Sotsiaalminister Maret Maripuu tunnistab, et Eesti jääb kuni 2050. aastani halvima tervishoiu rahastamisega riigiks Euroopa Liidus.
Täna kohtusid tervishoiu rahastamise poliitilise kokkuleppe läbirääkimistel valitsuskomisjoni, haigekassa, haiglate liidu ja tervishoiutöötajate liitude esindajad. Kokkuleppega soovivad kõik osapooled võtta konkreetsed kohustused, et muuta tervishoiusüsteemi paremaks ja lahendada selle kitsaskohti.
Leppe projekti koostades lähtusid Eesti Arstide Liit ja Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit Riigieelarve strateegiast 2008–2011, mille järgi kasvavad tervishoiu kogukulud aastaks 2010 vähemalt 6,5%-ni SKP-st. Nende numbrite paikapidavust on sotsiaalminister Maret Maripuu korduvalt kinnitanud nii Riigikogu sotsiaalkomisjonile kui rahastamispoliitika kokkuleppe osapooltele.
Täna teatas Rahandusministeeriumi esindaja Kadri Maasik, et tervishoiukulutuste osakaalu tõusu 6,5%-ni planeeritakse alles 2050. aastaks. Maret Maripuu möönis, et eelarvestrateegias on viga, mida Sotsiaalministeeriumis seni polnud märgatud.
Olukorra teeb halenaljakaks tõik, et samas situatsioonis olid rahastamiskokkuleppe osalised ka 2006. aastal läbirääkimisi alustades. Ka siis muutus Riigi eelarvestrateegias seisnud aastanumber „havi käsul“ ehk Rahandusministeeriumi tahtel. Eelarvestrateegia on valitsuses kinnitatud alusdokument riigieelarve koostamiseks.
Hiljuti avaldatud Eesti Inimarengu Aruanne nendib, et meie inimeste tervis ja elukvaliteet on kehvapoolsed. ÜRO inimarengu järjestuses on Eesti langenud 44. kohale peamiselt halbade tervisenäitajate ning madala oodatava eluea tõttu.
Seega oleks ootuspärane tervishoiule rohkem tähelepanu pöörata. Kui aga riigi prioriteedid on teised, siis tuleks rahvale ka ausalt välja ütelda, et praegu planeeritava rahastamistaseme juures tervishoiusüsteemi oluliselt paremaks muuta pole võimalik. Tuleb leppida arstide ja õdede nappuse ja üha pikenevate ravijärjekordadega.
Eesti Arstide Liit
Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit