseks sõlminud lepingu teise töötajaga, ei anna alust lugeda Andres Korgi töölepingu ülesütlemist kehtivaks.

Dr Korgi koondamise tegelik põhjus oli see, et ta esindas arstide liidu eestseisuse liikmena teisi töötajaid. EAL kui ametiühing osales kohtuvaidluses Andres Korgi esindajana.

Arstide liit on endiselt seisukohal, et raviraha kulutamine ebaseaduslikele koondamistele ja õigusabile on lubamatu. Valede otsuste ja teadliku seaduserikkumise eest vastutavad haigla nõukogu (esimees Merike Martinson) ja juhatus (esimees Boris Kirt), kes peaksid haiglale tekitatud kahju hüvitama.

Lääne-Tallinna Keskhaigla jätkab raviraha kulutamist kohtuvaidlusele

Lääne-Tallinna Keskhaigla kaebas ringkonnakohtusse edasi Harju maakohtu otsuse, millega loeti LTKH ja Andres Korgi vaheline tööleping mittelõppenuks ja kohustati haiglat ennistama dr Kork kirurgia-ja anestesioloogiakliiniku juhataja ametikohale.

Arstide liidule on arusaamatu, miks jätkavad Lääne-Tallinna Keskhaigla juhid Merike Martinson ja Boris Kirt kohtuotsust edasi kaevates oma ebaseadusliku tegutsemise õigustamist. Kuivõrd maakohus tuvastas, et dr Andres Kork koondati põhjusel, et ta esindab EAL eestseisuse liikmena teisi töötajaid, siis tuleb kohtuvaidluse jätkamist tõlgendada rünnakuna kogu arstide liidu vastu. Arstkonnale on vastuvõtmatu, et seadusevastaste koondamiste hüvitamisele ja õigusabile kulutatakse patsientide raviraha.

Lääne-Tallinna Keskhaigla kaotas töövaidluse arstide liidu esindajale

Harju Maakohus otsustas 28. juunil, et Lääne-Tallinna Keskhaigla, mille nõukogu juhib Merike Martinson ja juhatust Boris Kirt, koondas Andres Korgi ebaseaduslikult ja peab ta ennistama kirurgia- ja anestesioloogiakliiniku juhataja kohale.

Kohus leidis, et majanduslikku põhjust koondamisel ei olnud ja tööleping lõpetati sellepärast, et dr Kork on arstide liidu eestseisuse liikmena töötajate esindaja.

Andres Korki üritati esimest korda koondada juba eelmise aasta juunis. Siis ei andnud tööinspektsioon selleks luba. Kuigi nii dr Kork ise, arstide liit kui tööinspektsioon teatasid korduvalt, et koondamine on ebaseaduslik, tegi haigla juhtkond teadlikult seadusevastase otsuse ja ütles töölepingu novembris ikkagi üles. Töövaidluse võitis nüüd Andres Kork, keda ametiühinguna esindas kohtus Eesti Arstide Liit.

Kohus mõistis Lääne-Tallinna Keskhaiglalt Andres Korgi kasuks välja rohkem kui poole aasta saamata töötasu. Kirurgiakliinikust koondati ebaseaduslikult ka ülemõde. Koos kõigi makstud hüvitiste ja kohtukuludega on seadusevastased koondamised haiglale maksma läinud juba rohkem kui miljon krooni.

Merike Martinson peaks arstina väga hästi teadma, kui kitsad ajad on praegu tervishoius. Sellest hoolimata on Martinson raisanud üle miljoni krooni patsientide raviraha tarbetutele kohtuprotsessidele ja oma isiklike ambitsioonide rahuldamisele. Nõukogu ja juhatuse liikmed peaksid oma valede otsuste ja teadliku seaduserikkumise eest ka vastutama ja haiglale tekitatud kahju omast taskust kinni maksma.

Merike Martinson on arstide esindaja ebaseadusliku koondamisega kahjustanud arstide liidu huve. Põhikirja järgi võib sellise tegevuse eest kaaluda liikme liidust välja arvamist.

Arstid soovivad anda patsientidele võimaluse ennast Euroopas ravida

Täna toimunud tervishoiutöötajate ja haiglate liidu esindajate kohtumisel sotsiaalministriga tegid Eesti Arstide Liit ja Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit ettepaneku anda Eesti elanikele võimalus saada arstiabi ka teistes Euroopa Liidu riikides, kusjuures ravi eest tasuks haigekassa meil kehtiva hinnakirja järgi ja hinnavahe kataks patsient ise. „Olukorras, kus tervishoiutöötajate vähesuse tõttu Eestis arstiabi kättesaadavus halveneb ja järjekorrad pikenevad, võiks inimestele anda niisuguse võimaluse juba enne, kui hakkab kehtima Euroopa Liidu direktiiv,“ ütles arstide liidu president Andres Kork.
Sotsiaalminister Maret Maripuu pidas ettepanekut innovatiivseks ja kaalumist väärivaks.

Kohtumise põhiteemana arutati tervishoiu rahastamise poliitilise kokkuleppe projekti. Eelmise aasta kevadel arstide liidu ja tervishoiutöötajate kutseliidu tehtud ettepanek rahastamisläbirääkimisi jätkata hakkab nüüd tõepoolest realiseeruma. Minister lubas teha valitsusele ettepaneku vaadata üle eelmisel aastal moodustatud valitsuskomisjoni koosseis ja jätkata läbirääkimisi samaaegselt riigi eelarvestrateegia koostamisega.

Arstide ja õdede selle aasta palkade osas pole endiselt selgust. Aasta tagasi peetud palgaläbirääkimistel 2008. aasta miinimumtunnitasudes kokkuleppele ei jõutud. Eesti Arstide Liidul ja Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliidul ei ole seetõttu töörahu kohustust, kuigi riiklik lepitaja eriarvamuste protokolli vormistamata jättis. Halduskohtu otsuse järgi oli lepitaja tegevus seadusevastane.
Täna said arstide liit ja tervishoiutöötajate kutseliit sotsiaalministrilt ja haiglate liidu esimehelt Urmas Sulelt selge vastuse, et nende korduvaid ettepanekuid töörahu säilitamise võimaluste üle konsulteerida, vastu ei võeta ja arstide palka arvestatakse haigekassa hinnakirja alusel. 13%-line palgatõus ei peata kindlasti arstide ja õdede lahkumist Eesti tervishoiust. Kutseliidud peavad nüüd otsustama, missugune on kõige tõhusam viis oluliste muudatuste saavutamiseks, sest praeguses patsientide huve kahjustavas tervishoiusüsteemis töötamise jätkamine ei ole kooskõlas meditsiinieetikaga.

Eesti Arstide Liit
Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit

Palgaläbirääkimiste kronoloogia 2006…2007 ja kuidas see kõik välja kukkus

Kronoloogia 2006 a maikuust kuni oktoobirini.

Kronoloogia 2006 oktoobrist kuni 2007

Veel ajaloolist lugemist 2006…2007 palgaläbirääkimistest.

Eesti Arstide Liidu eestseisuse avaldus 11. märtsil 2005

Eesti Arstide Liidu juhatuse esimees (president) Andres Kork esitas eestseisusele taotluse peatada ajutiselt oma presidendivolitused alates 12. märtsist kuni 30. oktoobrini 2005. a. seoses töökoormuse tõusuga.
Eestseisus otsustas, et perioodil 12.03.2005 –31.10.2005 on Eesti Arstide Liidu juhatuse esimehe kohusetäitja presidendi ülesannetes eestseisuse liige Andres Lehtmets.