Eesti Arstide Liidu üldkogu otsused ja avaldus 26.11.05

EAL üldkogu koosolek toimus 26.11.05 Tallinnas.
Üldkogu otsustas:

1. Kinnitada EAL presidendi aruanne 2005. a. tegevuse kohta.
2. Kinnitada EAL majandustegevuse aruanne 2004. a. kohta.
3. Kinnitada EAL 2006. a. eelarve.
4. Määrata EAL liikmemaksu suuruseks alates 2006. a., eelarveaastale eelneval aastal kehtinud miinimumtunnitasu (2006.a 66 kr kuus); mittetöötavatel arstidel 50 krooni aastas, ENÜ-sse kuuluvatel residentidel, doktorantidel 2/3 liikmemaksust (2006.a 44 kr kuus)
EAL igalt liikmelt laekunud summast on 4 krooni liikme kohta kuus sihtotstarbeline laekumine ajakirja Eesti Arst eest tasumiseks vastavalt Eesti Arstide Liidu ja Eesti Arsti OÜ vahelisele lepingule, 7 krooni kasutatakse erialase vastutuskindlustuse otstarbel, 15 krooni kantakse streigifondi.
5. Võtta vastu EAL üldkogu lõppdokument, saata see Riigikogule ja Vabariigi Valitsusele ja levitada seda massimeedia kaudu.

Eesti Arstide Liidu üldkogu avaldus 26.11.05

Eesti majanduse kiire areng on teeninud kiidusõnu, kuid samas oleme oma sisemajanduse kogutoodangust tervishoiule kulutatava napi 5%-ga endiselt Euroopa Liidu viimaste hulgas. Eesti mahajäämus tervishoiu rahastamisel on äratanud mitmete välisriikide ja kaalukate rahvusvaheliste organisatsioonide tähelepanu. Oma rahvast hooliv riik peab parema arstiabi tagamiseks kasutama rohkem ressursse. Lisaraha leidmine on valitsuse ja riigikogu ülesanne.

Arstkond on mures pikkade ravijärjekordade pärast. Majanduskasvust tingitud sotsiaalmaksu ülelaekumine ei ole ravile pääsemise võimalusi oluliselt parandanud, sest lisaraha ei kasutata mitte ainult järjekordade lühendamiseks, vaid ka ravikindlustuseelarve muudeks kulutusteks.

Lahenduse saavad tuua ainult süsteemsed ja pikaajalise mõjuga muudatused tervishoiu korralduses ja rahastamises, millega vähendatakse haigekassa kohustusi tervishoiusüsteemi kulutuste katmisel ja suurendatakse finantseerimist riigieelarvest ja/või kohaliku omavalitsuse eelarvest, et katta raviasutuste kapitalikulud, perearstisüsteemi baasraha ja töövõimetushüvitised.

Tagada tuleb kõigi Eesti elanike põhiseaduslik õigus esmatasandi arstiabile.

Kavandatav meditsiiniaparatuuri ja -tarvikute maksustamine 18%-lise käibemaksuga toob kaasa tervishoiuteenuste hinnatõusu ja vähendab veelgi arstiabi kättesaadavust. Näeme ühe võimalusena kompenseerida käibemaksu tõusust tingitud teenuse kallinemist muudatusega tulumaksuseaduses. Teeme ettepaneku arvata tervishoiuteenustele kulutatud summad maha füüsilise isiku maksustamisperioodi tuludest.

Tervishoiusüsteemi alafinantseeritus ja ebastabiilsus on oluline tegur, mis soodustab arstide lahkumist välismaale. Seetõttu võime üsna varsti sattuda olukorda, kus patsient ei saa ravi sellepärast, et pole ravijat. Eesti arstkond ootab poliitikutelt põhimõttekindlaid otsuseid, et tagada tervishoiusüsteemi järjekestvus.