Eesti Haiglate Liidu tegevdirektori vastus

2,7 miljardist ei ole võimalik maksta 3 miljardit krooni palkadeks.

Miks meie palgaläbirääkimiste voorud ei toonud kaasa soovitud kokkulepet.? Eesti Haiglate Liit on tingimusteta päri, et õdede ja arstide miinimumtunnitasud on häbematult väikesed ja võiksid olla vähemalt võrdsed santehniku või remondilukksepa omadega ( 100.-)
Eesti Haiglate Liit kirjutaks kahe käega alla sellisele kokkuleppele, kui selleks oleks tervishoius olemas vahendid. Haigekassad ostavad raviasutustelt (haiglatelt) teenust vastavalt Riigikogus kinnitatud eelarvele. Ravikindlustuse eelarve üle 4 miljardist kroonist kuulub raviteenusele ca 2,7 miljardit. Haigestumus on aastate lõikes enam-vähem sama ja ka Haigekassa ostab teenust samas mahus juba mitmeid aastaid. Rahahulk raviteenuse ostmiseks on sama, teenuse maht on sama, kuid raviasutuste fikseeritud (vältimatud ) kulud kütusele, veele, elektrile, ravimitele, toidule jms. on igal aastal tõusnud. Lisaks peaks ka seadmeid ja hooneid renoveerima. Vastavalt võimalustele on raviasutused töötajate palku ka igal aastal pisut tõstnud ja palgafond kogu raviasutuse eelarvest moodustab praegu 55-60 %. Selle osa edasine suurendamine toob kaasa kiire raviasutuste pankrotilaine. Küsitud 25 kroonine tunnipalk õdedele nõuab vastavalt sotsiaalministri arvutustele (vt. Delfi artiklit) lisa 2 miljardit krooni ( tõusma peavad ka arstide palgad). 2,7 miljardist raviks mõeldud rahast ei ole võimalik maksta palkadeks üle 3 miljardi krooni (praegusele palgafondile 1,6-1,8 miljardile lisanduks nõutav).
Eesti Haiglate Liit toetab keskastme tervishoiutöötajaid esitatud nõudmistes ja loodab, et 16.oktoobri streik juhib lõpuks valitsuse ja riigikogu tähelepanu sellele, et tervishoius olevad probleemid ei ole ainult haiglajuhtide saamatu majandamise taga kinni. Tänaste mahtude ja hindadega ei ole võimalik tervishoiuteenust osutada ilma, et see toimuks tervishoiutöötajate palkade ja raviasutuste arengute arvel. Loodame, et meie aastatepikkused üleskutsed tervishoiuteenus viia tegelikule hinnale võetakse ka lõpuks kuulda. Oleme endiselt valmis teenuse ostja (Haigekassa) ja hinnamäärajaga (Ministeerium) ühise laua taha istuma.

Eesti Haiglate Liidu tegevdirektor Siim Markus