Eesti Perearstide Seltsi pressiteade

Eesti Perearstide Selts
Pressiteade,
26. september 2012

Eesti Perearstide Seltsi toetusaktsioon

Eesti Perearstide Selts on murelikult jälginud Eesti Arstide Liidu streigiga kaasnevat vastukaja ühiskonnas, mis kahetsusväärselt taandub ainult arstide palganumbri kritiseerimisele. Täiesti on jäänud tagaplaanile põhiline – Eesti tervishoid on korraldamata, tervikuks planeerimata ja häbiväärselt arstide, õdede ja hooldajate tööd väheväärtustav. Poliitikud ei võta vastutust seaduste eest, mis tagaksid arstiabi kvaliteetselt kõigile, minister ei võta vastutust tervishoiukorralduse kaasajastamise eest, haiglad ei võta vastutust maksumaksja raha efektiivse kasutamise eest.

Eesti Perearstide Selts nõustub Eesti Arstide Liidu sõnumiga selles osas, et lõpuks tuleb määratleda poliitikute vastutus tervishoiukorralduse eest. Paljud otsused, mis on poliitilise tahtmatuse tõttu viibinud, on tekitanud kõikides tervishoiusektorites suure töökoormuse, mis on toonud kaasa ka patsientide rahulolematuse. Kättesaadavust lubades oleme saavutanud süsteemi maksimaalse efektiivsuse poolest isegi rahvusvahelise tuntuse ja seda tervishoiutöötajate läbipõlemise hinnaga. Tahame öelda, et praeguste ressursside juures ei ole võimalik tagada poliitikute poolt välja lubatud lühikesi ravijärjekordi. Perearstid on mures, et pidev ületöö kahjustab ravi kvaliteeti.

Tervishoiukorraldus vajab radikaalseid muudatusi. Perearstide selts on välja pakkunud kümne aasta jooksul mitmeid patsiendikeskseid lahendusi, mis aitaksid säästa ressurssi ja vähendaksid arstide ületöötamist. Oleme nõus Eesti Arstide Liiduga, et tervishoiukorraldajad peavad võtma arvesse ohu märke, mis on välja kujunenud pikaajalise probleemide eiramise tulemusena.

Perearstide seltsi toetusaktsioon algab 1. oktoobril
Oleme otsustanud jätkata oma püüdlusi kvaliteetse arstiabi suunas. Perearstide selts alustab 1.oktoobrist aktsiooni, mille käigus osutame arstiabi elanikele täpselt nii palju, kui Haigekassa perearstidelt ostab ja meievahelises lepingus on sätestatud. Perearst võtab iga päev vastu 4 tundi, pereõde 3 tundi ja keskused on avatud endiselt 8 tundi päevas. Vastuvõtuvälisel ajal tegelevad arst ja õde telefonile vastamisega, paberitööga ja enesetäiendamisega.

Soovime näidata, milline olukord kujuneb esmatasandi arstiabis, kui arstid annavad abi just niipalju, kui riik täna lepingu kohaselt tellib ja kõik edasine on olnud ületöö, mida oleme siiani teinud entusiasmist. Selle aktsiooniga toetame Arstide Liidu nõudmisi normeeritud tööajale ja kutsume kõiki osapooli üles dialoogile.

Täiendav info:
Anneli Talvik
annelitalvik@perearst.ee
GSM: 50 62 491

EAL ei poolda perearstide õiguste piiramist pisikirurgias

2011. aasta 1. jaanuarist jõustunud Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu (TTL) muudatuse kohaselt ei võta haigekassa erinevalt senisest tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustust üle perearstide poolt eemaldatud pindmiste naha- ja aluskoe tuumorite puhul.

Eesti Arstide Liit tegi ettepaneku ülalnimetatud muudatus tühistada.

EAL on seisukohal, et haigekassa on niisugust otsust tehes liigselt piiranud perearstide autonoomiat ja muutnud väljakujunenud ravimise tava. Samuti vähendab tehtud muudatus meie arstiabisüsteemi paindlikkust. Klassikalise arstikunsti reeglite järgi teeb arst neid protseduure, milleks ta on pädev. Nahamoodustiste eemaldamine ei ole kohustuslik kõikidele perearstidele, seega võib eeldada, et perearstid, kes niisuguseid operatsioone teevad, tunnevad end selles valdkonnas kompetentsena ja ka vastutavad ravitulemuste eest.

Pindmiste naha- ja aluskoe tuumorite eemaldamise korral on patsientidele kvaliteetse ravi tagamiseks kindlasti vaja teostada ka histoloogiline uuring, mille eest haigekassa peaks tasuma sõltumata sellest, missuguse eriala arst selle tellib.

Puuetetoetuste süsteem endiselt puudulik

Pressiteade Eesti Perearstide Seltsilt ja Eesti Arstide Liidult

Alates 1. oktoobrist 2008 muudeti puuetega inimeste toetuste määramise korda, konsulteerimata eri osapooltega. Puuduliku ettevalmistuse tõttu ei hakanud süsteem tööle ja tekitas kaose. Sotsiaalministri koha kaotanud Maret Maripuu lubas, et lahkub ametist siis, kui süsteemi puudused on kõrvaldatud.

Tegelikult ei ole sisulisi puudusi puuetega inimeste toetuste määramise süsteemis likvideeritud tänaseni. Arstide ühendused on korduvalt teinud ettepanekuid sisuliste ja vormiliste puuduste kõrvaldamiseks. Läbirääkimiste käigus lubati ettepanekuid arvestada, kuid uus minister Hanno Pevkur pole kahe kuu jooksul suutnud neid lubadusi täita.

Aprilli alguses arstide liidu ja perearstide seltsi poolt saadetud ettepanekutele saabus sotsiaalministrilt alles seitsme nädala pärast vastus, kus ei ole välja pakutud ühtegi toimivat lahendust. Seetõttu otsustasid arstid, soovides mitte kahjustada patsientide huve, jätkata sotsiaalkindlustusametile objektiivsete terviseandmete edastamist, kuid lõpetada alates 1. juunist toimetuleku funktsiooni hindamine, mis kuulub hoopis teise valdkonna spetsialistide pädevusse. Mõistes, et praeguses majanduslikus olukorras on riigi või haigekassa eelarvest lisaraha raske leida, on arstid nõus puuetega inimeste toetustega seotud lisatöö tasustamise edasilükkamisega.