Arstkond soovib ennetada olukorda, kus patsiendid ei saa enam arstiabi Eesti arstidelt ja õdedelt. Meie eesmärk on anda tervishoiutöötajatele motivatsioon kodumaal haigeid ravida.
Eestis on üks efektiivsemaid tervisesüsteeme Euroopas, kuid rahastamine ei vasta ravimahule. Arstiabi kvaliteeti on suudetud säilitada ainult arstide ülekoormuse hinnaga.
Eesti seaduste järgi loetakse normaalseks, kui eriarsti vastuvõttu peab ootama kuus nädalat ja plaanilist haiglaravi kaheksa kuud. Isegi neist normidest ei suuda haiglad enam kinni pidada.
Ülemäära pikki ravijärjekordi põhjustab nii raha kui töötajate vähesus. Üha sagedamini piirab ravile pääsemist eriarstide puudus. Haiglates jäetakse aasta lõpus haigekassa lepinguraha lõppemise tõttu ära sadu operatsioone ja patsiendid peavad ootama järgmise aastani. Samuti on paljud inimesed kas üldse ilma perearstita või siis võtab neid vastu asendusarst või pereõde. Järjekordi lühendada ei ole võimalik, sest arstide ja õdede lahkumine välismaale kasvab ja siiajäänute töökoormust ei saa enam tõsta.
Arstide lahkumise peamised põhjused on ülekoormus ja palk. Noored tahaksid näha, et arstiametit väärtustatakse ja tervisesüsteemi jätkusuutlikkus on riigile oluline ning seda tõestatakse ka tegudega.
Haigekassa reservidesse on kogutud üle 230 miljoni euro. Arstkond toetab ametiühingute ja tööandjate seisukohta, et reservide liitmine riigikassaga tekitab ohu, et selle rahaga hakatakse katma riigi teisi kulusid. Ravikindlustuseks kogutud raha tuleb kasutada ainult haigete ravimiseks.
Tervishoiutöötajate palgatõusuks ei ole seisvatest reservidest kavandatud ühtegi senti. Eesti Arstide Liit ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit soovivad kollektiivlepinguga kehtestada selged reeglid töökoormuse arvestamiseks ja ületunnitöö hüvitamiseks ning tõsta arstide, õdede ja hooldajate töötasu alammäära. Haiglate liit ja sotsiaalminister on läbirääkimistest sisuliselt keeldunud, rohkem kui poole aasta jooksul ei ole tervishoiutöötajate nõudmistele vastatud. Kaks kuud tagasi pöördusime riikliku lepitaja kohusetäitja poole, kuid kollektiivlepingu sisulise arutamiseni ei ole jõutud. Mõne päeva eest peatas lepitaja seadust eirates lepitusmenetluse.
Kindlustunde loomiseks vajavad arstid ja õed koormuse vähendamiseks ja palgatõusuks pikaajalist kokkulepet, mis tuleks sõlmida võimalikult kiiresti. Kutsume veelkord valitsust ja haiglajuhte pidama konstruktiivseid läbirääkimisi, et säilitada töörahu. Hea arstiabi tagamine Eesti elanikele peab olema riigi, haiglajuhtide ja arstkonna ühine eesmärk.
Vastu võetud Eesti Arstide Liidu üldkogul 3. detsembril 2011.a