Eesti Ametiühingute Keskliit peab ülimalt kahetsusväärseks, et riiklik lepitaja saatis 8. märtsil Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliidule ja Arstide Liidule sellise palgaleppe teksti, mis halvendab tervishoiutöötajate palgatingimusi võrreldes seni kehtinud kollektiivlepinguga.
Suurim tagasilöök on loobumine laiendatud kollektiivlepingust. Kui 2005-2006.a. palgalepe kehtis “tööandjate poolel kõigile riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele ja organisatsioonidele ning kõigile tervishoiuteenust osutavatele juriidilistele isikutele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele”, siis riikliku lepitaja nägemuses hõlmaks uus kokkulepe ainult 21 Haiglate Liitu kuuluvat raviasutust. Kui selline dokument allkirjad saab, siis paraku ei ole see kohustuslik ülejäänud tervishoiuteenuse osutajatele.
Õigusest nõuda suuremat palka jätaks selline lepe ilma väga paljud tervishoiuteenust osutavad töötajad – kõik need, kes saavad palka riigi või kohaliku omavalitsuse asutustest (vanglates, politseis, hooldekodudes, koolides jne.). Samuti ei tagaks lepe palgatõusu pereõdedele.
“Ei tahaks uskuda, et riiklik lepitaja teadlikult pakkus tervishoiutöötajatele “diili” – saate ise kõrgemad palganumbrid, kui loobute kõigi selles valdkonnas töötavate inimeste eest seismisest”, ütles EAKLi esimees Harri Taliga. “Jääb pehmelt öeldes arusaamatuks, kellena kavatseb sellele paberile alla kirjutada sotsiaalminister – riigile kui tööandjale lepe ju ei laiene.”
Lisaks sektoritasandi laiendatud kollektiivlepingute arvu vähenemisele valmistab Ametiühingute Keskliidule tõsist muret nii töötajate ebavõrdne kohtlemine kui ka palgadumping ja sellega kaasnev kõlvatu konkurents. Euroopa Liidus on just tööandjate ühendused huvitatud kollektiivlepingute laiendamisest, et tagada ühtsed konkurentsitingimused. “On kummaline, miks nõustus Haiglate Liit kokkuleppega, mis annab konkurentsieelise tema liikmeskonda mittekuuluvatele tervishoiuteenuste osutajatele,” märkis ametiühingujuht.
EAKL on veendunud, et töörahu tagab tervishoiusektoris ainult kokkulepe, millel on kõigi läbirääkimisi alustanud ametiühingute allkirjad. Vastasel juhul võib mõni osapool küll raporteerida TEHTUD, kuid seda raskemaks tõotab kujuneda järgmine kollektiivne töötüli.
Eesti Ametiühingute Keskliit