Tervishoiuteenuse osutamise leping

21. aprill 2001 /

§ 848. Tervishoiuteenuse osutamise leping

(1) Tervishoiuteenuse osutamise lepinguga kohustub üks isik (tervishoiuteenuse osutaja) oma kutsetegevuses teist isikut (patsienti) arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbi vaatama, nõustama, ravima või pakkuma sünnitusabi või muud tervishoiuteenust, samuti teavitama patsienti tema tervisest ja ravimise käigust ning tulemustest (tervishoiuteenus). Tervishoiuteenuse osutamine hõlmab ka patsiendi hooldamist tervishoiuteenuse osutamise raames, samuti muud tervishoiuteenuse osutamisega otseselt seotud tegevust.

(2) Tervishoiuteenust osutav kvalifitseeritud arst, hambaarst, iseseisvalt tervishoiuteenust osutav õde või ämmaemand (arst) vastutab isiklikult ja solidaarselt tervishoiuteenuse osutamise lepingu täitmise eest. Kui arst tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel kolmanda isikuga sõlmitud töölepingu või muu sarnase lepingu alusel, vastutab kolmas isik solidaarselt arstiga lepingu täitmise eest.

§ 849. Lepingu sõlmimise erisused

Tervishoiuteenuse osutamise leping loetakse muuhulgas sõlmituks ka ravimisele asumisega või ravi ülevõtmisega patsiendi nõusolekul, samuti, kui otsusevõimetule patsiendile tervishoiuteenuse osutamise alustamine vastab tema tegelikule või eeldatavale tahtele.

§ 8491. Lepingu sõlmimise kohustus

Tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud tervishoiuteenust osutama isikule, kes seda taotleb, kui isik ja tema taotletavad lepingutingimused ei ole vastuolus seaduses ettenähtud nõuetega ja tervishoiuteenuse osutamise tüüptingimustega.

§ 850. Tasu maksmise kohustus

Tervishoiuteenuse osutamise eest tuleb maksta kehtestatud, kokkulepitud või tavaline tasu, sellise tasu puudumisel aga mõistlik tasu. Patsiendilt võib tasu nõuda niivõrd, kuivõrd tervishoiuteenuse osutamise kulusid ei kata ravikindlustus või kolmas isik.

§ 851. Patsiendi läbivaatamine ja ravi

(1) Tervishoiuteenus peab vastama vähemalt arstiteaduse tavalisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Vajaduse korral peab arst suunama patsiendi eriarsti juurde või kaasama eriarsti.

(2) Seni üldtunnustamata läbivaatus- või ravimeetodit võib arst kasutada üksnes juhul, kui tavapärased meetodid lubavad väiksemat edu, patsiendile on meetodi olemusest ja selle võimalikest tagajärgedest teatatud ning patsient on meetodi kasutamisega nõustunud.

(3) Piiratud teovõimega patsiendi korral annab lg-s 2 nimetatud nõusoleku patsiendi seaduslik esindaja. Otsusevõimetu patsiendi suhtes võib seni üldtunnustamata meetodit kasutada ka ilma patsiendi või tema seadusliku esindaja nõusolekuta, kui sellise meetodi kasutamata jätmisega kaasneks ilmselt patsiendi surm või muu raske tagajärg.

§ 852. Patsiendi teabe andmise kohustus

Patsient peab avaldama arstile oma parima arusaama järgi kõik asjaolud ja osutama kaasabi, mida arst lepingu täitmiseks vajab.

§ 853. Tervishoiuteenuse osutamine kõrvalise isiku juuresolekul

Tervishoiuteenuse osutamine kõrvalise isiku juuresolekul on lubatud üksnes patsiendi nõusolekul, välja arvatud juhul, kui tervishoiuteenuse osutamine kõrvalise isiku juuresolekuta ei ole võimalik, patsiendi nõusolekut ei ole võimalik küsida ja tervishoiuteenuse osutamata jätmine ohustaks oluliselt patsiendi tervist.

§ 854. Patsiendi teavitamise ja tema nõusoleku saamise kohustus

(1) Arst peab patsienti teavitama tema haigusest ja selle võimalikust kulgemisest, samuti tema läbivaatamise ja uuringu tulemustest ning ravi väljavaadetest ja sellega seotud ohtudest, samuti võimalikest alternatiivsetest ravivõimalustest. Patsiendi soovil peab arst esitama nimetatud teabe kirjalikult taasesitatavas vormis.

(2) Arst ei või reeglina lubada patsiendi paranemist või operatsiooni edukust.

(3) Patsiendi võib läbi vaadata ja talle tervishoiuteenust osutada üksnes tema nõusolekul, kusjuures patsient võib nõusoleku tagasi võtta. Arsti nõudmisel peab nõusolek või selle tagasivõtmise avaldus olema vormistatud kirjalikult taasesitatavas vormis.

(4) Piiratud teovõimega patsiendi puhul kuuluvad lg-tes 1 ja 3 nimetatud õigused patsiendi seaduslikule esindajale niivõrd, kuivõrd patsient ei ole võimeline poolt- ja vastuväiteid vastutustundeliselt kaaluma. Kui seadusliku esindaja otsus ilmselt kahjustab patsiendi huve, ei või arst seda järgida. Patsienti ennast tuleb lg-s 1 nimetatud asjaoludest ja tehtud otsustest teavitada mõistlikus ulatuses.

(5) Arst ei või avaldada patsiendile teavet diagnoosist, haiguse kulgemisest või sellega seotud ohtudest, kui patsient keeldub teabest ja sellega ei kahjustata tema ega teiste isikute õigustatud huve. (6) Seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses ei ole patsiendi ega tema seadusliku esindaja nõusolek raviks vajalik.

§ 855. Otsusevõimetu patsiendi ravi tema nõusolekuta

(1) Kui patsient on teadvuseta või ei ole muul põhjusel võimeline tahet avaldama (otsusevõimetu patsient) ning tal ei ole seaduslikku esindajat või ei ole seaduslik esindaja kättesaadav, on edasilükkamatu läbivaatamine ja ravi lubatud ka patsiendi nõusolekuta, kui see on patsiendi huvides ja vastab tema poolt varem avaldatud või tema eeldatavale tahtele. Patsiendi tahe tuleb vastavalt võimalustele selgitada välja patsiendi omaste kaudu. Patsiendi omakseid tuleb teavitada tema haigusest, ravi kulgemisest ja raviga kaasnevatest ohtudest, kui see asjaolude kohaselt on võimalik.

(2) Omasteks selle peatüki tähenduses loetakse abikaasat, vanemaid, lapsi, õdesid ja vendi. Omasteks võib lugeda ka muid patsiendile lähedasi isikuid, kui see tuleneb patsiendi elukorraldusest.

§ 856. Saladuse hoidmise kohustus

(1) Tervishoiuteenuse osutaja, arst ja teda abistavad isikud peavad hoidma saladuses patsiendi isiku ja tema haiguse kohta käivaid andmeid, samuti hoolitsema selle eest, et § 857 lg-s 1 nimetatud dokumentides sisalduvad andmed ei saaks teatavaks kõrvalistele isikutele, kui seaduses või kokkuleppel patsiendiga ei ole ette nähtud teisiti.

(2) Lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmisest võib mõistlikus ulatuses kõrvale kalduda, kui on tegelik oht, et andmete avaldamata jätmise korral võib patsient oluliselt kahjustada ennast või teisi isikuid.

§ 857. Dokumenteerimiskohustus

Tervishoiuteenuse osutaja ja arst peavad patsiendi läbivaatamise, ravi ja selle tulemused korrapäraselt dokumenteerima, dokumendid aga säilitama. Patsiendil on õigus dokumenteeritud tulemustega tutvuda ja dokumentidest oma kulul ärakirja saada, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 858. Tervishoiuteenuse osutaja vastutus

(1) Tervishoiuteenuse osutaja ja arst vastutavad üksnes oma kohustuste süülise rikkumise eest , eelkõige diagnoosi- ja ravivigade ning patsiendi teavitamise ja tema nõusoleku saamise kohustuse rikkumise eest.

(2) Tervishoiuteenuse osutaja ja arst vastutavad ka neid abistavate isikute tegevuse ja ravimisel kasutatavate seadmete vigade eest.

(3) Tervishoiuteenuse osutaja ja arst peavad vastutuse olemasolul hüvitama kahju, mis on tekkinud vastutuse aluseks oleva asjaolu üldiselt ettenähtava tagajärjena.

(4) Tervishoiuteenuse osutaja ja arsti vastutuse aluseks olevat asjaolu peab tõendama patsient, välja arvatud juhul, kui patsiendi läbivaatamise, ravi ja selle tulemused on jäetud korrapäraselt dokumenteerimata.

(5) Kui tegemist on diagnoosi- või raviveaga ja patsiendil tekib terviserike, mida oleks saanud tavapärase raviga ilmselt vältida, eeldatakse, et kahju tekkis vea tagajärjel. Terviserikkest tulenevat kahju peab ka sel juhul tõendama patsient.

§ 859 Aegumistähtaeg

Patsiendi kahju hüvitamisel nõude aegumistähtaeg on viis aastat ajast, mil ta sai teada tervishoiuteenuse osutaja või arsti poolt kohustuse rikkumisest ja kahju tekkimisest.

§ 860. Lepingu lõppemise erisused

(1) Tervishoiuteenuse osutamise leping lõpeb muuhulgas:

1) ühe poole surmaga;

2) tervishoiuteenuse osutamise lõppemisega;

3) tervishoiuteenuse osutamise ülevõtmisega teise arsti poolt.

(2) Patsient võib tervishoiuteenuse osutamise lepingu igal ajal põhjust avaldamata üles öelda.

(3) Arst võib lepingu üles öelda üksnes mõjuval põhjusel, mille tõttu asjaolusid arvestades ei saa eeldada, et arst peaks tervishoiuteenuse osutamist jätkama. Arst peab vajaduse korral siiski ravi jätkama, kuni patsient saab tervishoiuteenust mujalt.

§ 861. Sätete imperatiivsus

Selles peatükis sätestatust patsiendi kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.