Eesti riik ei taga kodanikele põhiseaduslikku õigust tervise kaitsele

Eesti Arstide Liidu üldkogu avaldus 1. detsembril 2007

Riigi ülesanne on oma kodanikku kaitsta ja vajaduse korral aidata. Põhiseaduse § 28 ütleb, et igaühel on õigus tervise kaitsele. Tulenevalt sellest õigusest peab riik looma tervishoiusüsteemi, mis teeb arstiabi inimesele kättesaadavaks. Samuti on riik kohustatud aktiivselt tegutsema, et tingimused tervise kaitsmiseks jätkuvalt paraneksid.

Tegelikult teeb riik olukorra parandamiseks vähe. Tervishoiukulude osakaal sisemajanduse kogutoodangust on alates 2005. aastast pidevalt vähenenud. Eesti kulutab teiste Euroopa riikidega võrreldes tervishoiule kõige vähem raha, seetõttu on meil pikad ravijärjekorrad, tööjõupuudus, vilets infrastruktuur ja halvasti juhitud süsteem.

Hoolimata ebapiisavast rahastamisest on meie meditsiinisüsteem tunnistatud Euroopa kuluefektiivseimaks. Võimalik on see tänu sellele, et arstid ja õed teevad piltlikult öeldes kahe inimese tööd poole inimese palga eest. Tööjõupuudus tervishoius ei ähvarda mitte tulevikus, vaid on juba reaalsus.
Praegused tingimused sunnivad arste pidevalt valima halva ja veel halvema vahel. Üks võimalus oleks keelduda topeltkoormusest ja varjatud ületundidest ning jätta patsiendid veelgi kauemaks järjekorda ootama. Teine – töötada samamoodi edasi, teades, et väsimus ja stress võivad põhjustada fataalseid vigu. Mõlemad variandid on vastuolus arstieetikaga, kuid süsteemi muutmata sellele dilemmale lahendust ei ole. Juba liiga palju arste on sellepärast Eestist lahkunud.

Arstid ei taha enam kaasa aidata niisuguse patsientide huve eirava süsteemi püsimisele ja nõuavad tõhusaid ning kiireid muudatusi. Arstide liit on korduvalt esitanud sotsiaalministrile ettepanekuid tervishoiu rahastamise kokkuleppe sõlmimiseks. Kokkuleppe nurgakiviks on tervishoiu kogukulude suurendamine. Samuti tuleks juba järgmisest aastast kehtestada raviteenustele tegevuspõhised hinnad, milleks haigekassas on küllaldaselt vahendeid.

Valitsus ei taha võtta riigi eelarvestrateegiale vastavat kohustust tõsta tervishoiukulutuste osakaalu SKP-st 2010. aastaks 6,5%-ni. Sotsiaalministri arvates tuleb see punkt tervishoiu rahastamispoliitika kokkuleppest välja jätta.

Sotsiaalministeerium ei ole poliitilise tahte puudumise tõttu tervishoiu korraldamisega toime tulnud. Arstide liidu arvates tuleks kaaluda tervishoiuministeeriumi taastamist, et õigus tervise kaitsele ei oleks ainult ilus rida põhiseaduses.