Esmaspäeval teatas sotsiaalminister Maret Maripuu Eesti Arstide Liidule, et arst-residentide palka ei saa tõsta enne sügisel võib-olla tehtavaid riigieelarve muudatusi. Veel möönis minister, et tema 9. mail antud lubadus kiirabiarstide palgatõusust 99 kroonini tunnis oli eksitus.
Tegelikult on ekslik sotsiaalministri ja haigekassa nõukogu esimehe seisukoht, et arstide miinimumtunnitasu on 93.75 krooni. See summa on haigekassa hinnakirjas arsti palgakuluna arvestatud summa, mida haiglatele makstakse aasta algusest peale. Arstide palga alammäär on alates 1. aprillist palgaläbirääkimistel kokku lepitud 99 krooni tunnis. Haiglad seda kokkulepet täidavad, valitsus aga lubadustele vaatamata riigieelarvest finantseeritavate arst-residentide ja kiirabi palgatõusuks seni raha eraldanud ei ole.
Valitsus peab seega normaalseks, et kõikidele arstidele ei kehti võrdne palga alammäär ja leiab, et residentidele võib maikuu töötasu maksta ka näiteks novembris.
Arst-residendid ise nii ei arva. Viimase aasta residentidel jääbki palgatõus suure tõenäosusega saamata. Palju nendest, juba väljaõppinud eriarstidest sellise kohtlemise järel veel kodumaale tööle tahab jääda, pole teada. Sel nädalal arstiteaduskonna lõpetavast 97-st noorest mõtleb kolmandik Eestist lahkumisele.
Arstide Liit pakkus probleemi lahenduseks kokkulepet haiglatega, kes tõstaksid residentide palka kohe, riik aga maksaks väljamakstud summad neile sügisel riigieelarvest tagasi. Ettepanek lükati tagasi, sest Haiglate Liit ei pidanud valitsuskabineti nõupidamisel võetud seisukohta raha eraldamiseks piisavaks tagatiseks.
Arstkonnale, eelkõige noortele arstidele on järjekordselt teada antud, et riik ei pea arstide lahkumist Eesti tervishoiust oluliseks probleemiks. Võib-olla see ongi taktika tervishoiu finantseerimisküsimuste lahendamisel: kui inimesi on vähem, kulub ju ka palgaraha vähem.
Kuidas kodanikud arstiabi saavad, see ei paista valitsust huvitavat.