Eesti Arstide Liidu üldkogu otsused ja avaldus 2.12.2006

EAL üldkogu avaldus 2.12.2006

Riigi tahtmatus tervishoiu rahastamist parandada viib arstide streigini

Lühim keskmine eluiga ja kõige väiksemad kulutused tervishoiule Euroopa Liidu liikmete hulgas tõendavad, et tervis ei ole Eestis prioriteet ja väljendavad meie riigi tahtmatust tervishoiusüsteemi rahastamist parandada.

Vaatamata kiirele majanduskasvule ja eelarvevahendite suurele ülelaekumisele, ei suurene tervishoiukulutuste osakaal järgmise aasta riigieelarves. Riigi eelarvestrateegia süvendab rahapuudust tervishoius veel pika aja vältel, sest tervishoiukulutused suurenevad SKP kasvuga võrreldes palju aeglasemalt. Alles 2050. aastaks planeeritakse jõuda 6,5%-ni SKP-st, Läti oli sel tasemel juba kolm aastat tagasi.

Heaks ja jätkusuutlikuks arstiabiks ei piisa ainult haigekassa vahenditest ja patsiendi isiklikust rahakotist. Raviteenuste hinnad ei kata haiglate tegelikke kulutusi, meditsiiniseadmetele lisanduv käibemaks jäetakse kompenseerimata, vajalikest hooldusravi kohtadest puudub 2/3, uusimaid ravimeid soodustusega osta ei võimaldata ja tervishoiutöötajate palganõudmisi ei taheta täita, põhjendades seda kõike rahapuudusega. Samas jäetakse laekunud ravikindlustusmaksust oluline osa kasutamata. Haigekassa jaotamata kasum, millest võib kasutusele võtta vaid väikese osa, on selle aasta lõpuks üle 1,5 miljardi krooni.

Arstide ja õdede nappus on muutunud peamiseks ravijärjekordade põhjustajaks. Palgatõus ei saa olla ainsaks laheduseks personaliprobleemile. Tunduva lisakoormusega töötamine ja mitterahuldavad töötingimused ohustavad nii arstiabi kvaliteeti kui töötajate tervist. Tervishoiutöötajate palgaläbirääkimistel Haiglate Liidu ja Vabariigi Valitsust esindava komisjoniga kokkuleppele ei jõutud. Praegu on läbirääkimised määramata ajaks katkenud, sest valitsus pole viie kuu jooksul suutnud riiklikku lepitajat ametisse määrata. EAL üldkogu otsustas anda eestseisusele volitused arstide streigi korraldamiseks, kui nõudmisi tervishoiu rahastamise parandamiseks ei täideta ja palgakokkulepe jääb sõlmimata.

Arstkond on veendunud, et senise rahastamissüsteemiga jätkates pole edaspidi võimalik osutada inimestele samas mahus tervishoiuteenuseid, sest kvaliteedi arvelt järeleandmisi teha ei saa. Seega peavad Eesti elanikud järgmistel aastatel leppima olukorraga, kus arsti juurde on järjest raskem pääseda.

Arstide Liit tunnustab demokraatlikult valitud valitsuse vabadust teha selliseid tervishoiupoliitilisi otsuseid, mida ta õigeks peab. Valitsus peab valima kahe võimaluse vahel: kas lõpetama optimistliku propaganda ja teatama inimestele, et otsus „enne rikkaks, siis terveks“ on tehtud teadlikult ja seda ei kavatseta muuta või lähtuma euroopalikest väärtustest ja asuma arendama riigi majanduslikele võimalustele vastavat tervishoiupoliitikat.

EAL üldkogu otsused 2.12.2006

1. Kinnitada EAL presidendi aruanne 2006. a tegevuse kohta ja EAL majandustegevuse aruanne 2005. a kohta.

2. Kinnitada EAL 2007. a eelarve.
2007. a on EAL liikmemaks 75 kr kuus, ENÜsse kuuluval residendil, doktorandil 50 kr kuus, mittetöötaval liikmel 50 krooni aastas;
EAL igalt liikmelt laekunud summast
• 5 krooni liikme kohta kuus on sihtotstarbeline laekumine vastavalt EAL ja Eesti Arsti OÜ vahelisele lepingule.
• 7 krooni kasutatakse erialase vastutuskindlustuse otstarbel
• 15 krooni kantakse streigifondi

3. Muuta Eesti Arstide Liidu põhikirja p. 44 ja kinnitada uus sõnastus:
Liitu juhib ja esindab juhatus, mida nimetatakse eestseisuseks. Eestseisuses on viis (5) kuni kümme (10) liiget.

4. Määrata järgmiseks valimisperioodiks EAL eestseisuse liikmete arvuks 10 ja eestseisuse volituste pikkuseks 3 aastat.
Eestseisuse koosseisu kuuluvad delegeeritud liikmetena:
Andres Kork, EAL president
Andres Lehtmets, ekspresident
Peeter Mardna, Tallinna AL juhatuse esimees
Margit Närska, Tartu AL juhatuse esimees
Vallo Volke, ENÜ juhatuse liige
Madis Tiik, Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige
valitud liikmetena:
Indrek Oro, Tallinna AL
Toomas Kariis, ENÜ
Lea Maipuu, Tartu AL
Andri Meriloo, Läänemaa AL

5. Määrata EAL eetikakomitee volituste pikkuseks 3 aastat.
Eetikakomitee liikmed on:
Andres Lehtmets
Indrek Oro
Katrin Elmet
Margit Venesaar
Andres Soosaar

6. EAL üldkogu annab EAL eestseisusele volitused arstide streigi korraldamisega seotud otsuste vastuvõtmiseks.
Kui 2007. aastal toimub arstide streik, siis teevad kõik töötavad EAL liikmed täiendava makse EAL streigifondi. Makse suuruse otsustab volikogu.

7. Võtta vastu üldkogu avaldus “Riigi tahtmatus tervishoiu rahastamist parandada viib arstide streigini” ja saata see Vabariigi Valitsusele ja Riigikogule ning levitada massimeediavahendite kaudu.