Tervishoiutöötajad pöördusid oma õiguste kaitseks kohtu poole

Eesti Arstide Liit (EAL) ja Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit (EKTK) pöördusid oma liikmete huvide kaitseks kohtusse.

Tervishoiutöötajate palgaläbirääkimistel toimunu tõendab, et Eestis on ametiühingutel töötajate õiguste eest seista väga raske. Äärmiselt pikaks venitatud läbirääkimised lõppesid töötülile lahenduse otsimisega riikliku lepitaja juures. Väljakuulutatud üldstreigi tõttu pingelises õhkkonnas toimunud lepitusmenetlus lõppes kokkuleppe saavutamisega 25. jaanuaril. Osapooled leppisid kokku, et 1. aprillist 2007 kehtestatakse miinimumtunnitasudeks arstidele 99, õdedele jt keskastme tervishoiutöötajatele 52.50 ja hooldustöötajatele 29 krooni.

Lepitaja kuulutas rahu maa peale saabumist ja sotsiaalminister Aab rõõmustas, et nüüd on nooremarstidel rohkem motivatsiooni kodumaal töötamiseks.

Kokkuleppele jõudmisest on möödas poolteist kuud. Selle aja jooksul on EAL ja EKTK neli korda teinud tööandjatele ja riiklikule lepitajale ettepaneku allkirjastada 2007. aasta palgalepe. Seda pole tehtud ega tervishoiutöötajate korduvatele kirjalikele ja avalikele pöördumistele isegi mitte vastatud. Poolte lepitamise asemel on riiklik lepitaja täielikult keeldunud suhtlemast nende kutseliitudega, kes tema esitatud nägemusega palgaleppest tingimusteta nõustunud pole.

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) põhimõtete järgi tuleb kollektiivse töötüli lepitustoimingud sooritada erapooletult, kiiresti ja tõhusalt, sekkumata põhjendamatult töötajate põhiõigusesse oma huve efektiivselt kaitsta.

Selle asemel koostas riiklik lepitaja kollektiivlepingu, mis ei vasta läbirääkimistel saavutatud kokkulepetele. 9. märtsil kirjutasid sotsiaalminister, Haiglate Liit, Õdede Liit ja Tervishoiutöötajate Ametiühingute Liit sellele alla.

Arstide Liit ja Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit on seisukohal, et lepingut, mis kehtib tööandjate poole pealt vaid Haiglate Liidu liikmetele ja jätab palgatõusust ilma arst-residendid, kiirabitöötajad, kogu perearstisüsteemi, hulga keskastme tervishoiutöötajaid ja riigi haldusalas olevate tervishoiuasutuste töötajad, ei saa nimetada tervishoiutöötajate üleriigiliseks kollektiivlepinguks.

EAL ja EKTK seisavad kõikide oma liikmete huvide eest, sõltumata sellest, mis erialal ja millise tööandja juures nad töötavad. Viimase pooleteise kuu sündmusi palgaleppe ümber saab tõlgendada ainult tööandjate ja riigi ebaseaduslikku jõudemonstratsioonina. Sellele vastu seismiseks kasutasidki Arstide Liit ja Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit oma põhiseaduslikku õigust pöörduda oma liikmete huvide kaitseks kohtu poole.

13.03.2007

Eesti Arstide Liit
Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit