Sotsiaalminister lubab tervishoiukulutuste hüppelist kasvu

Täna toimunud riigikogu sotsiaalkomisjoni lahtisel istungil arutati tervishoiu rahastamise küsimusi. Arutelu algatasid Eesti Arstide Liit ja Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit, kes tegid septembri alguses sotsiaalministrile ja sotsiaalkomisjoni esimehele ettepaneku alustada uuesti eelmisel aastal pooleli jäänud läbirääkimisi tervishoiu rahastamise poliitilise kokkuleppe sõlmimiseks. Istungil osales ka sotsiaalminister Maret Maripuu.

Meie tervishoiusüsteemi peamised nõrkused on pikad ravijärjekorrad, tööjõupuudus ja madalad palgad, halb infrastruktuur ja süsteemi nõrk juhtimine. Kõigi nende hädade põhjuseks on aastaid kestnud ebapiisav rahastamine.

Aastal 2000 oli tervishoiukulude osakaal sisemajanduse koguproduktist 5,4%, alates 2001. aastast on see kõikunud 5% ümber ja langes 2006. aastal peaministri andmetel 4,6%-le. Sellega oleme Euroopa Liidus kindlalt hõivanud tagantpoolt esimese koha.

Sotsiaalminister Maret Maripuu lubas tänasel kohtumisel, et Eesti tervishoiukulutused suurenevad hüppeliselt, jõudes 2010. aastaks 6,5%-ni SKP-st. Kuna 2008. aasta riigieelarve projekt tervishoiukulude olulist kasvu ette ei näe, peaks tõus toimuma peamiselt aastatel 2009 ja 2010. Sotsiaalminister ei selgitanud siiski täpselt, kuidas niisuguse numbrini kavatsetakse jõuda. Tublisti peavad suurenema just riigieelarvest finantseeritavad kulud, sest haigekassa tuludest jääb eelarveprognoosi järgi märkimisväärne osa kasutamata. 2011. aastaks kasvab haigekassa kohustuslike reservide ja jaotamata kasumi suurus rohkem kui 6 miljardi kroonini. Seega jäetakse igal aastal oluline osa ravikindlustusmaksuna kogutud rahast seisma.

Kutseliitude suurimad mured on seotud arstide ja õdede nappusega, kes madala palga ja suure koormuse tõttu lahkuvad tervishoiusüsteemist. Aastatel 2004–2007 on välismaale tööle minekuks vajalikud dokumendid välja võtnud üle tuhande tervishoiutöötaja. Arstide Liidu küsitluse andmetel kaalub Eestist lahkumist ligi kolmandik tänavustest arstiteaduskonna lõpetajatest. Kuigi alates 2006. aastast on suurendatud arstide ja õdede koolitustellimust, väheneb tervishoiutöötajate arv endiselt, sest väljaõpe kestus on pikk. Ennekõike motiveeriks noori spetsialiste kodumaale jääma ja väljaspool Eesti tervishoiusüsteemi töötavaid arste ja õdesid tagasi tulema piisav palgatõus. Siis oleks võimalik ära hoida ka ravijärjekordade pikenemist.

EAL ja EKTK ettepanekud tervishoiu rahastamise parandamiseks puudutavad lisaks ülaltoodule ka raviteenuste tegevuspõhiseid hindu, tänapäevasel tasemel aktiiv- ja hooldusravi, esmatasandi arstiabi, tervishoiu infrastruktuuri, ennetustegevust ja rahvatervise strateegiaid ja HIV-positiivsete patsientide ravi. Sotsiaalkomisjoni esimees Heljo Pikhof lubas nendel teemadel silma peal hoida, et 2009. aastaks saaksid Sotsiaalministeeriumi lubadused täidetud.