Eesti Arstide Liidu üldkogu pöördumine…

Eesti Arstide Liidu üldkogu pöördub Vabariigi Valitsuse, Riigikogu liikmete ja Eesti avalikkuse poole järgmise avaldusega:

1. 2003. aasta riigieelarve projekt ei näe ette tervishoiuteenuse hinna sees olevate kapitalikulude kompenseerimist täiendavate vahenditega riigieelarvest. Kapitaliinvesteeringute viimine ravikindlustuse eelarvesse põhjustab ravijärjekordade pikenemist ja seab ohtu arstiabi kvaliteedi.

2. Arstiabi ümberkorraldusteks on vaja selget personalipoliitikat, et vältida kvalifitseeritud meditsiinitöötajate äravoolu ebapiisava tasustamise tõttu. Arstide riiklik koolitustellimus peab põhinema tegelikul vajadusel. 2003. a. vajab eriarstiõppe alustamiseks residentuurikohta 170 arstiteaduskonna lõpetajat, riigieelarvesse aga on planeeritud kulutused üksnes 90 residendi vastuvõtmiseks. 80 potentsiaalse arsti kaotus on oluliseks löögiks arstkonna järjepidevusele olukorras, kus juba praegu on tekkinud eriarstide defitsiit.

3. Riik peab suurendama oma vastutust eriarstiabi kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamisel. Praegu tasub haigekassa haiglatele kehtiva tervishoiuteenuste hinnakirja järgi ainult osutatud teenuste eest, mis ei sisalda haiglate pideva valmisoleku kulusid. Piirkondlike aktiivravi haiglate valmisoleku kulud peaks katma riik, tagades sellega süsteemi jätkusuutlikkuse ja optimaalsuse.

4. Tervishoiuteenuste hinnakiri tuleb tasakaalustada ja muuta kulupõhiseks, et vältida ühtede meditsiinierialade eelistamist teistele. Hinnakiri peab võimaldama maksta tervishoiutöötajatele vähemalt riikliku kokkuleppega fikseeritud töötasu ja arvestama erialaseltside poolt soovitatud koormusnormatiive.

5. Kiirabi eelarve nappus ei võimalda maksta seal töötavatele arstidele kollektiivlepingus ettenähtud miinimumtunnitasu. Sellega rikub riik 2002. a. sõlmitud palgakokkulepet.

Vastu võetud Eesti Arstide Liidu üldkogu koosolekul 23.11.02 Rakveres