Tervishoiutöötajate lahkumine välisriikidesse

Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit ja Eesti Arstide Liit avaldasid täna oma seisukoha seoses sotsiaalminister H Pevukri suhtumisega tervishoiutöötajatesse.

 

Eesti Arstide Liidu avalik kiri sotsiaalministrile

Austatud härra Hanno Pevkur

Eesti Arstide Liit on kasvava murega jälginud Sotsiaalministeeriumi passiivsust tegelemisel nn seagripi epideemiaohuga. Tegemist on väga nakkava viirusetüvega, mis epideemia puhkedes põhjustab laialdase haigestumise ja kardetavasti ka surmajuhte.

Möödunud aastakümnete gripipandeemiate kogemuste põhjal võib haigestuda kuni 40 protsenti elanikkonnast. Haigus kulgeb enamikul juhtudest suhteliselt kergelt, kuid suur tüsistuste oht on rasedatel ja krooniliste haigustega inimestel. Seniste kogemuste järgi haigestuvad eelkõige nooremad tööealised inimesed, seega avaldab epideemia tõsist mõju paljude oluliste valdkondade, eriti tervishoiu ja sisejulgeoleku toimimisele ning kogu majandusele.

Meie naaberriigid Skandinaavias on juba alustanud vaktsineerimisi A-gripi viiruse H1N1 vastase vaktsiiniga. Soomes vaktsineeritakse esmalt rasedaid, krooniliste haigustega patsiente, tervishoiutöötajaid ja teisi riskigruppidesse kuuluvaid inimesi. Tervishoiutöötajate massilise haigestumise korral väheneb järsult arstiabi kättesaadavus, samuti levib nakkus vaktsineerimata arstide ja õdede kaudu. Soomes on patsiendil on õigus keelduda sellise arsti juurde ravile minemast, kes ei ole lasknud end seagripi vastu vaktsineerida.

Kuna haigestumise vastu on olemas tõhusat kaitset pakkuv vaktsiin, näitab selle tellimisega hilinemine kahjuks kas Sotsiaalministeeriumi tegevuse ebakompetentsust või hoolimatust rahva tervise suhtes. Ootame Teilt kiiret ja efektiivset tegutsemist, et vaktsiin võimalikult kiiresti Eesti elanikele kättesaadavaks teha. Soovime ka väga konkreetset vastust küsimusele, mitme nädala jooksul jõuab vaktsiin Eestisse

Eesti Arstide Liit

Asjatundmatu juhtimine kahjustab rahvast ja riiki

Asjatundmatu juhtimine kahjustab rahvast ja riiki

Haigekassa eelarve järjekordne kärbe ja ravihindade langetamine pikendab tunduvalt haiglaravi järjekordi ja vähendab tuhandete patsientide võimalusi saada neile vajalikku plaanilist arstiabi.

Jääb arusaamatuks, miks haigekassa ei tegutse kindlustatute huvides ja miks valitsus arvab, et riigi majanduse seisund on tähtsam kui rahva tervis. Sotsiaalminister ja haigekassa nõukogu esimees Hanno Pevkur küll ütles, et peab patsientide ühenduste arvamust oluliseks, tegelikult ei pööranud ta nende vastuseisule eelarvekärbetele mingit tähelepanu.

Haigekassa ei ole riigi äriühing, mille kasumist valitsus riigieelarve tasakaalustamiseks dividende võib võtta. See jaotamata kasum on inimestelt eelmistel aastatel ravikindlustusmaksuna kogutud raha, millega neil on õigus nüüd oma arstiabi eest tasuda. Haigekassal on siin ainult vahendaja roll.

Ka poliitikute kimbatusele, et hindade vähendamisele ei ole alternatiivi, sest seadus ei luba haigekassa jaotamata kasumit rohkem kasutada, on lahendus olemas. Selle seaduse muutmise eelnõu on juba Riigikogus, tarvitseb vaid hääletades rohelist nuppu vajutada.

Tervishoid on keeruline valdkond, mille korraldamisel tulevad lisaks elementaarsele arvutusoskusele kasuks ka erialased teadmised. Kahjuks teevad tervishoidu juhtivad poliitikud kogu rahva tervist mõjutavaid otsuseid pigem teerulli meetodil, arvestamata vähimalgi määral asjatundjate ettepanekuid. Ka ravihindade langetamise otsus võeti vastu haigekassa nõukogu poliitikutest ja tööandjatest liikmete häältega ja nende „iseenese tarkusest“.

Järgmisel aastal vähendab haigekassa statsionaarsete ravijuhtude arvu viis protsenti. Selle tagajärjel tekib olukord, kus haige küll tõenäoliselt pääseb eriarsti vastuvõtule umbes sama pika ooteajaga kui tänavu, kuid haiglaravi tuleb oodata mitu kuud kauem. Selle aja jooksul halveneb paljude patsientide seisund sedavõrd, et nad vajavad kiirabi ja erakorralise meditsiini osakonna sekkumist. Erakorraline ravi maksab tunduvalt rohkem, osale haigetest võib aga arstiabi saatuslikult hiljaks jääda.

Poliitikute läbimõtlematud ja spetsialistide hinnangut eiravad otsused lähevad riigile lõpuks kallimaks, kui kokkuhoitud raha. Kahju inimeste elule ja tervisele rahasse ümber arvestada on võimatu.

Eesti Arstide Liit
Eesti Perearstide Selts
Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit
Eesti Õdede Liit
Eesti Tervishoiutöötajate Ametiühingute Liit

Sotsiaalministeerium ja haiglate liit tõestasid kohtus, et palgakokkulepet ei saavutatud

Eesti Arstide Liit ja Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit esitasid 13.03.07 hagi Harju Maakohtule Eesti Vabariigi ja Eesti Haiglate Liidu vastu nõudega tuvastada, et vastavalt 25. jaanuaril lepituskoosolekul saavutatud kokkuleppele on muudetud 23.09.04 sõlmitud kollektiivlepingus kehtinud palgatingimusi ja alates 1. aprillist 2007 on miinimumtunnitasu arstidele 99 kr ja õdedel jt keskastme tervishoiutöötajatel 52.50 kr.

Harju Maakohus jättis 21.09.07 otsusega hagi rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus 1.02.08 apellatsioonkaebust ei rahuldanud ja jättis maakohtu otsuse muutmata. Riigikohus ei võtnud kassatsioonkaebust menetlusse (määrus 30.04.08).

Seega jõustus Harju Maakohtu otsus, kes jõudis järeldusele, et EAL ja EKTK ei saavutanud 2007.a läbirääkimistel kokkulepet Eesti Haiglate Liidu ja Sotsiaalministeeriumiga.

Tallinna Halduskohus tunnistas 14.09.07 õigusvastaseks riikliku lepitaja poolt lepitusmenetluses protokollide vormistamata jätmise tervishoiutöötajate 2007. aasta tunnipalga alammäärade osas kokkuleppe saavutamise kohta ning 2008. aasta tunnipalga alammäärade osas kokkuleppele mittejõudmise kohta Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliiduga.

Riiklik lepitaja edasi ei kaevanud, seega see osa otsusest jõustub.
Tervishoiutöötajate kutseliit esitas 15.10.07 apellatsiooni kaebuse rahuldamata jäetud osa kohta ja palus kohtul kohustada riikliku lepitajat koostama protokoll 2007. a. miinimumtunnitasude kokkuleppe kohta ning eriarvamuste protokoll 2008. a miinimumtunnitasude kokkuleppe mittesaavutamise kohta. Tallinna Ringkonnakohus ei ole seni kohtuistungi aega määranud.

Sotsiaalministrit töörahu tervishoius ei huvita

Sotsiaalminister Maret Maripuu ei ole vastanud Eesti Arstide Liidu (EAL) ja Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliidu (EKTK) ettepanekutele konsulteerida töörahu säilitamise võimaluste üle tervishoius.

Eelmisel talvel peetud palgaläbirääkimised lõppesid 2008. aasta miinimumtunnitasude osas tulemusteta. Palgaleppele, millest jäeti välja arst-residendid ja kiirabitöötajad, EAL ja EKTK alla ei kirjutanud. Õdede Liidu ja Tervishoiutöötajate Ametiühingute Liidu kollektiivleping hõlmab ainult osa õdedest ja hooldustöötajatest.

Seaduses ettenähtud lepitusmenetlus on läbitud, seega pole Arstide Liidul ja Tervishoiutöötajate Kutseliidul töörahu pidamise kohustust.

Juba kevadel andsime sotsiaalministrile teada, et arstkonna nõudmine on endine: kehtestada arsti miinimumpalgaks Eesti kahekordne keskmine palk. Keskastme tervishoiutöötajate miinimumtunnitasuks taotleb kutseliit 60% arsti töötasust. Palusime arvestada nende nõudmistega 2008. aasta riigieelarve ja Haigekassa eelarve koostamisel. Kahjuks pole seda tehtud ega ka meie korduvatele pöördumistele vastatud.

Eelmisel aastal algatas valitsus läbirääkimised tervishoiu rahastamispoliitika üle, kuid kokkuleppeni ei jõutud. EAL ja EKTK on mitu korda püüdnud läbirääkimisi taasalustada, võttes nii endale justkui Sotsiaalministeeriumi rolli, kes kummalisel kombel selle teema vastu enam huvi ei näi tundvat. Arutelul Riigikogu sotsiaalkomisjonis jäi ministri esinemisest mulje, et tervishoiu rahastamisega meil probleeme pole, seetõttu ta ilmselt ei peagi kokkulepet vajalikuks.

Riik, tööandjad ja riiklik lepitaja on oma käitumisega andnud tervishoiutöötajatele, eriti noortele arstidele, selge sõnumi, et nende tööd Eestis ei hinnata ega vajata. Lepitaja tegevus on tänaseks halduskohtu poolt õigusvastaseks tunnistatud. Sotsiaalministeerium ja Haiglate Liit ei tunnista talvel saavutatud palgakokkulepet ja vaidlevad selle vastu kohtus, mistõttu pole arst-residentide palk sel aastal sentigi tõusnud. Tööjõupuudus raviasutustes kasvab ja ravijärjekorrad pikenevad.

Arstide Liidu volikogu otsustas 19. oktoobril jääda oma palganõudmise juurde ja andis eestseisusele volitused pidada konsultatsioone Sotsiaalministeeriumi ja Haigekassaga, et anda neile võimalus nõudmised täita ja töörahu säilitada.

Sotsiaalminister ja Haigekassa nõukogu esimees Maret Maripuu seda võimalust ilmselt kasutada ei soovi.

Sotsiaalministeeriumi ja Haiglate Liidu pressiteade on eksitav

Sotsiaalministeeriumi abiministri Peeter Laasiku ja Haiglate Liidu juhi Urmas Sule täna tehtud avaldus sisaldab eksitavat teavet.

Koos Arstide Liiduga lükkas riikliku lepitaja palgaleppe projekti tagasi ka Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit. Palgaleppe projekt on koostatud juriidiliselt ebapädevalt ja selle sisu ei vasta läbirääkimistel saavutatud kokkulepetele. Lisaks sellele kitsendab riiklik lepitaja oma nägemuses palgaleppe laienemise piiramisega töötajate õigusi.

Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit
Eesti Arstide Liit