Eriarvamuse protokoll on kahepoolselt allkirjastatud ja läbrirääkimised on lõppenud

Eriarvamuste protokoll 26.01.2012

Eriarvamuste protokolli arutelu jätkub

Eelmises postituses andsime teada, et oleme esitanud oma ettepanekud eriarvamuste protokolli tarbeks. Antud kirja saatsime ka ära. Ka Eesti Haiglate Liit saatis omad seisukohad. Lugeda nendest küll palju ei ole. H Pärn soovib seisukohta haiglate liidu seisukoha osas.

… edasisest juba järgmistes postitustes.

Eriarvamuste protokoll tulekul

Eesti Arstide Liidu ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu seisukohad eriarvamuste protokolli tarbeks.

Tervishoiutöötajate lahkumine välisriikidesse

Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit ja Eesti Arstide Liit avaldasid täna oma seisukoha seoses sotsiaalminister H Pevukri suhtumisega tervishoiutöötajatesse.

 

Kollektiivlepingu rahaline kulu (täiendus versioon ühele)

Riikliku lepitaja kohusetäitja kirjutas haigekassale ja soovis teada töötasude tõusu rahalist mõju.

Eesti Haigekassa vastab küsimusele.

Ettekanded Eesti Arstide Liidu üldkogul 03.12.11

Andres Korgi ettekanne “Meditsiin2012”

Angelga Poolakese ettekanne töötasude teemal.

Maris Jesse ettekanne rahvatervise teemal.

Katrin Rehemaa ülevaade läbirääkimistest 03.12.11

Üldkogu ajal tehtud ülesvõtted on näha galeriis.

Õpetajate avalik koosolek

Teisipäeval, 25. oktoobril algusega kell 12.00 toimub Toompeal, Riigikogu esisel platsil avalik koosolek õpetajate palgavõitluse toetamiseks.

Õpetajad kutsuvad endaga koos meelt avaldama ka kõikide teiste ametiliitude esindajaid, kes toetavad õpetajate õigustatud nõudmisi palgatõusuks.

Arstide liit ja tervishoiutöötajate kutseliit on oma toetust õpetajatele ajakirjanduse kaudu avaldanud. Oleme ka teisipäeval koos õpetajatega, kes neile mõeldes, kes Toompeal kohal olles!

Toetame õpetajaid

Arstid toetavad õpetajate palgatõusu

Eesti Arstide Liit toetab õpetajate palganõudmisi ja peab neid igati õigustatuks. Nii õpetajate kui lasteaiaõpetajate ja kõrgkoolide õppejõudude vastutusrikas töö on kindlasti väärt praegusest palju paremat tasu.

Haridus on olnud prioriteet kahjuks ainult poliitikute sõnades, mitte tegudes. Ka praegu ei tegele valitsus võimaluste loomisega õpetajate palgatõusuks, vaid püüab veeretada probleemide lahendamist omavalitsuste ja koolidirektorite õlgadele.

Meie väikese rahva rikkus on haritud inimesed. See, et palgasuhted on paigast ära ja kakskümmend aastat pärast iseseisvuse taastamist ei suudeta kõrgharidusega spetsialistidele maksta isegi mitte keskmist palka, Eesti riigile au ei tee.

Eesti Arstide Liit

Palgaläbirääkimiste kronoloogia 2006…2007 ja kuidas see kõik välja kukkus

Kronoloogia 2006 a maikuust kuni oktoobirini.

Kronoloogia 2006 oktoobrist kuni 2007

Veel ajaloolist lugemist 2006…2007 palgaläbirääkimistest.

Võrdse kohtlemise põhimõte peab kehtima kõikidele arstidele

Tervishoiutöötajate palgaläbirääkimised oli terav teema aasta alguses. Töötüli lahenes kokkuleppega, mille järgi on arstide miinimumtöötasu alates 1. aprillist 99 krooni tunnis. Kahetsusväärselt jäeti aga palgatõusust ilma arst-residendid ja kiirabitöötajad.

Sotsiaalministeeriumi teatel otsustas valitsus siiski eraldada lisaraha arst-residentide ja kiirabitöötajate palgatõusuks. Kahjuks ei suudetud miljardilise ülejäägiga riigieelarvest leida piisavat summat, et tagada residentidele ja kiirabiarstidele teiste arstidega samaväärne töötasu: 99 krooni asemel lubatakse neile tunnitasu 93.75.

Küsimus pole mõnes kroonis, vaid suhtumises. „Noortele tohtritele on antud selge sõnum, et nende tööjõudu Eestis ei vajata,“ ütles Eesti Nooremarstide Ühenduse juht Vallo Volke.

Arstide Liidu seisukoht palgaküsimuses pole muutunud: võrdse kohtlemise põhimõtteid ei tohi eirata ja kokkulepitud tunnipalga alammäär 99 krooni peab kehtima kõikidele arstidele.

12.05.2007

Eesti Arstide Liit

Tervishoiutöötajad ootavad nägemuste asemel reaalset palgalepet

Tervishoiutöötajate palgaläbirääkimistel jõuti 25. jaanuaril kokkuleppele 2007. aasta miinimumtunnitasudes. Selle kokkuleppe kehtimist on oma avaldustes korduvalt kinnitanud ka tööandjate esindajad.

15. veebruaril tegid tervishoiutöötajate kutseliidud ettepaneku kehtestada 2008. aastal miinimumtunnitasudeks alates 1. aprillist arstidele 116.50, keskastme tervishoiutöötajatele 62.50 ja hooldustöötajatele 34.50 krooni. Selles, et 2008. aastal muutuvad palganumbrid 1. aprillist, olid osapooled kokku leppinud juba 20. jaanuaril. Oleme tööandjate vastust oma ettepanekule oodanud üle kahe nädala, kuid ei tea tänaseni, kas sotsiaalminister ja Haiglate Liit nõustusid sellega või mitte.

Vastuse asemel edastas riiklik lepitaja Henn Pärn 1. märtsil hoopis oma nägemuse palgaleppest. Arusaamatutel põhjustel on lepitaja sellest välja jätnud punkti, et osapooled jätkavad kolmepoolseid läbirääkimisi tervishoiu rahastamise põhimõtteid käsitleva poliitilise kokkuleppe sõlmimise üle, mille eesmärgiks on tervishoiu jätkusuutlik rahastamine.

See on äärmiselt kahetsusväärne, kuivõrd tervishoiu rahastamise parandamine on jätkuvalt meditsiinitöötajate üks peamisi nõudmisi. Pealegi oleks poliitikutel eelseisval valimistevabal perioodil just sobiv aeg sisuliste probleemide lahendamisega tegelda.

Tervishoiutöötajate hämmastuseks sisaldab lepitaja nägemus 2008. aasta miinimumtunnitasudena tööandjate poolt kord juba välja käidud ja tervishoiutöötajate poolt tagasi lükatud pakkumist. Peale selle on 2008. aasta palgatõusu jõustumine sõltuvusse viidud reast tingimustest, sealhulgas Haiglate Liidu ja Haigekassa vahelisest kokkuleppest. Tingimusliku leppe sõlmimise välistasid osapooled juba lepitusläbirääkimiste alguses.
Täielikult puudub lepitaja nägemusest eelmiste palgalepete korral kehtinud laiendamine kõikidele arstidele, õdedele ja hooldajatele.

Ülaltoodust tulenevalt ei ole tervishoiutöötajatel võimalik palgaleppe niisuguse versiooniga nõustuda.

Riikliku lepitaja tegevusest jääb mulje, et ta ei ole oma ülesannetest täpselt aru saanud. Lepitaja nägemuste analüüsimise asemel soovivad tervishoiutöötajad alla kirjutada saavutatud kokkulepetele.

2.03.2007

Eesti Arstide Liit
Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit
Eesti Õdede Liit
Eesti Tervishoiualatöötajate Ametiühingute Liit

Ootamatu pööre tervishoiutöötajate palgaläbirääkimistel

Täna hommikul kogunenud tervishoiutöötajate kutseliitude esindajad tunnustasid palgaläbirääkimiste delegatsioonide tehtud head tööd. Sotsiaalministriga on saavutatud kokkulepe jätkata läbirääkimisi tervishoiu üldise rahastamise üle rahulikus õhkkonnas.

Palgaläbirääkimiste käigus saavutati mõlemapoolsete kompromisside tulemusel konsensus palgatõusuks vajaliku ressursi suuruse osas.

Riigisektoris töötavaid meedikuid esindav sotsiaalminister Jaak Aab nõustus ka töötajate sooviga, et palgatõus rakenduks kokkulepitud ressursi ulatuses 1. aprillist.

Eile õhtul tekkis aga ootamatu takistus tööandjate poolelt. Haiglajuhtide esindaja Urmas Sule sõnul ei ole tal volitusi kokkuleppe kinnitamiseks ilma Haiglate Liidu üldkoosoleku otsuseta.

Tervishoiutöötajad on seisukohal, et muutunud olukorras on palgakokkuleppe sõlmimine võimalik rahumeelsel teel. Streik esmaspäeval ei alga. Töötüli lahendus sõltub nüüd haiglajuhtide otsusest.

21.01.07

Eesti Arstide Liit
Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit
Eesti Õdede Liit
Eesti Tervishoiualatöötajate Ametiühingute Liit

Riigi esindajad tervishoiutöötajatele palgaläbirääkimistel pakkumist ei teinud

Täna toimus tervishoiusektori töötüli lepitusmenetluse esimene kohtumine riikliku lepitaja juures. Palgaläbirääkimistel tööandjat esindava valitsuskomisjoni esimees sotsiaalminister Jaak Aab kohtumisel ei osalenud.

Tervishoiutöötajad olid valmis nõustuma sotsiaalministri varem meedias välja öeldud palganumbritega riigiasutustes töötavatele arstidele 114 krooni, õdedele ja hooldustöötajatele 55 krooni tunnis. Arstid oleksid rahul ka 110 ja hooldustöötajad 35 krooniga tunnis, võimaldades nii õdedele tunnipalgaks 60 krooni. Kohal viibinud komisjoniliikmed abiminister Peeter Laasik ja Sotsiaalministeeriumi tervishoiu asekantsler Ivi Normet seda ettepanekut vastu ei võtnud ega teinud ka teist riigipoolset pakkumist.

Haiglate Liidu hinnangul ei piisa Haigekassa 2007.a eelarves ettenähtud vahenditest enamaks kui 12%-liseks palgatõusuks. Sellest lähtudes tegid nad praeguste ressursside juures maksimaalse võimaliku miinimumtasude pakkumise: arstidele 84,4 kr, õdedele 43,9 kr ja hooldustöötajatele 25,9 krooni tunnis.

Pakutud tunnitasud tervishoiutöötajaid ei rahulda ja palgakokkulepet sõlmida ei võimalda.

Osapoolte järgmine kohtumine riikliku lepitaja juures toimub 11. jaanuaril.

22.12.2006

Eesti Arstide Liit
Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit
Eesti Õdede Liit
Eesti Tervishoiutöötajate Ametiühing

Palgaläbirääkimised on alanud

Arstide ja õdede palgaläbirääkimised on alanud

11. mail algasid läbirääkimised üleriigilise palgakokkuleppe sõlmimiseks arstide ja keskastme tervishoiutöötajate miinimumtunnitasu kehtestamiseks 2007. ja 2008. aastaks.

Läbirääkimiste esimesel kohtumisel Tartus osalesid tööandjate poolel Eesti Haiglate Liit ja töövõtjate poolel Eesti Arstide Liit ja Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit.
Vastupidiselt väljakujunenud tavale ei võtnud palgaläbirääkimistest osa Vabariigi Valitsuse esindaja, kuigi riik on tööandjaks olulisele osale tervishoiutöötajatest.

Viimaste aastate teravamaid probleeme meie tervishoius on olnud arstide ja õdede lahkumine Eestist. Seetõttu võime üsna varsti sattuda olukorda, kus patsient ei saa ravi sellepärast, et pole ravijat. Töö- ja palgatingimuste parandamisega on võimalik mõjutada tervishoiutöötajaid kodumaale jääma.
Arstide ja keskastme tervishoiutöötajate kutseliitude juhid andsid haiglate liidule üle oma palganõudmised. EAL eesmärk on kehtestada arstide miinimumtunnitasuks kahekordne Eesti keskmine tunnitasu ja EKTK eesmärk tõsta õdede miinimumpalk riigi keskmise palga tasemele.

Palgaläbirääkimised Haiglate Liiduga lõppesid tulemusteta

Palgaläbirääkimistel ei jõudnud töövõtjate kutseliidud Eesti Haiglate Liiduga miinimumtunnitasu osas kokkuleppele. Osapooled on pöördunud riikliku lepitaja poole töötüli lahendamise taotlusega ja koostanud avaliku pöördumise Riigikogusse valitud erakondade poole.

Lp. Henn Pärn
Riiklik lepitaja

14.03.03
Töötüli lahendamise taotlus

Eesti tervishoiusektori tööandjate ühenduse, Eesti Haglate Liiduga (EHL) üleriigilise kollektiivlepingu sõlmimise läbirääkimisi pidavad töötajate esindusorganisatsioonid
Eesti Arstide Liit (EAL), Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit (EKTK) ning Eesti Tervishoiutöötajate Ametiühingute Liit (ETTAL) tõdevad töötülile eelnenu kokkuvõtteks

1. 28.märtsil 2002.a. sõlmitud eelmine kokkulepe arstide ja hooldustöötajate töö tasustamise kohta kehtib 31.märtsini 2003.a.

2. Lepingu muutmiseks ja täiendamiseks on EHLile esitatud taotlused järgnevalt:
EALi poolt 25.09.02; EKTK poolt 27.09.02; ETTALi poolt 26.09.02 (vt.lisad 1, 2, 3)

3. Läbirääkimistel on töötajate esindusorganisatsioonid vastavalt kokkuleppele EAL, EKTK ja ETTAL (vt.lisa 4)
Läbirääkimiste vaatlejaliikmed on Eesti Haigekassa ja Eesti Õdede Ühing.

4. Läbirääkimiste 6.voorul 5.märtsil k.a. esitas EHL omapoolsed pakkumised palgakokkuleppeks (vt.lisa 5). EAL, EKTK ja ETTALi delegatsioonid pidasid esitatud miinimumtasusid liiga madalateks ning palusid EHLil arutada nende suurendamist.

5. Läbirääkimiste 6. voorul lepiti kokku, et järgmine voor toimub 12.märtsil ja korraldajaks on EHL.

6. 11.märtsil k.a. teatas EHL, et uusi pakkumisi ei tehta ning kokkulepitud kohtumisele 12.märtsil ei tulda (vt.lisa 6)

EALi, EKTK ja ETTALi esindajatena leiame, et kollektiivlepingu läbirääkimiste jätkamine EHLiga ei ole praeguses etapis enam võimalik.
Pöördume Teie kui Riikliku lepitaja poole tekkinud töötüli lahendamiseks.

Andres Kork, EAL president
Inna Rahendi, EKTK president
Ülle Schmidt, ETTAL esinaine

Tervishoiutöötajate avalik pöördumine Riigikogusse valitud erakondade poole.

Viimase nelja aasta jooksul vähendati poliitiliste otsustega tervishoiukulutuste osakaalu SKP-s 6,5%-lt 5,2%-ni. Selle näitajaga muutus Eesti Euroliitu pürgivate riikide hulgas punaseks laternaks. Samadel aastatel kiirenes oluliselt kvalifitseeritud meedikute väljavool Eestist, mistõttu ka tervishoiutöötajate suhtarvult oleme Euroliitu minejate hulgas viimased. Seetõttu on kahetsusväärne, et tänaseks on tulemusteta lõppenud tervishoiutöötajate palgaläbirääkimised. Tööandjate pakkumiseks miinimumtunnitasu osas jäi arstidele 42, õdedele 19 ja hooldajatele 14 krooni. Selline pakkumine jääb allapoole mõistlikkuse piire ja ei suuda ilmselt pidurdada arstide-õdede lahkumist eesti raviasutustest.

Valimiseelsel perioodil mõistsid tervishoius kujunenud olukorra tõsidust kõik erakonnad ning andsid ka väga konkreetseid lubadusi meedikute palkade osas. Täna koalitsiooniläbirääkimisi pidavate erakondade pakkumised olid järgnevad:
Res Publica hindas valimiseelselt arsti õiglaseks palgaks 15 000-20 00 krooni kuus (90-120 krooni tunnis), õe õiglaseks palgaks 8000-10 000 krooni kuus ( 48-60 krooni tunnis) ja hooldajatele 6000 krooni tunnis (36 krooni tunnis).
Reformierakonna hinnang õiglasele palgale oli arstile kolm keskmist palka s.o.107 krooni tunnis, õdedele 2 keskmist palka s.o.70 krooni tunnis ja hooldajatele 1 kesk-mine palk ehk 36 krooni tunnis.
Rahvaliidu arvates oli arsti õiglane palk 2 keskmist palka (70 krooni tunnis), õdedele 5853 krooni (35 krooni tunnis) ja hooldajatele vähemalt 2500 krooni (15 krooni tunnis).

Sellised olid valimiseelsed lubadused kolm nädalat tagasi. Kas täna, kui järgmiste valimisteni jääb neli aastat, need lubadused veel kehtivad? Meie miinimumtunnitasu nõudmised vastavalt arstile 50, õele 25 ja hooldajatele 18 krooni on oluliselt madalamad teie valimiseelsetest lubadustest. Jõusolev palgakokkulepe lõpeb 31.märtsil. Ootame teie konkreetset ja avalikku vastust, milline saab olema tervishoiutöötajate minimaalpalk esimesel aprillil juhul kui teie erakond osaleb valitsuses.

EAL volikogu otsused 26.10.02

1. Edasine taktika palgavõitluses:
· EAL põhinõudmiseks palgaläbirääkimistel jääb miinimumtunnitasu 60 krooni. Läbirääkimiste delegatsioonil on õigus vastu võtta otsuseid vastavalt olukorrale.
· Konsulteerides juristidega uurida võimalusi töörahu katkestamiseks põhjusel, et praegu kehtivat palgakokkulepet kõikjal ei täideta.
· Selgitada välja, kas asutustes, kus suvel lepet ei täidetud, on olukord eestseisuse ja tööinspektsiooni tegevuse tulemusel muutunud.
· Teavitada avalikkust, et riik ise ei võimalda palgalepet täita (kiirabi ebapiisav finantseerimine); formuleerida konkreetne avaldus üldkogu lõppdokumendi projektina ja esitada see kinnitamiseks üldkogule.

2. Esitada üldkogule kinnitamiseks ettepanek sõlmida vastutuskindlustusleping EAL liikmetele (va Tallinna ja Tartu AL liikmed) üheks aastaks, määrates kindlaks hüvitatavate kahjunõuete kogusumma ja arvu. Kindlustuskaitse saavad EAL liikmed, kes tasuvad ühekordselt määratud tähtajaks EAL-le kindla summa (sõltuvalt kindlustuslepingust).

3. Esitada EAL 2003. a eelarve projekt kinnitamiseks üldkogule; lisada kasutamata remondisummad.

4. Teha EAL üldkogule ettepanek kehtestada EAL-le laekuva liikmemaksu suuruseks 2003. a 35 kr/kuus, mittetöötavatel arstidel ja ENÜ-sse kuuluvatel residentidel 20 kr/kuus.

5. Teha ravimitootjatele ettepanek SA Arstide Täienduskoolituse Fond toetamiseks, kusjuures annetajad ei saa kaasa rääkida stipendiumide määramisel.

6. EAL ei võta seisukohta eriarsti visiiditasu ja haigla voodipäevatasu kehtestamise kohta.

7. Paluda erialaseltsidel nimetada kandidaadid Tervishoiuameti nõukotta.

Eesti Arstide Liidu volikogu koosolek

27. oktoobril toimus Tartus EAL volikogu koosolek. Pikemalt käsitleti seisu meie olulisimal võitlusväljal – palgaläbirääkimistel ja kinnitati arstide liidu seisukohad kahe tähtsa seaduse: Patsiendiseaduse ja Ravikindlustuse seaduse eelnõu kohta.

Samuti arutas volikogu üldkogu koosoleku korraldamist ja kiitis heaks EAL järgmise aasta eelarve projekti.

Palgaläbirääkimistel Eesti Haiglate Liidu ja töövõtjate kutseliitude (EAL, ETTK ja ETTAL) vahel on varasuvest saati peetud mitmeid kohtumisi nii omavahel kui ka sotsiaalminister Eiki Nestori osavõtul. Peamise nõudmise – miinimumtunnitasu osas olid käärid alguses üsna suured: nõudmine arstidel 55, õdedel 25 ja hoolduspersonalil 15 kr, EHL esimene pakkumine aga arstidele 28, õdedele 15 krooni tunnis. Nüüd on peaaegu jõutud kompromissnumbriteni 40, 23 ja 13.50. EHL soovib siduda palgakokkuleppe otseselt ravikindlustuse eelarvega, mis annaks garantii, et haiglatel tõepoolest on reaalseks palgatõusuks kate, arstide liit aga on esitanud kalkulatsioonid, mille alusel võib väita, et nõudmiste täitmine on igal juhul tööandjatele jõukohane.

Arstide Liit ei ole nõus Haiglate Liidu lisatingimustega:

Kokkuleppe sidumine eriarstiabi rahastamise kasvuga ja hinnakirja muudatustega (konkreetsetes arvudes)
Kokkuleppe lisa tervishoiuteenuse osutajate osas, kes eeltoodud nõudeid täita ei suuda ja kes lepivad töövõtjatega kokku eraldi tingimustes

EAL volikogu otsused 27.10.01

I Kinnitada EAL lõplik palgakokkuleppe tekst:

Kehtestada eriarstina töötavatele arstidele minimaalseks tunnipalgamääraks 40 krooni, õdedele minimaalseks tunnipalgamääraks 23 krooni ja hoolduspersonalile minimaalseks tunnipalgamääraks 13.50 krooni
Käesolevas palgakokkuleppes reguleerimata palgatingimused kehtestatakse kollektiivlepingutega igas raviasutuses eraldi.
Näha ette asutuse personalikuluna vähemalt 50% asutuse raviteenuse müügi tulust.
Osapoolte kokkuleppel laiendatakse antud kokkulepet kõikidele Eestis tegevusluba omavatele tervishoiuasutustele.
Töövõtjate esindajad kohustuvad säilitama leppe kehtivusaja jooksul töörahu miinimaalse tunnipalgamäära osas.
Osapooled jätkavad aastal 2002 koostööd saavutamaks töövõtjate esindajate poolt palgaläbirääkimiste algul esitatud miinimumtunnitasusid (eriarstidel 55 krooni, õdedel 25 krooni ja hoolduspersonalil 15 krooni), korrigeerides neid tarbijahinnaindeksi muutusega ning üleriigilise tasemel tervishoiutöötajate tööalaseid ja sotsiaalsuhteid reguleeriva kollektiivlepingu sõlmimiseks.
EHL esitatud lisatingimustega EAL ei nõustu.

II Kinnitada EAL seisukohad Patsiendiseaduse ja Ravikindlustuse seaduse eelnõu kohta.

III Kinnitada EAL eelarve projekt ja esitada see üldkogule.

IV Korraldada EAL üldkogu koosolek 24. nov. 2001. a. Tartus. Kutsuda koosolekule sotsiaalminister Eiki Nestor ja paluda ettekannet Eesti tervishoiureformidest. Kinnitada päevakord.

Lõppdokumendis käsitletakse järgmisi teemasid:

* tervishoiureform ja arstide tööhõive probleemid
* taastusravi ja pikaravi süsteemi loomine
investeeringud tervishoius
* palgaläbirääkimiste tulemused
arsti ja patsiendi suhted ja
patsiendiseadus

Palgaläbirääkimised Eesti Haiglate Liiduga jätkuvad

1. juunil kohtusid Tallinnas EHL majas töövõtjate kutseliitude – Eesti Arstide Liidu (EAL), Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliidu (EKTK) ja Eesti Tervishoiutöötajate Ametiühingute Liidu (ETTAL) palgaläbirääkimiste delegatsioonid Eesti Haiglate Liidu esindajatega.
Lepiti kokku, et arste esindab läbirääkimistel EAL, keskastme meditsiinispetsialiste EKTK ja teisi meditsiinitöötajaid ETTAL. Eriarvamusel on selles küsimuses Eesti Radioloogide Ühing, kes soovib pidada läbirääkimisi oma liikmete palkade üle eraldi ega soovi, et nende liikmeskonda kuuluvaid arste esindaks EAL.

Arstide Liit esitas oma palganõudmised (vt. volikogu otsused), mis EHL volikogu lubas läbi arutada ja anda oma vastuse järgmisel kohtumisel 26. juunil Pärnus.
Haiglate Liit rõhutas, et kutseliitude nõudmiste täitmiseks oleks tervishoiu finantseerimiseks vaja eraldada täiendavalt u. 400 miljonit krooni aastas.

Eelmisel aastal kirjutati alla kutseliitude ja Haiglate Liidu ühisavaldus, kus EHL nõustus tõstma palgakulusid raviasutuste eelarves kuni 50 %-ni, kuid senistel andmetel pole paljudes haiglates seda tehtud.