Streigi sõnumid

Tervishoiu rahastamist peab suurendama, et patsiendid saaksid vajalikku ravi.

Rahastamise suurendamise vajadus on tõendatud Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO), Praxise, Riigikontrolli ekspertide analüüsidega. Praeguse rahastamissüsteemiga jätkates jääb aina rohkem patsiente arstiabita.

• patsiendid ei saa juba praegu õigeaegselt vajalikku ravi

1. ravijärjekordades ootas 1.juuli seisuga haigekassa rahapuuduse tõttu üle 180 000 patsiendi,
2. haigekassa tänavune eelarve on 74 miljonit euro võrra väiksem kui tegelik ravivajadus,
3. haiglaravi saab 8% vähem patsiente kui 2014.a,
4. esimesel poolaastal tegid haiglad 51% rohkem lepinguid ületavat tööd kui eelmisel aastal;
5. kui haigekassa eelarve nulli ajada ja teisel poolaastal 33 miljonit vähem kulutada, siis peaks näiteks ravimata jätma 450 000 ambulatoorset patsienti;

• vananev rahvastik vajab rohkem arstiabi
• uued ravimid ja ravimeetodid on kallid
• tervishoiukulud on liiga madalad

1. a) nende osakaal SKP-st on Eestis (ümardatult) 6 %, OECD riikides keskmiselt 9 %, Euroopa Liidus oleme eelviimased Rumeenia ees;
2. b) ainult ravikindlustusmaksust (13% palgast) ei piisa kogu ravi ja haigushüvitiste kuludeks;

Efektiivsuse ja omaosaluse tõstmine ei ole lahendus.

• tervishoiusüsteemi efektiivsuse tõstmise ruumi on vähe

1. oleme kuluefektiivsuselt olnud viimase kümnel aastal Euroopas esimese kahe hulgas;
2. kui efektiivsust saabki veidi suurendada, siis selle mõju on väike ja lisaraha on ikkagi vaja (tühjakspigistatud sidruni teerulli alt läbi lastes saab juurde ainult mõne tilga mahla);
3. liigne kokkuhoid ohustab ravi kvaliteeti;

• patsientide omaosalust ei tohi tõsta

1. omaosalus on ligi 25%, sellest ülespoole pole arstiabi olulisele osale rahvast kättesaadav;
2. tasuliste teenuste mõju on hambaravis ära proovitud, inimesed kas maksavad või ajavad läbi ilma hammasteta – madalama sissetulekuga inimestel jääb vajalik hambaravi rahalistel põhjustel saamata.

Lisaraha võimalused on olemas ja ootavad poliitikute otsuseid

• paari-kolme aasta puudujäägi saab katta haigekassa jaotamata kasumist, mida on praegu üle 100 miljoni euro;
• sotsiaalmaksu langetamise ärajätmine jätaks alles tulu ca 90 miljonit eurot aastas;
• WHO soovitab riigil maksta ravikindlustusmaksu pensionäride eest ja selle katteks maksustada rikkust (näiteks sotsiaalmaks dividendidele).

Paremini rahastatud tervishoiust võidavad kõik 

• haiglad saavad ravida rohkem patsiente ja rahapuudusest tingitud järjekorrad lühenevad;
• õigeaegne ravi hoiab ära haiguste ägenemise ja krooniliseks muutumise – väheneb kalli erakorralise ja pikaajalise ravi vajadus ning töövõimetuse kestus;
• patsientide omaosalus ei kasva, haigekassa raha eest saab rohkem raviteenuseid – näiteks hambaravi, uued vähiravimid, taastusravi;
• tervishoiutöötajad jäävad Eestisse tänu palga ja töötingimuste paranemisele;
• saab kulutada rohkem raha haiguste ennetamisele ja vähendada haigestumist;
• tervemad inimesed toovad majanduskasvu – tööpanus suureneb, sotsiaalkulud vähenevad.