Arstide liidu pöördumine peaministri poole

Austatud härra peaminister

Tervishoiu rahastamise suurendamine alates käesolevast aastast oli kahtlemata õige otsus, mis hoidis ära arstiabi kättesaadavuse kiire vähenemise.

Samas ei parane kättesaadavus loodetud tempos, kuna riigieelarve seaduse eelnõu järgi ei saa haigekassa kogu laekuvat ravikindlustusmaksu patsientide ravimiseks kasutada. Haigekassale riigieelarvest üle antud täiendavate kohustuste kulud on kujunenud planeeritust suuremaks, kuna need arvestati 2016.a kulude järgi. See mõjutab negatiivselt eelkõige eriarstiabi rahastamist.

Tulenevalt riigieelarve eelnõust on haigekassale pandud kohustus koostada 2019. aastaks eelarve tulemiga 4,2 miljonit eurot. Olukorras, kus haigekassa ei suuda hinnatud ravivajadust täielikult rahastada, on ravikindlustuse vahendite reservi suunamine patsiente kahjustav. Haigekassa nõukogule strateegilistes küsimustes nõuandev komisjon, mis koosneb tervishoiuspetsialistidest, tegi ettepaneku kinnitada haigekassa järgmise nelja aasta eelarvepositsioon mõõdukalt negatiivne, kattes negatiivset tulemit eelmiste perioodide jaotamata tulemi arvelt. Haigekassa nõukogu otsustas 17.08.2018 kinnitada haigekassa 4 aasta kulude ja kulude katteallikate planeerimise põhimõtted vastavalt juhatuse ettepanekule ja koostada aastateks 2019–2022 tasakaalus eelarve.

Lähtudes ekspertide ja haigekassa nõukogu arvamusest teeme ettepaneku suurendada 2019. aasta riigieelarve seaduse eelnõus haigekassa kulusid 4,2 miljoni euro võrra, et haigekassal oleks võimalik kinnitada tasakaalus eelarve ja lühendada ravijärjekordi.

Lugupidamisega

Jaan Sütt

Eesti Arstide Liidu president

24.10.2018

Patsientide nõukoja pöördumine

Hr.MargusTsahkna                                                                                                                                    Riigikogu sotsiaalkomisjon

Avalik pöördumine

Austatud härra riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees

Patsiendid ootavad arstiabi kättesaadavust parandavaid poliitilisi lahendusi

Arstiabi kättesadavus patsientidele ei ole Eestis viimastel aastatel mitte paranenud, vaid oluliselt halvenenud. 2011. aasta sügisel Sotsiaalministeeriumi ja Haigekassa tellimusel läbi viidud üleriigilise elanikkonnaküsitluse tulemustest selgus, et rahulolematus arstiabi kättesaadavusega on suurenenud 42-lt protsendilt 46-le. Eriti murettekitav on asjaolu, et viimane arv  sisaldab ka harva arstiabi vajavaid noori ning varases keskeas inimesi. Eriarste külastanud haigetest pääsesid soovitud ajal arsti vastuvõtule 61 protsenti patsientidest võrreldes eelneva perioodi (2006–2009) 66–77 protsendiga. 4/5 vastajatest pidasid eriarstile soovitud aja mittesaamise põhjuseks liiga pikka järjekorda. Tervise halvenemist esines igal kolmandal s.o. 36-l protsendil soovitud vastuvõtuajata jäänud patsientidest. Uuring käsitles ka olukordi, kus patsienti ei registreeritud kohe eriarsti järjekorda, sest registreerima hakati alles teatud kuupäevast või nädalapäevast alates. Nimetatud juhtumeid esines ligikaudu 26-l protsendil eriarsti külastanud patsientidest.

Põhiseaduse järgi on üks olulisemaid põhiõigusi õigus tervise kaitsele, mis kahtlemata hõlmab ka õigust saada haigestumise korral vajalikku ja õigeaegset arstiabi. Tervis on inimväärse elu eeldus ja iga riigi esmane kohustus on tagada oma kodanikele inimväärne elu. Ilma põhiõiguseta tervise kaitsele ei saa rääkida ka teiste põhiõiguste tagamisest. Tervishoiusüsteem ei saa toimida ilma arstide, õdede ja hooldajateta! Nende vähesust tunnetavad patsiendid iga päevaga üha enam. Seetõttu toetab Eesti Patsientide Nõukoda Eesti Arstide Liidu ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu nõudmisi algatada tervishoius muudatusi arstiabi kättesaadavuse tagamiseks ja tervishoiutöötajate töötingimuste parandamiseks. Pooldame ka streigi ideed, kuna see aitab juhtida avalikkuse ja poliitikute tähelepanu lisaks arstide ja õdede ebaproportsionaalselt suurele töökoormusele ka süsteemi muudele olulistele puudustele ning ühiskonna ootustele tervishoiuvaldkonna arengu suhtes tervikuna. Nimetatud probleemid koos arstiabi kättesaadavuse halvenemisega ei ole halvemaks muutnud mitte ainult tervishoiutöötajate elukvaliteeti ja põhjustanud nende Eestist lahkumist, vaid on mõjunud negatiivselt ka patsientide tervisele ning korralike sotsiaalmaksu maksjate õiguskindlusele Eestis. Nõukoda leiab, et arstide vastandamine patsientidele ajakirjanike ning poliitikute poolt  ükskõik missuguses vormis ei asenda ravijärjekordades seisvatele inimestele nende kaotatud elu või tervist. Samuti ei lahenda see arstide äraminekut põhjustavaid probleeme. Pigem on selline käitumine omane totalitaarsete riigikordadega riikidele, keda needsamad poliitikud nii sõnas kui teos kritiseerivad ja taunivad.

Eesti Haigekassa kasumi ja reservide piisavas mahus kasutamata jätmine selleks seadusega ettenähtud eesmärkide täitmiseks on käsitletav pigem tulekahju bensiiniga kustutamisena, kui järjest pikenevatele ravijärjekordadele ning patsiendi olukorda halvendavatele tervishoiuprobleemidele reaalsete lahenduste otsimisega. Riigi kohustust inimestele võimalike terviserikete korral turvatunde loomisel  ei saa asendada poliitiline retoorika õigest suunavalikust või hetkelistest majandusraskustest. Inimese elu ja tervist see tagasi ei too.

Põhiseaduse § 28 ja § 10 järgi on Eesti riigi kohustuseks tagada inimestele arstiabi kättesaadavus ja  tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkus. Nimetatud kohustuse eiramist ning inimeste abita jätmist ei õigusta majanduskriis ega rahanduspoliitiliste otsuste eri valdkondadele vastandamine. Kaido Kolk Eesti Patsientide Nõukoda

Tel 5155246

Ps. MTÜ Eesti Patsientide Nõukoda alustas tegevust 2001. aasta oktoobrikuus.Eesti Patsientide Nõukoja tegevuse eesmärgiks on, et kõigi riiklike otsuste juures oleks demograafilise mõju hinnang. EPN-i põhieesmärkideks on ravi ja hooldusteenust tarbivatele inimestele põhiseadusega ja teiste õigusaktidega sätestatud õiguste tagamisele kaasaaitamine. EPN juhindub oma tegevuses põhiseaduslikest väärtustest, mis on fikseeritud Põhiseaduse paragrahvides 10 ja 28. Nimetatud õigusnormide kohaselt on Eesti sotsiaalne õigusriik, kus igale eesti kodanikule peab olema tagatud õigus tervise kaitsele.

Ajaleht Sakala käsitleb SA Viljandi Haigla juhatuse tegevust seoses käsunduslepingutega

Teemat käsitleb ka ajaleht Sakala. Arstide ja tervishoiutöötajate liidu pöördumine Viljandi haigla poole Ebasoodsast lepingust loobunud said koormust juurde. Viljandi Haigla juhatuse esinaine Ülle Lumi annab selgitusi.  

Pöördumine SA Viljandi Haigla poole seoses käsunduslepingutega

Viljandi haiglas avaldatakse nii arstidele kui ka õdedele survet käsunduslepingute sõlmimiseks. Eriti teravalt on teema üleval seoses erakorralise meditsiini osakonnaga. Käsunduslepingu sõlmimine töölepingu asemel annab tööandjale rahalist kokkuhoidu. Töövõtjale ei pea sellisel juhul maksma ei öötasu ega ületunnitasu. Leiame, et see pole õige. Saatsime haigla juhatusele 20.01.12 kirja.

Viljandi haigla kokkuhoid kui juhtkond saab kasutada käsunduslepinguid.

25.01.2012 vastas SA Viljandi Haigla juhatus meie märgukirjale. Kirjas seisab, et Viljandi haiglale ei meeldi ku me avaldame märgukirju oma koduleheküljel.

Selle viite abil leiab postituse, mis selgitab põhjalikult käsunduslepingute problemaatikat.

Teemat käsitleb ka ajaleht Sakala

Arstide liidu avalik pöördumine Avaliku Sõna Nõukogu poole

Ajalehes Äripäev on käimas arstide mustamise kampaania, mis on rajatud teadlikele valedele. Ajakirjanik Kadri Jakobson väidab, et välismaal toimuvad arstide koolitused on hoopis lõbureisid, tuues tõenduseks väljavõtteid Eesti arstide blogidest. Esitame ühe näite Äripäeva võltsingust, mis on avaldatud 11.03.11 Kadri Jakobsoni artiklis „Arst või valges kitlis müügimees“: „Möödunud nädalal käisime Sevillas. Loomulikult konverentsiturismi arendamas. Arstide konverentsid on muidugi täitsa teine tera. Hotellidel on vähemalt neli tärni, galaõhtusöögid ja kokteilivastuvõtud peentes tualettides ja palju muid kingitusi farmatseutikafirmadelt. Kusjuures, patoloogide omad on isegi viletsad, onkoloogide “snäkid” algavad mustast kalamarjast.“ Tegelikult on blogi autor hoopis Hispaanias elav filoloog, eestlanna, kes käis koos elukaaslase, Tšiili päritolu arstiga Sevillas konverentsil. http://katiomablogi.blogspot.com/search/label/reisikiri : „Möödunud nädalal käisime Sevillas. Loomulikult konverentsiturismi arendamas. /…/ Arstide konverentsid on muidugi täitsa teine tera, kui minusuguste humanitaaridest näljarottide omad… Hotellidel on vähemalt neli tärni, gaalaõhtusöögid ja kokteilivastuvõtud peentes tualettides ja palju muid kingitusi farmatseutikafirmadelt. Kusjuures, patoloogide omad on isegi viletsad, onkoloogide “snäkid” algavad mustast kalamarjast…“ Kadri Jakobson on tekstist välja jätnud osa, mis selgelt näitab, et selle autor ei ole arst. 15.03.11 ETV „Terevisioonis“ esinedes kurtis ajakirjanik, et ta võttis blogis kirjutanud arstidega ühendust ja küsis kommentaari, kuid need olevat keeldunud. Äripäeva ajakirjaniku eetikakoodeks nõuab, et anonüümsed allikad peavad olema alati vastutavale toimetajale teada, seega peab võltsingust teadlik olema ka Igor Rõtov. Meie käsutuses oleva info põhjal võib järeldada, et tegemist on Äripäevalt tellitud artiklitega, mille eesmärk on kahjustada arstide mainet ja mõjutada avalikku arvamust enne järjekordsete tervishoiu rahastamist halvendavate otsuste tegemist – näiteks sotsiaalmaksule ülempiiri kehtestamist. Palume Avaliku Sõna Nõukogu hinnangut, kas Äripäev ja ajakirjanik Kadri Jakobson on rikkunud head ajakirjandustava ja ajakirjanike eetikakoodeksit. Äripäeva omanikele Bonnier Business Press AB teeme ettepaneku trükkida ajalehte edaspidi mitte roosale, vaid kollasele paberile. Eesti Arstide Liit

Eesti Arstide Liidu pöördumine arstiabi kättesaadavuse parandamiseks

Arstide liit pöördus täna Riigikogu, valitsuse, haigekassa nõukogu ja erakondade poole, esitades aruteluks rea ettepanekuid, mis parandaksid arstiabi saamise võimalusi. Kahe viimase aasta jooksul on Eestis tunduvalt kärbitud kulutusi rahva tervisele. Pikendati ravijärjekordi, kaotati täiskasvanute hambaravihüvitis, hooldusravis kehtestati 15-protsendiline omaosalus, vähendati töövõimetus- ja hooldushüvitisi. Arstiabi on muutunud elanikkonnale, eriti selle vaesemale osale, üha raskemini kättesaadavaks, näiteks on ravimite eest tasutav omaosalus (38%) üks Euroopa kõrgeimaid. Lisaks on paljud töötud kaotanud ravikindlustuse. Eesti eristub Euroopa Liidu liikmete hulgast riigina, kus hoolimata halbadest tervisenäitajatest ei ole rahva tervis valitsuse poliitikas prioriteet. Arstkond on seisukohal, et kõikidel inimestel, sõltumata elukohast või sissetulekust, peab olema vajaduse korral võimalik pääseda pere- ja eriarsti juurde, saada taastus- ja hooldusravi, hambaravi ning osta vajalikke ravimeid. Kõige põletavamaks probleemiks peame hetkel ravijärjekordade liigset pikkust. Kutsume üles lõpetama haigekassa 6-protsendiline hinnakärpe juba 1. oktoobrist käesoleval aastal ja vähendama ravijärjekordade lubatud maksimumpikkusi. Kärpe tõttu on haiglad olnud sunnitud piirama töökoormust ja töötama äärmise kokkuhoiu tingimustes. Samamoodi jätkates hakkab paratamatult halvenema arstiabi kvaliteet. Raskendatud on ka töökohtade loomine residentuuri lõpetanud noortele eriarstidele, mis aga suurendab kõrgeltharitud spetsialistide väljarännet teistesse riikidesse. Hinnakoefitsiendi kaotamine võimaldaks haiglatel oma ressursse efektiivsemalt kasutada ja ravijärjekordi lühendada. Arvutused näitavad, et see on rahaliselt võimalik, kasutades haigekassa jaotamata tulemit seadusega lubatud piires. Maailma Terviseorganisatsiooni, sotsiaalministeeriumi ja haigekassa eksperdid jõudsid eelmisel aastal järeldusele, et praegune, ainult ravikindlustusmaksul põhinev süsteem ei ole jätkusuutlik ja tervishoiu tulubaasi peab laiendama, suurendades eelkõige eraldisi riigieelarvest. Selleks vajalikud poliitilised otsused tuleb teha võimalikult kiiresti, kuna prognoosid näitavad, et praegune valitsuse tegevusetus läheb kalliks maksma. Arstide liit tegi ettepaneku alustada diskussiooni, kus osaleksid kõikide parlamendierakondade, patsientide ja arstiabi osutajate esindajad, et leida parimad lahendused tervishoiu töökindlaks rahastamiseks. Pöördumise tekst: Eesti Arstide Liidu pöördumine arstiabi kättesaadavuse parandamiseks Kahe viimase aasta jooksul on Eestis tunduvalt kärbitud kulutusi rahva tervisele. Pikendati ravijärjekordi, kaotati täiskasvanute hambaravihüvitis, ravimite eest tasutav omaosalus (38%) on Euroopa kõrgeimaid, hooldusravis kehtestati 15-protsendiline omaosalus, vähendati töövõimetus- ja hooldushüvitisi. Seetõttu on arstiabi muutunud elanikkonnale, eriti selle vaesemale osale, üha raskemini kättesaadavaks, lisaks on paljud töötud kaotanud ravikindlustuse ja jäänud ilma esmatasandi arstiabita. Eesti eristub Euroopa Liidu liikmete hulgast riigina, kus hoolimata madalast keskmisest elueast ja halbadest tervisenäitajatest ei ole rahva tervis valitsuse poliitikas prioriteet. Maailma Terviseorganisatsiooni, sotsiaalministeeriumi ja haigekassa 2009. a koostatud Eesti tervisesüsteemi rahalise jätkusuutlikkuse analüüs näitas, et madalate tervishoiukulude peamine põhjus on vähene avaliku sektori poolne rahastamine. Rahvusvahelised eksperdid leidsid, et praegune, ainult palgalt makstavatel maksudel põhinev süsteem ei ole jätkusuutlik ja tervishoiu tulubaasi tuleb laiendada, suurendades eelkõige eraldisi riigieelarvest. Samuti jõudsid asjatundjad järeldusele, et rahastamise muutmiseks vajalikud poliitilised otsused tuleb teha võimalikult kiiresti, kuna prognoosid näitavad, et praegune valitsuse tegevusetus läheb kalliks maksma. Eesti Arstide Liit toetab ekspertide seisukohti ja teeb ettepaneku alustada diskussiooni, kus osaleksid kõikide parlamendierakondade, patsientide ja arstiabi osutajate esindajad, et leida parimad lahendused tervishoiu töökindlaks rahastamiseks. Arstide liit on seisukohal, et Eesti elanikele arstiabi kättesaadavuse tagamiseks tuleb: • lühendada ravijärjekordi eriarstiabis; • suurendada tunduvalt taastus- ja hooldusravi rahastamist; • hüvitada vähemalt osaliselt patsientide kulutused hambaravile; • vähendada patsientide ebaproportsionaalselt kõrget omaosalust ravimite ostmisel; • tagada kindlustamata isikutele esmatasandi arstiabi. Ravikindlustusmaksu peab kasutama eelkõige inimeste ravi eest tasumiseks. Haigekassa eelarve koormuse vähendamiseks teeme ettepaneku: • katta haiglate nn kapitalikulud riigieelarvest, nagu sätestab tervishoiuteenuste korraldamise seadus; • maksta ravikindlustamata isikute eest pearaha riigieelarvest Terviseameti kaudu; • kehtestada arst-residentidele 40-tunnine töönädal; • katta riigieelarvest raviasutuste e-tervise rakendumiseks vajalikud IT-kulud ja suurendada neid 2,5%-ni käibest. Esmase meetmena peame hädavajalikuks lühendada ravijärjekordade lubatud maksimumpikkusi eriarstiabis, mida eelmisel aastal pikendati. Selleks tuleb lõpetada haigekassa hinnakirja koefitsiendi 0,94 kehtivus 1. oktoobrist 2010. Hinnakärpe tõttu on haiglad olnud sunnitud vähendama tööjõukulusid ja piirama töökoormust ning töötama äärmise kokkuhoiu tingimustes. Samamoodi jätkates hakkab paratamatult halvenema arstiabi kvaliteet. Samuti on raskendatud töökohtade loomine residentuuri lõpetanud noortele eriarstidele, mis aga suurendab kõrgeltharitud spetsialistide lahkumist Eestist. Hinnakoefitsiendi kaotamine võimaldaks haiglatel oma ressursse efektiivsemalt kasutada ja ravijärjekordi lühendada. Haigekassa eelarve võimaliku puudujäägi katmiseks on lühiajalises perspektiivis otstarbekas kasutada jaotamata tulemit. Arstkond on seisukohal, et tervishoiu korraldamine ja rahastamine vajab muudatusi, et tagada kõikidele inimestele, sõltumata elukohast või sissetulekust, võrdsed võimalused arstiabi saada.

Eesti Arstide Liidu avalik kiri sotsiaalministrile

Austatud härra Hanno Pevkur Eesti Arstide Liit on kasvava murega jälginud Sotsiaalministeeriumi passiivsust tegelemisel nn seagripi epideemiaohuga. Tegemist on väga nakkava viirusetüvega, mis epideemia puhkedes põhjustab laialdase haigestumise ja kardetavasti ka surmajuhte. Möödunud aastakümnete gripipandeemiate kogemuste põhjal võib haigestuda kuni 40 protsenti elanikkonnast. Haigus kulgeb enamikul juhtudest suhteliselt kergelt, kuid suur tüsistuste oht on rasedatel ja krooniliste haigustega inimestel. Seniste kogemuste järgi haigestuvad eelkõige nooremad tööealised inimesed, seega avaldab epideemia tõsist mõju paljude oluliste valdkondade, eriti tervishoiu ja sisejulgeoleku toimimisele ning kogu majandusele. Meie naaberriigid Skandinaavias on juba alustanud vaktsineerimisi A-gripi viiruse H1N1 vastase vaktsiiniga. Soomes vaktsineeritakse esmalt rasedaid, krooniliste haigustega patsiente, tervishoiutöötajaid ja teisi riskigruppidesse kuuluvaid inimesi. Tervishoiutöötajate massilise haigestumise korral väheneb järsult arstiabi kättesaadavus, samuti levib nakkus vaktsineerimata arstide ja õdede kaudu. Soomes on patsiendil on õigus keelduda sellise arsti juurde ravile minemast, kes ei ole lasknud end seagripi vastu vaktsineerida. Kuna haigestumise vastu on olemas tõhusat kaitset pakkuv vaktsiin, näitab selle tellimisega hilinemine kahjuks kas Sotsiaalministeeriumi tegevuse ebakompetentsust või hoolimatust rahva tervise suhtes. Ootame Teilt kiiret ja efektiivset tegutsemist, et vaktsiin võimalikult kiiresti Eesti elanikele kättesaadavaks teha. Soovime ka väga konkreetset vastust küsimusele, mitme nädala jooksul jõuab vaktsiin Eestisse Eesti Arstide Liit