Eesti Arstide Liidu üldkogu avaldus

Eesti Arstide Liit on mures jätkuva ebastabiilsuse pärast Eesti tervishoius.

Tervishoiukulutuste piiramine halvendab patsientide olukorda mitte ainult 2009. aastal, vaid pidurdab kogu tervishoiusüsteemi arengut ja kahjustab selle toimimist veel paljude aastate jooksul. Valitsuse lühinägelike otsuste tagajärjel võib halveneda rahva tervis ja lüheneda eluiga.

Haigekassasse on majanduskasvu aastail reserve kogutud, et inimesed ka halvematel aegadel arstiabita ei jääks. Tuleval aastal, kui prognoositakse ravikindlustusmaksu laekumise vähenemist, oleks igati mõistlik kasutada tekkiva puudujäägi katmiseks haigekassa jaotamata tulemit maksimaalses seadusega lubatud ulatuses. Valitsuse kava nende reservide abil riigieelarvet tasakaalus hoida on lubamatu.

Haigekassa eelarve ligi miljardikroonise kärpimise tagajärjel kannatavad patsiendid kokkuvõttes igal juhul, ükskõik kui palju poliitikud ka ei kinnitaks, et kellegi olukord ei halvene. Kvaliteetne ja kättesaadav arstiabi on Eesti elanike põhivajadus sõltumata riigi majanduslikust olukorrast.

Euroopa kõige kuluefektiivsemat meditsiinisüsteemi tahetakse veelgi efektiivsemalt tööle panna, nõudes sama raha eest aina intensiivsemat tööd. Tervishoiu rahastamise vähendamine võib põhjustada arstide ja õdede uue lahkumislaine. Noored arstid ei näe perspektiivi Euroopa kõige halvemini finantseeritud meditsiinisüsteemis töötamisel.

Arstkond ei poolda patsientide omaosaluse tõstmist tervishoiukulude katmisel. Uuesti võiks sisse seada niinimetatud tervisepäevad, et töötajal oleks õigus enda või pereliikme haiguse tõttu puududa töölt ilma töövõimetusleheta vähemalt 3 päeva aastas.

Riiklike ennetusprogrammide rahastamise piiramise tõttu võib karta haigestumise suurenemist. Haigekassa vähendab soodusravimite kulusid, kaob hambaravi hüvitis täiskasvanutele. Tasuliste raviteenuste osakaalu kasv ja ravimite käibemaksu tõus võtavad senisest tunduvalt suurema osa tervishoiukuludest patsientide rahakotist, ravi eest ise maksmine käib aga paljudele üle jõu. Kindlasti ei tohi vähendada arstiabi rahastamist. See tooks kaasa järjekordade pikenemise, samuti suureneks erakorralise abi vajadus ja sellele kulutatavad summad.

Inimestele tuleb selgelt välja ütelda, mida tervishoiukulutuste vähendamine endaga kaasa toob, mida ravikindlustus edaspidi enam ei kata ja missugused ravimid ja teenused patsiendi jaoks kallinevad. Need valikud peavad tegema poliitikud, mitte haiglajuhid ega arstid.

Tallinnas, 13.12.2008