Alates 17. jaanuarist Tallinnas arsti vastuvõtule ei pääse
Vaatamata viimaste aastate kiirele majanduskasvule ei ole suudetud leida piisavalt vahendeid Eesti elanikele euroopalikul tasemel arstiabi tagamiseks.
Eestis on Euroopa Liidu riikidest lühim keskmine eluiga ja madalaim tervishoiukulude osakaal SKP-st. Suur osa meie noortest meedikutest lahkub tööle välismaale.
Tervishoiutöötajad on korduvalt pöördunud Vabariigi Valitsuse poole nõudmistega suurendada investeeringuid tervisesse ja tervishoidu, rakendada tervishoiuteenustele kulupõhised hinnad ja kasutada laekunud ravikindlustusmaksu sihtotstarbeliselt, mitte koguda Haigekassasse jaotamata kasumit.
Nende nõudmiste täitmiseks pole valitsus seni midagi ette võtnud ega pöördumistele vastanud.
Tervishoiutöötajate miinimumpalga läbirääkimistel kokkuleppele ei ole jõutud, Haiglate Liidu pakkumine on oluliselt madalam tervishoiutöötajate nõudmistest, valitsuskomisjon omapoolset ettepanekut ei teinud.
Sotsiaalministeeriumi uuringust on selgunud, et praegu kehtivat palgakokkulepet, mis sõlmiti 2004. aastal, ei täideta täies mahus ei arstide, õdede ega hooldustöötajate osas.
Tekkinud olukorras oleme seisukohal, et ainus võimalus Eesti tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse säilitamiseks on meie nõudmiste täitmise saavutamine streigi kaudu.
Eesti seaduste järgi on võimalik streikida ainult tööandja vastu tööalaste nõudmiste täitmiseks. Tervishoiutöötajate peamine taotlus on suurendada tervishoiu rahastamist. Sisuliselt streigime selle nimel, et hakataks väärtustama nii tervist kui tervishoidu ja tagataks Eesti elanikele võimalus saada kvaliteetset arstiabi.
Streigi eesmärk on saavutada praegu kehtiva palgaleppe ja tervishoiutöötajate kutseliitude esitatud palganõudmiste täitmine ning sõlmida uus kokkulepe 2007. ja 2008. aastaks, mis kehtestab järgmised miinimumtöötasud:
2007. aastal arstidele 110 krooni tunnis, keskastme tervishoiutöötajatele 60 krooni tunnis ja hooldustöötajatele 32 krooni tunnis;
2008. aastal arstidele kahekordne Eesti keskmine töötasu 2007. aasta andmete põhjal, keskastme tervishoiutöötajatele 60% arsti miinimumtöötasust ja hooldustöötajatele 58% keskastme tervishoiutöötaja miinimumtöötasust.
Tervishoiutöötajate üleriigiline üldstreik algab 17. jaanuaril 2007. aastal kell 8.00.
Streigis osalevad arstid, hambaarstid, õed jt keskastme tervishoiutöötajad ning hooldustöötajad, kelle tööandjaks on Eesti Vabariigis tervishoiuteenust osutavad juriidilised isikud, füüsilisest isikust ettevõtjad, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ja organisatsioonid.
17.–21. jaanuaril hõlmab streik Tallinna ambulatoorse arstiabi süsteemi. Ei toimu eriarstide ambulatoorseid vastuvõtte ja ei tehta plaanilisi diagnostilisi uuringuid ega protseduure ambulatoorsetele patsientidele.
Tallinna perearstid on teatanud oma lepingute peatamisest Haigekassaga samuti 17. jaanuarist, seega katkestavad töö ka perearstid.
Kui nõudmisi ei täideta, laieneb streik alates 22. jaanuarist üle kogu Eesti Vabariigi. Kogu Eestis ei toimu eriarstide ambulatoorseid vastuvõtte ja ei tehta plaanilisi diagnostilisi uuringuid ega protseduure ambulatoorsetele patsientidele.
Alates 22. jaanuarist ei tööta kogu Eesti perearstid.
Samuti lõpetatakse kõikides haiglates plaanilises korras saabuvate patsientide vastuvõtt.
Vältimatu abi osutamine jätkub ka streigi ajal. Patsientidel on võimalik arstiabi saamiseks pöörduda haiglate erakorralise meditsiini osakondadesse ja valvetubadesse.
Täpsemat infot antakse elanikkonnale massimeediakanalite kaudu.
2. jaanuaril 2007. a
Tervishoiutöötajate kutseliitude streigikomitee