Palgaläbirääkimistel ei jõudnud töövõtjate kutseliidud Eesti Haiglate Liiduga miinimumtunnitasu osas kokkuleppele. Osapooled on pöördunud riikliku lepitaja poole töötüli lahendamise taotlusega ja koostanud avaliku pöördumise Riigikogusse valitud erakondade poole.
Lp. Henn Pärn
Riiklik lepitaja
14.03.03
Töötüli lahendamise taotlus
Eesti tervishoiusektori tööandjate ühenduse, Eesti Haglate Liiduga (EHL) üleriigilise kollektiivlepingu sõlmimise läbirääkimisi pidavad töötajate esindusorganisatsioonid
Eesti Arstide Liit (EAL), Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit (EKTK) ning Eesti Tervishoiutöötajate Ametiühingute Liit (ETTAL) tõdevad töötülile eelnenu kokkuvõtteks
1. 28.märtsil 2002.a. sõlmitud eelmine kokkulepe arstide ja hooldustöötajate töö tasustamise kohta kehtib 31.märtsini 2003.a.
2. Lepingu muutmiseks ja täiendamiseks on EHLile esitatud taotlused järgnevalt:
EALi poolt 25.09.02; EKTK poolt 27.09.02; ETTALi poolt 26.09.02 (vt.lisad 1, 2, 3)
3. Läbirääkimistel on töötajate esindusorganisatsioonid vastavalt kokkuleppele EAL, EKTK ja ETTAL (vt.lisa 4)
Läbirääkimiste vaatlejaliikmed on Eesti Haigekassa ja Eesti Õdede Ühing.
4. Läbirääkimiste 6.voorul 5.märtsil k.a. esitas EHL omapoolsed pakkumised palgakokkuleppeks (vt.lisa 5). EAL, EKTK ja ETTALi delegatsioonid pidasid esitatud miinimumtasusid liiga madalateks ning palusid EHLil arutada nende suurendamist.
5. Läbirääkimiste 6. voorul lepiti kokku, et järgmine voor toimub 12.märtsil ja korraldajaks on EHL.
6. 11.märtsil k.a. teatas EHL, et uusi pakkumisi ei tehta ning kokkulepitud kohtumisele 12.märtsil ei tulda (vt.lisa 6)
EALi, EKTK ja ETTALi esindajatena leiame, et kollektiivlepingu läbirääkimiste jätkamine EHLiga ei ole praeguses etapis enam võimalik.
Pöördume Teie kui Riikliku lepitaja poole tekkinud töötüli lahendamiseks.
Andres Kork, EAL president
Inna Rahendi, EKTK president
Ülle Schmidt, ETTAL esinaine
Tervishoiutöötajate avalik pöördumine Riigikogusse valitud erakondade poole.
Viimase nelja aasta jooksul vähendati poliitiliste otsustega tervishoiukulutuste osakaalu SKP-s 6,5%-lt 5,2%-ni. Selle näitajaga muutus Eesti Euroliitu pürgivate riikide hulgas punaseks laternaks. Samadel aastatel kiirenes oluliselt kvalifitseeritud meedikute väljavool Eestist, mistõttu ka tervishoiutöötajate suhtarvult oleme Euroliitu minejate hulgas viimased. Seetõttu on kahetsusväärne, et tänaseks on tulemusteta lõppenud tervishoiutöötajate palgaläbirääkimised. Tööandjate pakkumiseks miinimumtunnitasu osas jäi arstidele 42, õdedele 19 ja hooldajatele 14 krooni. Selline pakkumine jääb allapoole mõistlikkuse piire ja ei suuda ilmselt pidurdada arstide-õdede lahkumist eesti raviasutustest.
Valimiseelsel perioodil mõistsid tervishoius kujunenud olukorra tõsidust kõik erakonnad ning andsid ka väga konkreetseid lubadusi meedikute palkade osas. Täna koalitsiooniläbirääkimisi pidavate erakondade pakkumised olid järgnevad:
Res Publica hindas valimiseelselt arsti õiglaseks palgaks 15 000-20 00 krooni kuus (90-120 krooni tunnis), õe õiglaseks palgaks 8000-10 000 krooni kuus ( 48-60 krooni tunnis) ja hooldajatele 6000 krooni tunnis (36 krooni tunnis).
Reformierakonna hinnang õiglasele palgale oli arstile kolm keskmist palka s.o.107 krooni tunnis, õdedele 2 keskmist palka s.o.70 krooni tunnis ja hooldajatele 1 kesk-mine palk ehk 36 krooni tunnis.
Rahvaliidu arvates oli arsti õiglane palk 2 keskmist palka (70 krooni tunnis), õdedele 5853 krooni (35 krooni tunnis) ja hooldajatele vähemalt 2500 krooni (15 krooni tunnis).
Sellised olid valimiseelsed lubadused kolm nädalat tagasi. Kas täna, kui järgmiste valimisteni jääb neli aastat, need lubadused veel kehtivad? Meie miinimumtunnitasu nõudmised vastavalt arstile 50, õele 25 ja hooldajatele 18 krooni on oluliselt madalamad teie valimiseelsetest lubadustest. Jõusolev palgakokkulepe lõpeb 31.märtsil. Ootame teie konkreetset ja avalikku vastust, milline saab olema tervishoiutöötajate minimaalpalk esimesel aprillil juhul kui teie erakond osaleb valitsuses.