Tervishoiutöötajad ootavad nägemuste asemel reaalset palgalepet

2. märts 2007 /

Tervishoiutöötajate palgaläbirääkimistel jõuti 25. jaanuaril kokkuleppele 2007. aasta miinimumtunnitasudes. Selle kokkuleppe kehtimist on oma avaldustes korduvalt kinnitanud ka tööandjate esindajad.

15. veebruaril tegid tervishoiutöötajate kutseliidud ettepaneku kehtestada 2008. aastal miinimumtunnitasudeks alates 1. aprillist arstidele 116.50, keskastme tervishoiutöötajatele 62.50 ja hooldustöötajatele 34.50 krooni. Selles, et 2008. aastal muutuvad palganumbrid 1. aprillist, olid osapooled kokku leppinud juba 20. jaanuaril. Oleme tööandjate vastust oma ettepanekule oodanud üle kahe nädala, kuid ei tea tänaseni, kas sotsiaalminister ja Haiglate Liit nõustusid sellega või mitte.

Vastuse asemel edastas riiklik lepitaja Henn Pärn 1. märtsil hoopis oma nägemuse palgaleppest. Arusaamatutel põhjustel on lepitaja sellest välja jätnud punkti, et osapooled jätkavad kolmepoolseid läbirääkimisi tervishoiu rahastamise põhimõtteid käsitleva poliitilise kokkuleppe sõlmimise üle, mille eesmärgiks on tervishoiu jätkusuutlik rahastamine.

See on äärmiselt kahetsusväärne, kuivõrd tervishoiu rahastamise parandamine on jätkuvalt meditsiinitöötajate üks peamisi nõudmisi. Pealegi oleks poliitikutel eelseisval valimistevabal perioodil just sobiv aeg sisuliste probleemide lahendamisega tegelda.

Tervishoiutöötajate hämmastuseks sisaldab lepitaja nägemus 2008. aasta miinimumtunnitasudena tööandjate poolt kord juba välja käidud ja tervishoiutöötajate poolt tagasi lükatud pakkumist. Peale selle on 2008. aasta palgatõusu jõustumine sõltuvusse viidud reast tingimustest, sealhulgas Haiglate Liidu ja Haigekassa vahelisest kokkuleppest. Tingimusliku leppe sõlmimise välistasid osapooled juba lepitusläbirääkimiste alguses.
Täielikult puudub lepitaja nägemusest eelmiste palgalepete korral kehtinud laiendamine kõikidele arstidele, õdedele ja hooldajatele.

Ülaltoodust tulenevalt ei ole tervishoiutöötajatel võimalik palgaleppe niisuguse versiooniga nõustuda.

Riikliku lepitaja tegevusest jääb mulje, et ta ei ole oma ülesannetest täpselt aru saanud. Lepitaja nägemuste analüüsimise asemel soovivad tervishoiutöötajad alla kirjutada saavutatud kokkulepetele.

2.03.2007

Eesti Arstide Liit
Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit
Eesti Õdede Liit
Eesti Tervishoiualatöötajate Ametiühingute Liit