Lääne-Tallinna Keskhaigla jätkab raviraha kulutamist kohtuvaidlusele

Lääne-Tallinna Keskhaigla kaebas ringkonnakohtusse edasi Harju maakohtu otsuse, millega loeti LTKH ja Andres Korgi vaheline tööleping mittelõppenuks ja kohustati haiglat ennistama dr Kork kirurgia-ja anestesioloogiakliiniku juhataja ametikohale.

Arstide liidule on arusaamatu, miks jätkavad Lääne-Tallinna Keskhaigla juhid Merike Martinson ja Boris Kirt kohtuotsust edasi kaevates oma ebaseadusliku tegutsemise õigustamist. Kuivõrd maakohus tuvastas, et dr Andres Kork koondati põhjusel, et ta esindab EAL eestseisuse liikmena teisi töötajaid, siis tuleb kohtuvaidluse jätkamist tõlgendada rünnakuna kogu arstide liidu vastu. Arstkonnale on vastuvõtmatu, et seadusevastaste koondamiste hüvitamisele ja õigusabile kulutatakse patsientide raviraha.

Riikliku lepitaja tegevus tunnistati õigusvastaseks

Kohus otsustas, et riiklik lepitaja on rikkunud kollektiivse töötüli lepitamise seaduse ja lepitaja põhimääruse sätteid.

Tallinna Halduskohus tunnistas 14. septembril õigusvastaseks riikliku lepitaja poolt lepitusmenetluses protokollide vormistamata jätmise tervishoiutöötajate 2007. aasta tunnipalga alammäärade osas kokkuleppe saavutamise kohta ning 2008. aasta tunnipalga alammäärade osas kokkuleppele mittejõudmise kohta Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliiduga.

Halduskohus leidis: „Töötüli põhjus oli algusest peale selge: töövõtjad taotlesid 2007. ja 2008. aastaks tunnipalga alammäärade suuremat tõusu, kui tööandjad olid nõus maksma.“ 2007. aasta palgatõusu osas saavutati kokkulepe kõigi töötüli osapoolte vahel, kuid lepitaja jättis selle leppimise protokolliga vormistamata. Samuti jättis ta koostamata protokolli selle kohta, et Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit ja Arstide Liit ei jõudnud tööandjatega kokkuleppele 2008. aasta palgatõusu tingimustes. Selle protokolli puudumine jättis töötajad ebaseaduslikult ilma streigiõigusest.

Seega rahuldas esimese astme kohus osaliselt Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliidu kevadel esitatud kaebuse. Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule.

Tervishoiutöötajad pöördusid oma õiguste kaitseks kohtu poole

Eesti Arstide Liit (EAL) ja Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit (EKTK) pöördusid oma liikmete huvide kaitseks kohtusse.

Tervishoiutöötajate palgaläbirääkimistel toimunu tõendab, et Eestis on ametiühingutel töötajate õiguste eest seista väga raske. Äärmiselt pikaks venitatud läbirääkimised lõppesid töötülile lahenduse otsimisega riikliku lepitaja juures. Väljakuulutatud üldstreigi tõttu pingelises õhkkonnas toimunud lepitusmenetlus lõppes kokkuleppe saavutamisega 25. jaanuaril. Osapooled leppisid kokku, et 1. aprillist 2007 kehtestatakse miinimumtunnitasudeks arstidele 99, õdedele jt keskastme tervishoiutöötajatele 52.50 ja hooldustöötajatele 29 krooni.

Lepitaja kuulutas rahu maa peale saabumist ja sotsiaalminister Aab rõõmustas, et nüüd on nooremarstidel rohkem motivatsiooni kodumaal töötamiseks.

Kokkuleppele jõudmisest on möödas poolteist kuud. Selle aja jooksul on EAL ja EKTK neli korda teinud tööandjatele ja riiklikule lepitajale ettepaneku allkirjastada 2007. aasta palgalepe. Seda pole tehtud ega tervishoiutöötajate korduvatele kirjalikele ja avalikele pöördumistele isegi mitte vastatud. Poolte lepitamise asemel on riiklik lepitaja täielikult keeldunud suhtlemast nende kutseliitudega, kes tema esitatud nägemusega palgaleppest tingimusteta nõustunud pole.

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) põhimõtete järgi tuleb kollektiivse töötüli lepitustoimingud sooritada erapooletult, kiiresti ja tõhusalt, sekkumata põhjendamatult töötajate põhiõigusesse oma huve efektiivselt kaitsta.

Selle asemel koostas riiklik lepitaja kollektiivlepingu, mis ei vasta läbirääkimistel saavutatud kokkulepetele. 9. märtsil kirjutasid sotsiaalminister, Haiglate Liit, Õdede Liit ja Tervishoiutöötajate Ametiühingute Liit sellele alla.

Arstide Liit ja Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit on seisukohal, et lepingut, mis kehtib tööandjate poole pealt vaid Haiglate Liidu liikmetele ja jätab palgatõusust ilma arst-residendid, kiirabitöötajad, kogu perearstisüsteemi, hulga keskastme tervishoiutöötajaid ja riigi haldusalas olevate tervishoiuasutuste töötajad, ei saa nimetada tervishoiutöötajate üleriigiliseks kollektiivlepinguks.

EAL ja EKTK seisavad kõikide oma liikmete huvide eest, sõltumata sellest, mis erialal ja millise tööandja juures nad töötavad. Viimase pooleteise kuu sündmusi palgaleppe ümber saab tõlgendada ainult tööandjate ja riigi ebaseaduslikku jõudemonstratsioonina. Sellele vastu seismiseks kasutasidki Arstide Liit ja Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit oma põhiseaduslikku õigust pöörduda oma liikmete huvide kaitseks kohtu poole.

13.03.2007

Eesti Arstide Liit
Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit