Töölepingu osapooltena ei ole tööandja ja töötaja võrdsed partnerid, sest nende võimalused oma õiguste eest seista on erinevad. Töösuhteid reguleerivad seadused peavad tagama töötaja kui nõrgema poole kaitse, praegune eelnõu on aga kõvasti kaldu tööandja kasuks. Seetõttu on arstide liit seisukohal, et esitatud eelnõu tuleb kõrvale jätta.
Meie tervishoiu üks suurimaid probleeme on tööjõupuudus, mis on pikkade ravijärjekordade üks peamisi põhjuseid. Arstid ja õed on Eestist võõrsile tööle läinud peamiselt halvasti korraldatud ja alarahastatud tervishoiusüsteemi ja oma töö vähese väärtustamise tõttu. Töö- ja palgatingimusi veelgi halvendav seadus kallutab ka seni lahkumise ja jäämise vahel kahelnuid pigem äramineku kasuks otsustama. Kahjuks kannatavad seetõttu eelkõige patsiendid, kellele arstiabi muutub üha raskemini kättesaadavaks.
Seaduseelnõu, mis tunduvalt vähendab kõikide töötajate sotsiaalseid tagatisi, on eriti vaenulik tervishoiutöötajate suhtes. Tervishoius ei kehti öötöö piirangud, summeeritud tööaja puhul rakendatakse ületundide arvestamisel pikemat perioodi, õiguse lühendatud tööpäevale kaotavad anestesioloogid, intensiivraviosakondade töötajad, operatsiooniõed jt, kelle tööaeg on praegu lühem tervist ohustavate töötingimuste tõttu.
Tasu puhkepäevadel ja riiklikel pühadel töötatud aja eest väheneb kaks korda, õhtul kella kuuest kümneni töötamise eest lisatasu maksta enam vajalikuks ei peeta.
„Kuna uuringutulemuste järgi on öösel töötamine tervisele kahjulik, õhtusel ajal töötamise mõju tervisele aga uuritud ei ole, siis järelikult õhtutundidel töötamine tervist ei kahjusta,“ selgitas üks seaduseelnõu autoreid, Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna juhataja Egle Käärats.
Haiglad töötavad 24 tundi ööpäevas ja 365 päeva aastas, suur osa sellest ajast on valvetöö. Seni on nädalavahetustel ja riigipühadel valveid tegema motiveerinud arvestatav lisasissetulek, edaspidi võib töö korraldamine haiglates üsna keeruliseks muutuda.
Liigutav on seaduseloojate hoolitsus arstide ja õdede tervise eest ja soovitus neil pärast puhkepäeval töötamist nädala sees puhata. Ainult et kes siis tööpäevadel haigeid ravib? Riigikontrolli audit osutas juba 2005. aastal, et kui kõik tervishoiutöötajad töötaksid ühel töökohal, jääks tervishoiusektoris täitmata ligikaudu 8000 töökohta.
On tähelepanuväärne, et tervishoiukorralduse eest vastutav Sotsiaalministeerium on koostanud eelnõu, mis ähvardab raviasutuste töö pea peale pöörata. Tervishoius pole paindlikkusega suurt midagi peale hakata, vaja on kõrge kvalifikatsiooniga kogenud töötajaid, keda lühikese ajaga välja ei koolita.
Töösuhteid reguleerivate seaduste muutmiseks on kõigepealt vaja töötajate ja tööandjate kokkulepet. Eesti Arstide Liit, kuhu kuulub ligi 75% töötavatest arstidest, on valmis sotsiaaldialoogis osalema.