Läbirääkimised 2016...2017

Streigi sõnumid

18 september 2016 / Eesti Arstide Liit

Tervishoiu rahastamist peab suurendama, et patsiendid saaksid vajalikku ravi.

Rahastamise suurendamise vajadus on tõendatud Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO), Praxise, Riigikontrolli ekspertide analüüsidega. Praeguse rahastamissüsteemiga jätkates jääb aina rohkem patsiente arstiabita.

  1. ravijärjekordades ootas 1.juuli seisuga haigekassa rahapuuduse tõttu üle 180 000 patsiendi,
  2. haigekassa tänavune eelarve on 74 miljonit euro võrra väiksem kui tegelik ravivajadus,
  3. haiglaravi saab 8% vähem patsiente kui 2014.a,
  4. esimesel poolaastal tegid haiglad 51% rohkem lepinguid ületavat tööd kui eelmisel aastal;
  5. kui haigekassa eelarve nulli ajada ja teisel poolaastal 33 miljonit vähem kulutada, siis peaks näiteks ravimata jätma 450 000 ambulatoorset patsienti;
  1. a) nende osakaal SKP-st on Eestis (ümardatult) 6 %, OECD riikides keskmiselt 9 %, Euroopa Liidus oleme eelviimased Rumeenia ees;
  2. b) ainult ravikindlustusmaksust (13% palgast) ei piisa kogu ravi ja haigushüvitiste kuludeks;

Efektiivsuse ja omaosaluse tõstmine ei ole lahendus.

  1. oleme kuluefektiivsuselt olnud viimase kümnel aastal Euroopas esimese kahe hulgas;
  2. kui efektiivsust saabki veidi suurendada, siis selle mõju on väike ja lisaraha on ikkagi vaja (tühjakspigistatud sidruni teerulli alt läbi lastes saab juurde ainult mõne tilga mahla);
  3. liigne kokkuhoid ohustab ravi kvaliteeti;
  1. omaosalus on ligi 25%, sellest ülespoole pole arstiabi olulisele osale rahvast kättesaadav;
  2. tasuliste teenuste mõju on hambaravis ära proovitud, inimesed kas maksavad või ajavad läbi ilma hammasteta – madalama sissetulekuga inimestel jääb vajalik hambaravi rahalistel põhjustel saamata.

Lisaraha võimalused on olemas ja ootavad poliitikute otsuseid

Paremini rahastatud tervishoiust võidavad kõik