Sotsiaalministeerium on tunnistanud tõsiasja, et meie tervishoius on tõsine arstide puudus. Haigla liikide nõuete muutmisega ja kohustuslike valveringide arvu vähendamisega neljalt kahele soovitakse olemasolevat tööjõudu kõige optimaalsemalt kasutada.
Rangetest käskudest ja kohustustest loobumine ja haiglatele suurema otsustusvabaduse andmine on positiivne, kuid koos miinimumnõuete vähendamisega ei tohi piirata vajalikku rahastamist. Kui patsientidele õigeaegse ja kvaliteetse erakorralise arstiabi tagamiseks peab valves olema kolm või neli arsti, siis peab haigekassa vastavalt sellele ka valmisoleku eest tasuma. Kindlasti tuleb arvestada piirkondlikke iseärasusi, elanike arvu haiglate teeninduspiirkondades ja näiteks Kuressaare haigla saarelist asukohta.
Mõnes väiksemas üldhaiglas võib piisata ka kahest valvearstist ja lisaks teiste erialade nn koduvalvetest. Peab siiski kaaluma ka muudatustest tulenevaid võimalikke tagajärgi. Valveid käivad praegu tegemas ka teiste haiglate arstid, koduvalves saab olla vaid haigla läheduses elav arst, samuti võib ümberkorraldusi vajada kiirabi tegevus.
Arstide liit on seisukohal, et koduvalvete tasustamist on vaja parandada. Koduvalve ei tähenda piiranguteta vaba aega, vaid arst peab nii päeval kui öösel olema valmis poole tunniga patsiendi juurde jõudma. Meie tööseaduste järgi on valveaja kestus kuni 30 tundi kuus. Neid tunde ei arvata tööaja hulka ning nende eest maksab tööandja lisatasu, mille suurus määratakse kollektiiv- või töölepinguga.
Arsti koduvalve tunnitasuks tuleb kehtestada vähemalt 50% arsti miinimumtunnitasust ja valve ajal tegelikult haiglas töötatud ning tööteel oldud aja eest maksta töötasu 100% ja lisatasu ületunnitöö eest.
Kahtlemata on õige püüda nii tööjõudu kui raha kõige efektiivsemalt kasutada, kuid ennekõike tuleks mõelda, mida teha, et arstide arvu vähenemist peatada.