Streik ja töölepingud Slovakkias

Kokkuvõte Slovakkia arstide võitlusest töökoormuse vähendamise ja palgatõusu eest 2011. a

Slovakkias on tervishoiu pikaajaline alarahastamine ja haiglaarstide suur koormus ning madalad palgad põhjustanud suure hulga arstide lahkumise Tšehhi Vabariiki, Austriasse, Saksamaale jt riikidesse. Slovakkia arstide organisatsioonide pöördumistele olukorra parandamiseks valitsus ei reageerinud. Lisaks plaanis valitsus muuta riigihaiglad äriühinguteks, mis arstide hinnangul oleks ohustanud haiglaravi kättesaadavust.

 Arstide protestiaktsioonid algasid 2011. a sügisel. Nõuti tervishoiu rahastamise suurendamist, töökoormuse reguleerimist, palgatõusu ja haiglate äriühinguteks muutmisest loobumist.

 Kuna Slovakkia valitsus nõudis arstidelt streigi korral praktiliselt kogu olemasoleva arstiabi mahu säilitamist, siis olnuks streik sellistes tingimustes kasutu. Seetõttu otsustasid sajad arstid valitsusele surve avaldamiseks esitada lahkumisavalduse. Valitsus kuulutas seejärel välja eriolukorra, et arstid kohustuslikus korras tööle sundida. Eriolukorra väljakuulutamise päevaks oli Slovakkia Tervishoiuministeerium haiglate juhtidelt saadud andmete põhjal registreerinud 1339 arsti lahkumisavaldused. Hiljem langes lahkumisavalduse sisse jätnud arstide arv 636ni, ent see polnud piisavalt suur langus. Muret tekkinud olukorra üle avaldas ka Slovakkia president Ivan Gašparovic, kes soovitaski välja kuulutada eriolukorra. Kuigi eriolukorra kehtestamise järel võib arstidele kehtestada  nn töötamiskohustuse, ei õnnestunud ka selle meetme abil tagada arstiabi säilimist vajalikus mahus, sest paljud arstid võtsid eriolukorra kuulutamise järel haiguslehe.

 Slovakkia valitsus otsis abi teistelt riikidelt. Tšehhi Vabariik saatis appi 25 arsti, kelle abil viidi Slovakkia tervishoiuasutustes eriolukorra ajal läbi 91 kiireloomulist protseduuri. Eriolukorra kestel käis regulaarselt koos erikomisjon, mille eesmärk oli hoida ära patsientide elu ja tervise ohtu sattumine arstide protesti ajal. Arstid kontrollisid olukorda haiglates ja erakorralist abi osutati täies mahus. Ühegi patsiendi elu ja tervist protestiaktsioon ei ohustanud, kuid ebamugavusi tekitas plaaniliste lõikuste edasilükkamine.

 Slovakkia valitsus pidas aktiivselt läbirääkimisi arstide ametiühingu LOZ juhtidega. Lõpuks saavutas valitsus  arstidega kokkuleppe, mille kinnituseks allkirjastasid osapooled 3. detsembril 2011 memorandumi. Sellega võttis valitsus järgmised kohustused:

 1.      Haiglates töötavate arstide palka tõstetakse järgmiselt:

          perioodil 1.01 kuni 31.12.2012 1,05- kuni 1,6-kordse riigi keskmise palgani, kusjuures ülemine piirmäär rakendub neile arstidele, kes on oma erialal atesteeritud.

          alates 1.01.2013 1,25- kuni 2,3-kordse riigi keskmise palgani, kusjuures ülemine piirmäär rakendub neile arstidele, kes on oma erialal atesteeritud.

2.      Valitsus kinnitab, et arstid ei pea töötama üle töökoodeksis kehtestatud normi ja et järgitakse  ka Tervishoiuministeeriumi määrusega kehtestatud tööalaseid normatiive. Määruse järgimist kontrollitakse kord kolme aasta jooksul ja tuvastatud puudused tuleb kõrvaldada 40 päeva jooksul. LOZi soovi korral viiakse pärast seda 30 päeva jooksul läbi täiendav kontroll. Arstid, kellelt on nõutud ületundide tegemist, peavad saama kompensatsiooni täiendusteks mõeldud tasustatud puhkuse kujul.

3.      Valitsus paneb tervishoiuministrile kohustuse peatada haiglate muutmine äriühinguteks.

4.      Valitsus  tagab, et kõik riiklike haiglate arstid, kes esitasid lahkumisavalduse, saavad oma töökoha tagasi ja mingeid sanktsioone nende suhtes ei rakendata. Nende uues töölepingus ei tohi olla ette nähtud senisest madalamat palka või lepingujärgsete töötingimuste halvenemist. Nende haiglate puhul, mida ei juhi riik, on valitsus tungivalt soovitanud arstid tööle ennistada.

 Memorandumi täitmist kontrollib järelevalvekomisjon, mille 4 liiget määrab ametisse peaminister ja 4 liiget arstide ametiühing.