Eesti Arstide Päevad ja Eesti Arstide Liidu 90. sünnipäev

17. ja 18. märtsil toimub Tallinnas Nokia Kontserdimajas arstide liidu aastakonverents Eesti Arstide Päevad.

Teaduskonverentsi esimene sessioon käsitleb biostatistikat ja teadusliku info väärtust ning kvaliteeti. Igal aastal ilmub sadu arstiteaduslikke uurimustöid. Ettekannetes selgitatakse, kuidas hinnata artikli väärtust, teabe kvaliteeti ja olulisust igapäevatöös. Teise sessiooni teema on aneemia kliinilised aspektid. Räägitakse verevaeguse peamistest põhjustest erinevatel patsiendirühmadel, ratsionaalse diagnoosimise põhimõtetest ning raviviisidest. Kolmandaks peateemaks on vähiravi kõrvaltoimed. Vähiravi areneb kiiresti ja on agressiivse iseloomuga, põhjustades kahjuks ka tüsistusi, millega tuleb tegelda paljude erialade arstidel. Konverentsikava on kokku pannud Eesti Nooremarstide Ühendus ja Eesti Onkoloogide Selts.

Arstide päevadel osaleb üle 600 arsti ja arstiteaduse üliõpilase, kes saavad täiendada oma teadmisi, tutvuda uute ravimite ja mitmesuguste meditsiinikaupadega.

Tänavused arstide päevad muudab eriliseks Eesti Arstide Liidu 90. aastapäev, mida tähistame reedel, 18. märtsil algusega kell 15 piduliku koosoleku, kontserdi ja arstide liidu presidendi vastuvõtuga. Põhiettekande teeb professor Ain-Elmar Kaasik, kes kõneleb kolleegidele arstiabist muutuvas maailmas. Arstide organisatsioonide ajaloost räägib Tartu Ülikooli meditsiiniajaloolane Ken Kalling ja arstide liidu tulevikust Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi president Gilber Kask.

Eesti Arstide Liit on 28. veebruaril 1921. aastal asutatud Eesti Arstideseltside Liidu õigusjärglane. Okupatsiooniajal hoidis liidu järjepidevust Eesti Arstide Selts Rootsis.