Majanduskriis on teravalt esile toonud meie tervishoiu rahastamise probleemid, mille lahendamiseks ei piisa lühiajalistest meetmetest, nagu ravi hindade ja arstide palkade langetamine 2010. aastaks. Tervishoiusüsteemi finantseerimine ei saa sõltuda ainult sellest, kuidas laekub sotsiaalmaks. Lähiaastatel on maksulaekumise vähenemisest tingitud eelarvepuudujääki võimalik korvata haigekassa jaotamata kasumist, kuid jätkusuutliku ja Euroopas konkurentsivõimelise tervishoiu jaoks on vaja praegust rahastamissüsteemi muuta. Maailma Terviseorganisatsiooni ekspertide hinnangul jääb sama rahastamismudeli jätkumisel Eesti tervishoiu eelarve defitsiit püsima ka kaugemas tulevikus.
Poliitikute väide, et hindade langetamine ei muuda arstiabi patsiendi jaoks halvemaks, ei ole õige. Hind määrab teenuse sisu ja väiksema raha eest sama kvaliteetset arstiabi anda ei ole võimalik. Arstide, õdede ja hooldajate sissetulek on sel aastal vähenenud hinnanguliselt 10 protsenti. Tervishoiu eelarvet on viimasel kahel aastal kärbitud juba ligi kahe miljardi krooni võrra, edasine kulude vähendamine tähendab paratamatult töökohtade kadumist, mis seab ohtu eelkõige väiksemate erialade jätkusuutlikkuse ja tekitab lähitulevikus arstiabi kättesaadavust oluliselt piirava arstide ja õdede puuduse.
Tervishoiusüsteem peab olema stabiilne, erakondlikust poliitikast sõltumatu ja lähtuma arstiabi tegelikust vajadusest. Kutsume rahvaesindajaid otsima tervishoiu rahastamise muutmiseks lahendusi, mis oleksid põhjalikult läbi kaalutud ja annaksid patsientidele kindlustunde, et tervishoiusüsteemi toimimine on tagatud ka tulevikus.
Tartus, 23. oktoobril 2009