Kohus otsustas, et riiklik lepitaja on rikkunud kollektiivse töötüli lepitamise seaduse ja lepitaja põhimääruse sätteid.
Tallinna Halduskohus tunnistas 14. septembril õigusvastaseks riikliku lepitaja poolt lepitusmenetluses protokollide vormistamata jätmise tervishoiutöötajate 2007. aasta tunnipalga alammäärade osas kokkuleppe saavutamise kohta ning 2008. aasta tunnipalga alammäärade osas kokkuleppele mittejõudmise kohta Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliiduga.
Halduskohus leidis: „Töötüli põhjus oli algusest peale selge: töövõtjad taotlesid 2007. ja 2008. aastaks tunnipalga alammäärade suuremat tõusu, kui tööandjad olid nõus maksma.“ 2007. aasta palgatõusu osas saavutati kokkulepe kõigi töötüli osapoolte vahel, kuid lepitaja jättis selle leppimise protokolliga vormistamata. Samuti jättis ta koostamata protokolli selle kohta, et Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit ja Arstide Liit ei jõudnud tööandjatega kokkuleppele 2008. aasta palgatõusu tingimustes. Selle protokolli puudumine jättis töötajad ebaseaduslikult ilma streigiõigusest.
Seega rahuldas esimese astme kohus osaliselt Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliidu kevadel esitatud kaebuse. Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule.