Arstide Täienduskoolituse Fondi stipendiumikonkursi tulemused

SA Arstide Täienduskoolituse Fondi stipendiumid 12.12.08:

EAL stipendium

Kai Haldre – 8000 kr
naistearst, Lääne-Tallinna Keskhaigla
Maailma Seksuaaltervise Assotsiatsiooni 19. maailmakongress Göteborg, 21.-25.06.2009

Anu Ilp – 8000 kr
üldarst (geriaatria), Pärnu haigla
Geriaatria ja Gerontoloogia Kongress Pariisis, juuli 2009

Sirje Ress – 8000 kr
anestesioloog, TÜK AIK
kongress Euroanaesthesia 2009 Milaanos 6.-9.06.2009

Anneli Kolk – 5000 kr
neuroloog/neuropsühholoog, TÜK lastekliinik
nädalane laste ajuinsuldi ja laste trombolüüsi koolitus Torontos Sic Kid’s Hospital Stroke Service juures

Tiina Lind – 5000 kr
füsiaatria ja taastusravi, TÜK lastekliinik
International Conference on Conservative Management of Spinal Deformities, Lyonis Prantsusmaal 21.-23.05.2009

ENÜ koolitusstipendiumid

Anu Eenraid – 9000 kr
arst-resident, sisemeditsiin
VIII Euroopa Sisemeditsiini Föderatsiooni Kongress 27.-30. mai 2009 Türgis, Istanbulis

Krista Ress – 10 000 kr
arst-resident, kliiniline immunoloogia
XXVIII EAACI (European Academy of Allergology and Clinical Immunology) kongress 6.-10.06.2009 Poolas

Mari-Anne Vals – 8000 kr
art-resident, pediaatria
Laste infektsioonhaiguste alane koosolek ˝27th annual meeting of the European Society for Paediatric Infectious Diseases˝ 9.-13.06.2009 Brüsselis

Linda Sõber – 7000 kr
arst-resident, otorinolarüngoloogia
Kongress „1st Meeting of the European Academy of Otorhinolaryngology & Head and Neck Surgery“, 27.-30.06.2009 Saksamaal Mannheimis
MEDENT stipendium

Karin Kuslapuu – 8000 kr
hambaarst, APAM Hambaravi
restauratiivse hambaravi alane Maailma Esteetika 8. Kongress (World Aesthetic Congress-WAC) 2009 aastal 12.-13.06. 2009 Londonis
ENÜ arst-residendi stipendium

Jaak Kals – 25 000 kr
arst-resident, kardiovaskulaarkirurgia

Pirja Sarap – 25 000 kr
arst-resident, radioloogia

Arstide liit taastas oma iseseisvuse varem kui Eesti riik

Täna on Eesti Arstide Liidu tegevuse taastamise 20. aastapäev.

Eesti Arstideseltside Liit asutati 28. veebruaril 1921. a ja likvideeriti 1940. a sügisel kui ühiskonnaohtlik organisatsioon. 11. juunil 1988 tuli Tallinnas kokku Eesti Arstide Liidu esimene üldkogu, kes taastas liidu tegevuse.

„Arstide liit osales aktiivselt Eesti iseseisvuse taastamises ja tervishoiusüsteemi uuendamises.
Täna on arstide liidu peamised sihid tervishoiu rahastamise suurendamine ja arsti elukutse väärtustamine,“ ütles EAL president Andres Kork, kes 20 aastat tagasi oli üks liidu taaselustamise eestvedajaid.

Eesti Arstide Liit tähistab oma aastapäeva 13. juunil Tartus.
Kell 16 koguneme Toomemäele Vana Anatoomikumi ette, kus Tartu ja Tallinna Arstide Liidu esindajad teevad väikese mõtterännaku ajas tagasi. Rongkäigus läheme ülikooli aulasse, kus kell 17 algab pidulik koosolek. Aastapäevakõne peab arstide liidu president. Esineb Tartu Ülikooli Kammerkoor ja antakse üle EAL aumärgid. Õhtu jätkub Athena keskuses.

Eesti Arstide Liit on arstide kutseliit ja ametiühing, mille eesmärgid on rahva tervise kaitse, tervishoiupoliitika kujundamine ja meditsiinikultuuri edendamine ning oma liikmete kutsehuvide esindamine. Arstide liidus on 2776 liiget.

Tervishoiu rahastamine suureneb teosammul

Sotsiaalminister Maret Maripuu tunnistab, et Eesti jääb kuni 2050. aastani halvima tervishoiu rahastamisega riigiks Euroopa Liidus.

Täna kohtusid tervishoiu rahastamise poliitilise kokkuleppe läbirääkimistel valitsuskomisjoni, haigekassa, haiglate liidu ja tervishoiutöötajate liitude esindajad. Kokkuleppega soovivad kõik osapooled võtta konkreetsed kohustused, et muuta tervishoiusüsteemi paremaks ja lahendada selle kitsaskohti.

Leppe projekti koostades lähtusid Eesti Arstide Liit ja Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit Riigieelarve strateegiast 2008–2011, mille järgi kasvavad tervishoiu kogukulud aastaks 2010 vähemalt 6,5%-ni SKP-st. Nende numbrite paikapidavust on sotsiaalminister Maret Maripuu korduvalt kinnitanud nii Riigikogu sotsiaalkomisjonile kui rahastamispoliitika kokkuleppe osapooltele.

Täna teatas Rahandusministeeriumi esindaja Kadri Maasik, et tervishoiukulutuste osakaalu tõusu 6,5%-ni planeeritakse alles 2050. aastaks. Maret Maripuu möönis, et eelarvestrateegias on viga, mida Sotsiaalministeeriumis seni polnud märgatud.

Olukorra teeb halenaljakaks tõik, et samas situatsioonis olid rahastamiskokkuleppe osalised ka 2006. aastal läbirääkimisi alustades. Ka siis muutus Riigi eelarvestrateegias seisnud aastanumber „havi käsul“ ehk Rahandusministeeriumi tahtel. Eelarvestrateegia on valitsuses kinnitatud alusdokument riigieelarve koostamiseks.

Hiljuti avaldatud Eesti Inimarengu Aruanne nendib, et meie inimeste tervis ja elukvaliteet on kehvapoolsed. ÜRO inimarengu järjestuses on Eesti langenud 44. kohale peamiselt halbade tervisenäitajate ning madala oodatava eluea tõttu.

Seega oleks ootuspärane tervishoiule rohkem tähelepanu pöörata. Kui aga riigi prioriteedid on teised, siis tuleks rahvale ka ausalt välja ütelda, et praegu planeeritava rahastamistaseme juures tervishoiusüsteemi oluliselt paremaks muuta pole võimalik. Tuleb leppida arstide ja õdede nappuse ja üha pikenevate ravijärjekordadega.

Eesti Arstide Liit
Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit

Saaremaa arstid taunivad valvesüsteemi muutmist

Avalik pöördumine Eesti Vabariigi sotsiaalministri, regionaalministri, õiguskantsleri, kõigi saarlaste ja suvesaarlaste poole.

Meid, Saaremaa arste, teeb murelikuks EV Sotsiaalministeeriumi 19. 08. 2004 määruse nr. 103 “Haigla liikide nõuded” muutmise eelnõu. Nimelt näeb kavandatav muudatus ette, et praeguse nelja valvearsti asemel hakkab alates aprillikuust üldhaiglates valves olema vaid kaks arsti.
Juhime tähelepanu asjaolule, et kavas jäetakse arvestamata Saare maakonna ja Kuressaare Haigla regionaalne eripära – saareline asukoht.
Lubamatu on jätta rahastamata ja lõhkuda praegune hästitoimiv valvesüsteem, jätta Saare maakonna elanikud ja nende külalised edaspidi ilma õigeaegsest kvaliteetsest arstiabist.
Riik peab tagama võrdsed võimalused kõigile oma elanikele, sealhulgas ka kõrgema etapi haiglatest kaugemal elavatele inimestele.
Kavatsetav muudatus ei arvesta, et patsiendi transport Saare maakonnast kõrgema etapi raviasutusse on tänu püsiühenduse puudumisele sootuks aeganõudvam kui mandril, sageli ilmastikuolude tõttu igasugune ühendus mandriga puudub. Samuti ei arvesta muudatus, et inimeste arv kasvab maakonnas kevadsuvisel perioodil mitmekordeks suvesaarlaste ja turistide arvelt. Kahel arstil ei ole võimalik tagada haiglas viibivate patsientide järelvalvet, sealhulgas intensiivravi osakonna patsientide ravi ning samal ajal anda erakorralist abi kiirabi poolt toodud ning ise haiglasse pöördunud abivajajatele.
Selline negatiivne muutus halvendab kvalifitseeritud arstiabi kättesaadavust, soodustab noorte perede lahkumist Saare maakonnast. Kavandatud muudatus ei soodusta noorte eriarstide tööleasumist Kuressaare Haiglasse.
Oleme nõus, et ökonoomne majandamine on tervishoius oluline, kuid ka turumajanduse tingimustes ei tohi tervisest saada kaup, haigest inimesest klient ega arstikunstist klienditeenindamine. Ka ministeeriumi ametnikul tuleks säilitada terake tervet talupojamõistust. Saaremaad tuleb käsitleda erijuhtumina ning jätta Kuressaare Haiglas jõusse praegune hästitoimiv valvesüsteem. See oleks üks reaalne ja väga vajalik tegu meie riigi paljuräägitud, kuid vähetoimivas regionaalpoliitikas.

Nõuame, et sotsiaalministeerium võtaks muudatuste sisseviimisel arvesse saarelisest asukohast tulenevat eripära ja jätaks Kuressaare Haiglas alles praegu kehtiva ööpäevaringse nelja valveringi rahastamise!
Nõuame, et kõigile Eesti elanikele oleks tagatud igal hetkel operatiivne ja kvaliteetne meditsiiniabi ning vajalik arstliku valvesüsteemi rahastamine!

Saaremaa Arstide Selts
Eesti Arstide Liidu piirkondlik liit

Eesti Arstide Liit ja Ravimitootjate Liit kirjutasid alla ühisprotokollile

17. detsembril kirjutasid Eesti Arstide Liit ja
Ravimitootjate Liit Tallinnas Rahvusraamatukogus alla
ühiste seisukohtade protokollile arstkonna ja ravimitootjate
vahelisest koostööst.

Arstkond, keda esindab Eesti Arstide Liit (EAL) ja ravimitootjad,
keda esindab Ravimitootjate Liit (RL), olles teadlikud oma otsesest
vastutusest patsientide ja ühiskonna ees, pidasid oluliseks koostada
juhised omavaheliseks suhtlemiseks.

Arstkonna ja ravimitootjate ühiste seisukohtade protokolliga on
kaetud kõik olulisemad koostöövaldkonnad: registreeritud ravimite
tooteinformatsioon ja -arendus, ravimitootjate korraldatud ja
spondeeritud üritused, kliinilised uuringud ning konsultatsioonid ja
kokkulepped.

Arstkonna ja ravimitootjate koostöö on tähtis ja vajalik nii
patsiendikaitse kui ka ravi tõhususe seisukohalt igas ravimite
arendamise ja kasutamise staadiumis. On tähtis, et arstkonna ja
ravimitootjate koostöö põhineks üldistel põhimõtetel, mis tagaksid
kõrged eetilised standardid ja patsientide õigused ning arvestaksid
ühiskonna ootustega, säilitades samas mõlema poole sõltumatuse oma
tegevuste juhtimisel. Mõlemale poolele vajaliku sõltumatuse ja
usaldusväärsuse kindlustamiseks peavad omavahelised koostöösuhted
olema täielikult läbipaistvad.

Mõnd koostöövaldkonda reguleerib õiguslikult Eesti Ravimiseadus.
Arstidel ja ravimitootjatel on olemas oma eetikakoodeksid, millest
nad oma tegevuses juhinduvad. Lisaks sellele peavad EAL ja RL
vajalikuks järgida koostöös mõlemale poolele vastuvõetavaid eetilisi
põhimõtteid, mis on kirjas ühisdeklaratsioonis.

Allakirjutatud ühisdeklaratsioon põhineb Euroopa Alalise Arstide
Komitee (CPME) ning Euroopa Ravimitootjate Föderatsiooni ja Liitude
(EFPIA) samasisulisel deklaratsioonil.

Eesti Arstide Liit on arstide vabatahtlik mittetulunduslik
kutseühing. EAL asutati 1921. a. ja selle tegevliikmeteks võivad olla
kõik eesti arstid, toetajaliikmeteks mittemeditsiinilise
kõrgharidusega isikud. EAL eesmärgid on eesti arstkonna ühendamine,
tervishoiupoliitika kujundamine ja meditsiinikultuuri edendamine ning
oma liikmete kutsehuvide ja -õiguste kaitsmine. Praegu on EAL liikmete
arv 2788.

Ravimitootjate Liit on 1996. aastal asutatud mittetulundusühing, mis
esindab Eestis tegutsevaid uurimistööl põhinevaid originaalravimite
tootjaid ja geneerilisi ravimeid tootvaid ravimifirmasid, kelle
toodang on mõeldud müügiks retsepti alusel või professionaalsete
tervishoiutöötajate kontrolli all ning kes lähtuvad oma töös
eetilistest printsiipidest.

Praegu kuulub Ravimitootjate Liitu 22 liiget.

Riigikogu sotsiaalkomisjonis arutatakse tervishoiu rahastamist

17. oktoobril toimub riigikogu sotsiaalkomisjoni lahtine istung, kus arutatakse tervishoiu rahastamise küsimusi. Istungil osalevad Eesti Arstide Liidu ja Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliiu esindajad.
EAL ja EKTK pöördusid juba septembri alguses sotsiaalminister Maret Maripuu ja sotsiaalkomisjoni esimehe Heljo Pikhofi poole ettepanekuga alustada uuesti eelmisel aastal pooleli jäänud läbirääkimisi tervishoiu rahastamise poliitilise kokkuleppe sõlmimiseks. Meie ettepanekud rahastamise suurendamiseks puudutavad tervishoiukulutuste osakaalu SKP-s, kulupõhiseid hindu, personalipuudust, esmatasandi arstiabi, tervishoiu infrastruktuuri, ennetustegevust ja rahvatervise streteegiaid ja HIV-positiivsete patsientide ravi.

Palgaläbirääkimiste kronoloogia 2006…2007 ja kuidas see kõik välja kukkus

Kronoloogia 2006 a maikuust kuni oktoobirini.

Kronoloogia 2006 oktoobrist kuni 2007

Veel ajaloolist lugemist 2006…2007 palgaläbirääkimistest.

Pole arsti, pole probleemi

Esmaspäeval teatas sotsiaalminister Maret Maripuu Eesti Arstide Liidule, et arst-residentide palka ei saa tõsta enne sügisel võib-olla tehtavaid riigieelarve muudatusi. Veel möönis minister, et tema 9. mail antud lubadus kiirabiarstide palgatõusust 99 kroonini tunnis oli eksitus.

Tegelikult on ekslik sotsiaalministri ja haigekassa nõukogu esimehe seisukoht, et arstide miinimumtunnitasu on 93.75 krooni. See summa on haigekassa hinnakirjas arsti palgakuluna arvestatud summa, mida haiglatele makstakse aasta algusest peale. Arstide palga alammäär on alates 1. aprillist palgaläbirääkimistel kokku lepitud 99 krooni tunnis. Haiglad seda kokkulepet täidavad, valitsus aga lubadustele vaatamata riigieelarvest finantseeritavate arst-residentide ja kiirabi palgatõusuks seni raha eraldanud ei ole.

Valitsus peab seega normaalseks, et kõikidele arstidele ei kehti võrdne palga alammäär ja leiab, et residentidele võib maikuu töötasu maksta ka näiteks novembris.

Arst-residendid ise nii ei arva. Viimase aasta residentidel jääbki palgatõus suure tõenäosusega saamata. Palju nendest, juba väljaõppinud eriarstidest sellise kohtlemise järel veel kodumaale tööle tahab jääda, pole teada. Sel nädalal arstiteaduskonna lõpetavast 97-st noorest mõtleb kolmandik Eestist lahkumisele.

Arstide Liit pakkus probleemi lahenduseks kokkulepet haiglatega, kes tõstaksid residentide palka kohe, riik aga maksaks väljamakstud summad neile sügisel riigieelarvest tagasi. Ettepanek lükati tagasi, sest Haiglate Liit ei pidanud valitsuskabineti nõupidamisel võetud seisukohta raha eraldamiseks piisavaks tagatiseks.

Arstkonnale, eelkõige noortele arstidele on järjekordselt teada antud, et riik ei pea arstide lahkumist Eesti tervishoiust oluliseks probleemiks. Võib-olla see ongi taktika tervishoiu finantseerimisküsimuste lahendamisel: kui inimesi on vähem, kulub ju ka palgaraha vähem.

Kuidas kodanikud arstiabi saavad, see ei paista valitsust huvitavat.

Tervishoiutöötajad ootavad nägemuste asemel reaalset palgalepet

Tervishoiutöötajate palgaläbirääkimistel jõuti 25. jaanuaril kokkuleppele 2007. aasta miinimumtunnitasudes. Selle kokkuleppe kehtimist on oma avaldustes korduvalt kinnitanud ka tööandjate esindajad.

15. veebruaril tegid tervishoiutöötajate kutseliidud ettepaneku kehtestada 2008. aastal miinimumtunnitasudeks alates 1. aprillist arstidele 116.50, keskastme tervishoiutöötajatele 62.50 ja hooldustöötajatele 34.50 krooni. Selles, et 2008. aastal muutuvad palganumbrid 1. aprillist, olid osapooled kokku leppinud juba 20. jaanuaril. Oleme tööandjate vastust oma ettepanekule oodanud üle kahe nädala, kuid ei tea tänaseni, kas sotsiaalminister ja Haiglate Liit nõustusid sellega või mitte.

Vastuse asemel edastas riiklik lepitaja Henn Pärn 1. märtsil hoopis oma nägemuse palgaleppest. Arusaamatutel põhjustel on lepitaja sellest välja jätnud punkti, et osapooled jätkavad kolmepoolseid läbirääkimisi tervishoiu rahastamise põhimõtteid käsitleva poliitilise kokkuleppe sõlmimise üle, mille eesmärgiks on tervishoiu jätkusuutlik rahastamine.

See on äärmiselt kahetsusväärne, kuivõrd tervishoiu rahastamise parandamine on jätkuvalt meditsiinitöötajate üks peamisi nõudmisi. Pealegi oleks poliitikutel eelseisval valimistevabal perioodil just sobiv aeg sisuliste probleemide lahendamisega tegelda.

Tervishoiutöötajate hämmastuseks sisaldab lepitaja nägemus 2008. aasta miinimumtunnitasudena tööandjate poolt kord juba välja käidud ja tervishoiutöötajate poolt tagasi lükatud pakkumist. Peale selle on 2008. aasta palgatõusu jõustumine sõltuvusse viidud reast tingimustest, sealhulgas Haiglate Liidu ja Haigekassa vahelisest kokkuleppest. Tingimusliku leppe sõlmimise välistasid osapooled juba lepitusläbirääkimiste alguses.
Täielikult puudub lepitaja nägemusest eelmiste palgalepete korral kehtinud laiendamine kõikidele arstidele, õdedele ja hooldajatele.

Ülaltoodust tulenevalt ei ole tervishoiutöötajatel võimalik palgaleppe niisuguse versiooniga nõustuda.

Riikliku lepitaja tegevusest jääb mulje, et ta ei ole oma ülesannetest täpselt aru saanud. Lepitaja nägemuste analüüsimise asemel soovivad tervishoiutöötajad alla kirjutada saavutatud kokkulepetele.

2.03.2007

Eesti Arstide Liit
Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit
Eesti Õdede Liit
Eesti Tervishoiualatöötajate Ametiühingute Liit

Jaak, kurat, jalad põhjas!

Sotsiaalminister ja Eesti Haiglate Liit venitavad põhjendamatult tervishoiutöötajate palgaleppe allkirjastamisega.

Tervishoiutöötajate üldstreigi väljakuulutamisest tingitud pingelises õhkkonnas toimunud lepitusläbirääkimistel jõuti 25. jaanuaril kokkuleppele 2007. aasta miinimumtunnitasudes ja selles, et 2008. aastal tõuseb palgakomponent veel 20%.

Tänu nendele kokkulepetele ei alustanud tervishoiutöötajad streiki.

Riiklik lepitaja teatas 25. jaanuaril avalikult, et lepitusmenetlus on lõppenud ja saavutatud kokkulepe, et alates 1. aprillist 2007 hakkavad kehtima miinimumtunnitasud arstidel 99, õdedel 52.50 ja hooldustöötajatel 29 krooni. Kuu aja jooksul pole aga palgaleppele alla kirjutatud ja nüüd on selgunud, et Haiglate Liidu juht Urmas Sule ei kavatsegi seda lähiajal teha.

Tööandjate niisugust tegutsemist on kahjuks igati soosinud ka riiklik lepitaja Henn Pärn. Lepitaja ülesanne on töötüli võimalikult kiiresti lahendada ja läbirääkimised kokkuleppe sõlmimisega lõpetada. Sellega pole lepitaja aga seni toime tulnud.

Ülaltoodud põhjustel on tervishoiutöötajate palgalepe endiselt alla kirjutamata. Sotsiaalministri kodupartei Keskerakond aga eksitab valijaid, raporteerides telereklaamis reipalt „meie poolt läbi viidud arstide ja õdede palgatõusust”.

Kogu palgaläbirääkimiste mõistusevastaselt pikaks venitatud protsess tõendab, et Eestil on demokraatliku kodanikuühiskonnani veel pikk tee. Läbirääkimistel saavutatud kokkulepetest tuleb kinni pidada ja palgalepe alla kirjutada, seda enam, et raha selle katteks on Haigekassa nõukogu ja Valitsuse otsustega eraldatud.

Praegune olukord tuletab kangesti meelde üht teist Jaaku Juhan Liivi novellist „Peipsi peal”.

27.02.07

Eesti Arstide Liit
Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit
Eesti Õdede Liit
Eesti Tervishoiualatöötajate Ametiühingute Liit

Ootamatu pööre tervishoiutöötajate palgaläbirääkimistel

Täna hommikul kogunenud tervishoiutöötajate kutseliitude esindajad tunnustasid palgaläbirääkimiste delegatsioonide tehtud head tööd. Sotsiaalministriga on saavutatud kokkulepe jätkata läbirääkimisi tervishoiu üldise rahastamise üle rahulikus õhkkonnas.

Palgaläbirääkimiste käigus saavutati mõlemapoolsete kompromisside tulemusel konsensus palgatõusuks vajaliku ressursi suuruse osas.

Riigisektoris töötavaid meedikuid esindav sotsiaalminister Jaak Aab nõustus ka töötajate sooviga, et palgatõus rakenduks kokkulepitud ressursi ulatuses 1. aprillist.

Eile õhtul tekkis aga ootamatu takistus tööandjate poolelt. Haiglajuhtide esindaja Urmas Sule sõnul ei ole tal volitusi kokkuleppe kinnitamiseks ilma Haiglate Liidu üldkoosoleku otsuseta.

Tervishoiutöötajad on seisukohal, et muutunud olukorras on palgakokkuleppe sõlmimine võimalik rahumeelsel teel. Streik esmaspäeval ei alga. Töötüli lahendus sõltub nüüd haiglajuhtide otsusest.

21.01.07

Eesti Arstide Liit
Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit
Eesti Õdede Liit
Eesti Tervishoiualatöötajate Ametiühingute Liit

Eesti Arstide Liit ja Soome Arstide Liit sõlmisid koostöölepingu

Eesti AL president Andres Kork ja Soome AL president Pekka Anttila allkirjastasid 20. jaanuaril Tallinnas koostöölepingu teise riigi arstide liidu liikmetele antavate soodustuste kohta.
Liikmeteenuste lepingu järgi saab arstide liidu liige teises riigis ajutiselt töötamise ajal kuni kuue kuu jooksul arstina töötamisega seonduvat nõustamist teise riigi arstide liidult, ilma et ta peaks astuma teise riigi arstide liidu liikmeks.
Kui teises riigis töötamine kestab üle kuue kuu, eeldatakse teise riigi arstide liidu liikmestaatuse taotlemist.
Nii Eesti kui ka Soome AL liige saab teise riigi arstide liidu liikmemaksu tasumisel soodustust, mis kinnitatakse igal aastal. Praegu on Soome AL kinnitanud EAL liikmetele soodustuseks 25 %.

Tervishoiutöötajate palgakokkulepe

Eesti Vabariigi Valitsus
Eesti Haiglate Liit
Eesti Arstide Liit
Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit
Eesti Õdede Liit
Eesti Tervishoiutöötajate Ametiühingute Liit

K O K K U L E P E
Tervishoiuala töötajate miinimumtunnitasu kehtestamise kohta

Eesti Haiglate Liidu ja Eesti Vabariigi Valitsuse volitatud esindajad ühelt poolt ning Eesti Arstide Liidu, Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliidu, Eesti Õdede Liidu ja Eesti Tervishoiutöötajate Ametiühingute Liidu volitatud esindajad teiselt poolt, pidades riikliku lepitaja vahendusel läbirääkimisi tervishoiutöötajate palgatingimuste küsimustes, pidades esmatähtsaks tervishoiuteenuse senisel tasemel hoidmist ja kvaliteetse arstiabi osutamist ning lähtudes tsiviliseeritud ühiskonnas aktsepteeritud sotsiaalse dialoogi põhimõtetest, leppisid kokku alljärgnevas:

1
Kehtestada alates 1. jaanuarist 2005.a. tunnipalga alammääraks arstidele 66 krooni tunnis, keskastme tervishoiutöötajatele 34 krooni tunnis ning hooldustöötajatele 20 krooni tunnis ja alates 1. jaanuarist 2006.a. tunnipalga alammääraks arstidele 75 krooni tunnis, keskastme tervishoiutöötajatele 39 krooni tunnis ning hooldustöötajatele 23 krooni tunnis käesoleva kokkuleppe punktis 3, 4 ja 5 toodud tingimustel.

2
Laiendada kokkuleppe punktis 1 sätestatud palgatingimusi kollektiivlepingu seaduse § 4 lg 4 tähenduses tööandjate poolel kõigile riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele ja organisatsioonidele ning kõigile tervishoiuteenust osutavatele juriidilistele isikutele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele ja töötajate poolel kõigile arsti kvalifikatsiooni nõudval ametikohal töötavatele arstidele, kõigile keskastme tervishoiutöötajale, kes töötavad vastava kutse omamist nõudval ametikohal ning hooldustöötajatele.

3
Kokkuleppe punktis 1 sätestatud kohustus jõustub juhul, kui Eesti Haigekassa eriarstiabi ja hooldusravi tervishoiuteenuste piirhindade palgakomponenti suurendatakse määral, mis lähtudes 2004.a. ravijuhtude arvust tagab alates 01.01.2005.a. aastases arvestuses vähemalt 365 miljoni krooni võrra ning alates 01.01.2006 aastases arvestuses vähemalt 212 miljoni krooni võrra täiendavat ravi rahastamise lepingute summaarset rahalist mahtu eriarstiabi ja hooldusravi osas. Punktis 1 sätestatud kohustus jõustub 2005. ja 2006. aastal vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt Eesti Haigekassa poolt rahastatavate tervishoiuteenuste piirhindade hinnakirja muutmisele.

4
Kokkuleppe punktis 1 sätestatud kohustus jõustub arst-residentide osas juhul, kui 2005 a. ja 2006 a. riigieelarves kasvab arst-residentide koolituskulude sihtassigneeringute maht ulatuses, mis katab arst-residentide tunnipalga alammäära tõusu punktis 1 sätestatud tasemele.

5
Kokkuleppe punktis 1 sätestatud kohustus jõustub kiirabitöötajate osas juhul, kui 2005 a. ja 2006 a. riigieelarves kasvab kiirabiteenuse osutamise rahastamise sihtassigneeringute maht ulatuses, mis katab kiirabitöötajate tunnipalga alammäära tõusu punktis 1 sätestatud tasemele.

6
Eesti Arstide Liit, Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit, Eesti Õdede Liit ja Eesti Tervishoiutöötajate Ametiühingute Liit teevad tervishoiuteenuste praktiliste osutajate esindajatena tööandjatega koostööd ühishuvide esindamisel ning tagavad kokkuleppe punktide 1 ja 2 täitmise korral töörahu.

7
Kokkulepe jõustub 01. jaanuarist 2005.a. ja kehtib kuni 31. detsembrini 2006.a. ning pikeneb automaatselt, kui üks osapooltest ei ole teisele osapoolele vähemalt üks kuu enne lepingu tähtaja lõppemist kirjalikult teatanud oma soovist kokkulepet muuta.

8
Kokkuleppe esitab Eesti Haiglate Liit 10 päeva jooksul Sotsiaalministeeriumile registreerimiseks ja väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamiseks.

9
Kokkulepe on vormistatud seitsmes võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest kuus jäävad kokkuleppe allakirjutanutele ja üks riiklikule lepitajale.

Marko Pomerants
Sotsiaalminister, Vabariigi Valitsuse liige

Meelis Roosimägi
Eesti Haiglate Liidu juhatuse esimees

Andres Kork
Eesti Arstide Liidu president

Inna Rahendi
Eesti Keskastme Tersvishoiutöötajate Kutseliidu president

Ester Pruuden
Eesti Õdede Liidu president

Ülle Schmidt
Eesti Tervishoiutöötajate Ametiühingute Liidu esinaine

Tallinnas, 23. septembril 2004.a.

EAL sai CPME täisliikmeks

8. novembril k.a. toimus Viinis Euroopa Arstide Alalise Komitee (Comité Permanent des Médicins Européens, CPME) üldkoosolek, kus tähtsaima päevakorrapunktina oli arutlusel organisatsiooni viimase kahe aasta jooksul ette valmistatud laienemisprotsessi lõpuleviimine. Vastavalt põhikirjale saavad täisliikmena CPMEsse kuuluda Euroopa Liidu liikmesmaade rahvuslikud arstide liidud. Teiste Euroopa riikide arstide kutseliidud saavad osaleda organisatsiooni tegevuses assotsieerunud liikme staatuses (EAL alates 2000.a). Kümnest Euroopa Liiduga liituva riigi arstide liidust olid üldkoosolekul esindatud kaheksa (puudusid Läti ja Leedu) ja kõikide delegatsioonide esindajad andsid üldkogule nõusoleku asuda alates 1. jaanuarist 2004 CPME täisliikme seisusesse. Eesti delegatsiooni juhiks nimetati dr Indrek Oro, kes on esindanud EALi CPME koosolekutel viimaste aastate jooksul.

CPME on mõjukaim Euroopa valitsusväline arstide organisatsioon, mis esindab 1,6 miljonit arsti, ja koostöös Euroopa Liidu organitega mõjutab tervisepoliitikat kogu regioonis. CPMEs on neli töörühma: preventiivmeditsiini ja keskkonna alakomitee (esimees dr Calloc’h), koolituse, jätkuva erialase arendamise ning kvaliteediedenduse alakomitee (esimees dr Routil), tervishoiukorralduse, sotsiaalkindlustuse, terviseökonoomika ja ravimitööstuse alakomitee (esimees dr Äärimaa) ning eetika ja erialakoodeksite alakomitee (esimees dr Radziwill).

13.juunil sõlmiti tervishoiutöötajate palgakokkulepe

Eesti Haiglate Liidu ja Eesti Arstide Liidu, Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliidu ning Eesti Tervishoiutöötajate Ametiühingute Liidu esindajad kirjutasid 13. juunil alla tervishoiutöötajate palgakokkuleppele, mis kehtestab alates 1. juulist 2003 tunnipalga alammääraks arstile 50 krooni, keskastme tervishoiutöötajale 25 krooni ja hooldustöötajale 16 krooni.
Vastavalt kollektiivlepingute seadusele soovivad tervishoiutöötajate kutseliidud laiendada palgakokkulepet kõigile Eestis tervishoiuteenuseid osutavatele juriidilistele isikutele.

Eesti Haiglate Liit
Eesti Arstide Liit
Eesti Keskastme Tervis-hoiutöötajate Kutseliit
Eesti Tervishoiutöötajate Ametiühingute Liit

K O K K U L E P E

Tervishoiuala töötajate miinimumtunnitasu kehtestamise kohta

Eesti Haiglate Liidu volitatud esindajad ühelt poolt ning Eesti Arstide Liidu, Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliidu ja Eesti Tervishoiutöötajate Ametiühingute Liidu esindajad teiselt poolt, pidades riikliku lepitaja vahendusel läbirääkimisi tervishoiutöötajate palgatingimuste küsimustes, pidades esmatähtsaks tervishoiuteenuse senisel tasemel hoidmist ja kvaliteetse arstiabi osutamist ning lähtudes tsiviliseeritud ühiskonnas aktsepteeritud sotsiaalse dialoogi põhimõtetest, leppisid kokku alljärgnevas:

1
Kehtestada alates 1. juulist 2003.a. tunnipalga alammääraks arstidele 50 krooni tunnis, keskastme tervishoiutöötajale 25 krooni tunnis ja hooldustöötajale 16 krooni tunnis käesoleva kokkuleppe punktis 3 toodud tingimuse täitumisel.

2
Eesti Arstide Liit, Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit ja Eesti Tervishoiutöötajate Ametiühingute Liit teevad raviteenuste praktiliste osutajate esindajatena tööandjatega koostööd ühishuvide esindamisel ning tagavad käesoleva kokkuleppe täitmise korral töörahu säilimise.

3
Lähtuvalt ühishuvist õiglase palgapoliitika kehtestamisel, teevad osapooled koostööd saavutamaks oma põhjendatud nõudmistele vajalikud rahalised katteallikad seaduses ettenähtud korras. Kokkuleppe punktis 1 sätestatud kohustus astub jõusse tingimusel, et Vabariigi Valitsus jõustab alates 01.07. 2003.a. kindlustatu terviseuuringute, tervise säilitamise ja raviteenuste piirhinnad lähtudes käesolevale kokkuleppele allakirjutanute 21. mai 2003.a. ühisettepanekust.

4
Käesolev kokkulepe jõustub allakirjutamise päevast ja kehtib kuni 30. juunini 2004.a. ning pikeneb automaatselt, kui üks osapooltest ei ole teisele osapoolele vähemalt üks kuu enne lepingu tähtaja lõppemist kirjalikult teatanud oma soovist kokkulepet muuta.

5
Tekkivate erimeelsuste lahendamiseks töökollektiivide tasandil on osapooltel võimalus pöörduda abi saamiseks paikkondlike lepitajate poole.

6
Käesoleva kokkuleppe esitab registreerimiseks Eesti Arstide Liit 10 päeva jooksul peale allkirjastamist.

7
Käesolev kokkulepe on vormistatud viies võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest neli jäävad kokkuleppe allakirjutanutele ja üks riiklikule lepitajale.

Meelis Roosimäg,
Eesti Haiglate Liidu president
Andres Kork,
Eesti Arstide Liidu president
Inna Rahendi,
Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliidu president
Ann Paal,
Eesti Tervishoiutöötajate Ametiühingute Liidu juhatuse liige

Tallinnas, 13. juunil 2003.a