Lahkuv minister HK reservide kasutamisest

Sotsiaalminister Hanno Pevkur (07.12 riigikogus)
Aitäh küsimuse eest! Alustame lõpust. Jah, raha on loomulikult reservides olemas ja kui on vajadus selle järele, siis seda võetakse täpselt nii palju kasutusele, kui otsus ja seadus lubab. Ehk ühelt poolt haigekassa nõukogu otsus ja teiselt poolt seaduses sätestatud piirid selle reservi kasutamiseks. Mis puudutab seda, miks ei võeta haigekassa reserve kasutusele, siis sellest on korduvalt ja korduvalt juttu olnud. Haigekassa reserve võetakse kasutusele ja haigekassa reservide kasutuselevõtmine – ma räägin mõiste mõttes selgemalt, et reservide all ma mõtlen nii jaotamata tulemit kui ka vajadusel kohustuslikku riskireservi – need summad, mis võetakse kasutusele, on planeeritavad ja peavad olema jätkusuutlikku ravikindlustust tagavad.

Täisteksti leiab siit.

Ja koostöö eest tänav kiri H Pevkurilt

Head partnerid

Elu toob vahest ette asju, mida ei oska ette näha. Usun, et igaühega teist on see millalgi juhtunud. Minuga juhtus see taaskord praegu, kus mind ootab ees uus väljakutse Justiitsministeeriumis. Raske on lahkuda nii toredate partnerite keskelt nagu te kõik olete.

Lubage mul teid seetõttu kõiki koos ja üksikult tänada viimase ligi nelja aasta eest, mil mul on olnud au teiega koostööd teha. Kuigi tahaks kirjutada pika tänukirja, sest öelda oleks ju palju, ei tee ma seda. Ütlen lihtsalt ja siiralt – Tuhat tänu kõikide nende hetkede eest, mil oleme koos Eestit paremaks muutnud. Edu teile kõigile teie töös ja uute kohtumisteni.

Hanno Pevkur

Haigekassa reservide teisaldamine

Haigekassa reservid on patsientide ravimiseks

Eesti Arstide Liit taunib valitsuse kavatsust kasutada haigekassa reserve riigi muude kulude katteks. Selline tegutsemine on väga lühinägelik ja võib ohustada rahva tervist.

Inimestelt ravikindlusmaksuna kogutud raha on mõeldud ravimiseks, tervise taastamiseks ja haiguste ennetamiseks. Reserve peab saama kasutusele võtta paindlikult ja vajaduse korral kiiresti, et patsiendid ei jää arstiabita ka siis, kui haigekassa tulud vähenevad või kulud näiteks katastroofi või epideemia tõttu ootamatult suurenevad.

Meie tervishoiu rahastamine on ebapiisav ja ebastabiilne, sõltudes pea täiel määral ravikindlustusmaksu laekumisest. Tagavarad annavad kriisiaegadeks mingigi kindlustunde, et patsiendid päris arstiabita ei jää. Poliitikud söövad taas oma sõnu – masuajal ei lubanud nad kogutud reserve vajalikus mahus kasutada, põhjendusega, et raha tuleb hoida veelgi halvemateks aegadeks. Nüüd selgub, et seda plaanitakse kulutada hoopis muuks kui haigete ravimiseks.

Kui valitsus leiab, et haigekassas raha üle jääb, tuleks see kasutada ülemäära pikkade ravijärjekordade lühendamiseks. Puudujäägis riigieelarve juures ei tundu mõistlik planeerida tulumaksu vähendamist ja samal ajal piltlikult öeldes ravirahaga maanteeauke lappida.

Ravijärjekordade lühendamine sõltub haigekassa nõukogust

Arstide liit pöördus haigekassa nõukogu poole ettepanekuga koostada haigekassa eelarve, mis ei oleks vastuolus kehtivate seadustega.

Haigekassa nõukogus tuleb reedel esimesele lugemisele haigekassa järgmise aasta eelarve, milles ei ole kasutatud kõiki seaduslikult tagatud võimalusi arstiabi kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks.

Arstide liit tegi ettepaneku täita valitsuse määrust, millega kehtestati tervishoiuteenuste hinnakoefitsient tähtajaliselt kuni käesoleva aasta lõpuni, ja taastada hinnad 2009. aasta tasemel. Ravikulude suurenemise katteks tuleb kasutada seadustega ettenähtud võimalusi. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse järgi on riigil kohustus rahastada haiglate kapitalikulusid riigieelarvest. Haigekassa nõukogusse kuuluvad valitsuse ja riigikogu liikmed peaksid tegema riigieelarve menetlemisel vastava parandusettepaneku. Kui haigekassa eelarve kulud ületavad tulusid, siis saab vahe katta eelmiste aastate jaotamata kasumist, mille suurus on praegu üle 2 miljardi krooni. 2011. aastal lubab seadus kasutada sellest 551 miljonit.

Meie tervishoiusüsteemi praegune teravaim probleem on pikad ravijärjekorrad, mis piirab oluliselt patsientide võimalusi saada õigeaegset arstiabi ja ohustab nende tervist. Ravihindade vähendamise tõttu on haiglad sunnitud kokku hoidma nii tööjõu kui ravimite ja kulumaterjalide pealt. Tervishoiutöötajatele pealesurutud osalise töökoormuse ja palgata puhkuste tõttu ei saa järjekordi lühendada ja hinnakärpe 1%-line vähendamine probleeme ei lahenda. Haigekassa aruandlusest selgub, et vaatamata ravijuhtude arvu mõneprotsendilisele tõusule on eriarstiabi saanud patsientide hulk vähenenud.

Hinnakärpe tühistamine võimaldab haiglatel oma ressursse efektiivsemalt kasutada ja ravijärjekordi lühendada.

Haigekassa reservid on inimeste ravimiseks

Eesti Arstide Liit, Eesti Perearstide Selts, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit, Ravimitootjate Liit, Eesti Patsientide Nõukoda ja Eesti Patsientide Esindusühing pöördusid täna ühiselt Vabariigi Valitsuse poole ettepanekuga kasutada arstiabi kättesaadavuse tagamiseks haigekassa reserve.

Valitsuskabineti 13. aprilli otsuse kohaselt tuleks haigekassa eelarvet kärpida 688 miljoni krooni võrra. Ravikindlustusmaksu laekumise vähenemine võtab tuludest 376 miljoni krooni ja reservist varem lubatud osa kasutamise keelamine kahandab kulusid veel 312 miljoni võrra. Eelmise lisaeelarvega juba vähendati haigekassa eelarvet 612 miljoni krooni võrra. Nüüd plaanitav lisakärbe tekitab piltlikult väljendudes olukorra, kus iga kümnes patsient tuleks jätta ravita.

Niisugune eelarve vähendamine aasta keskel tooks kaasa väga suuri negatiivseid muudatusi kogu tervishoiusüsteemis, haiglates tuleks oluliselt vähendada voodikohtade arvu ja koondada töötajaid, mille tagajärjel halveneks järsult statsionaarse eriarstiabi kättesaadavus. Tervishoiukulutuste piiramine halvendab patsientide olukorda mitte ainult tänavu, vaid pidurdab kogu tervishoiusüsteemi arengut ja kahjustab selle toimimist veel paljude aastate jooksul. Tõenäoliselt suureneb tööpuuduse tõttu tunduvalt välismaale lahkuvate arstide hulk ja tekkivat personalipuudust ei ole võimalik korvata ka siis, kui mõne aasta pärast finantseerimine paraneb.

Kui haigekassa kulude kärpimata jätmiseks võimalust ei leita, siis peab valitsus tegema konkreetsed poliitilised otsused, kuidas muudetakse praegu toimivat tervishoiusüsteemi ja missuguste piirangutega arstiabi ja hüvitiste saamisel peavad patsiendid arvestama. Vastutust nende otsuste tagajärgede eest ei saa veeretada haiglajuhtidele ja arstidele.

Haigekassal on reserve ja eelmiste aastate jaotamata tulemit kokku 4,16 miljardit krooni. Tegime valitsusele ettepaneku katta ravikindlustusmaksu laekumise võimalik vähenemine haigekassa jaotamata tulemi kasutusele võtmisega.

Jaotamata tulem on osa inimeste poolt eelmistel aastatel makstud ravikindlustusmaksust, mida haigekassa on kogunud selleks, et haiged ka maksu laekumise vähenemise korral ravi ja hüvitisi saaksid. Inimestel on õigus seda raha nüüd kasutada. Kulutuste edasine vähendamine viib arstiabi kättesaadavuse sellise languseni, mis ohustab patsientide tervist ja elu.

Eesti Arstide Liit

Eesti Perearstide Selts

Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit

Ravimitootjate Liit

Eesti Patsientide Nõukoda

Eesti Patsientide Esindusühing