Arstide liit pöördus täna Riigikogu, valitsuse, haigekassa nõukogu ja erakondade poole, esitades aruteluks rea ettepanekuid, mis parandaksid arstiabi saamise võimalusi.
Kahe viimase aasta jooksul on Eestis tunduvalt kärbitud kulutusi rahva tervisele. Pikendati ravijärjekordi, kaotati täiskasvanute hambaravihüvitis, hooldusravis kehtestati 15-protsendiline omaosalus, vähendati töövõimetus- ja hooldushüvitisi. Arstiabi on muutunud elanikkonnale, eriti selle vaesemale osale, üha raskemini kättesaadavaks, näiteks on ravimite eest tasutav omaosalus (38%) üks Euroopa kõrgeimaid. Lisaks on paljud töötud kaotanud ravikindlustuse. Eesti eristub Euroopa Liidu liikmete hulgast riigina, kus hoolimata halbadest tervisenäitajatest ei ole rahva tervis valitsuse poliitikas prioriteet.
Arstkond on seisukohal, et kõikidel inimestel, sõltumata elukohast või sissetulekust, peab olema vajaduse korral võimalik pääseda pere- ja eriarsti juurde, saada taastus- ja hooldusravi, hambaravi ning osta vajalikke ravimeid.
Kõige põletavamaks probleemiks peame hetkel ravijärjekordade liigset pikkust. Kutsume üles lõpetama haigekassa 6-protsendiline hinnakärpe juba 1. oktoobrist käesoleval aastal ja vähendama ravijärjekordade lubatud maksimumpikkusi. Kärpe tõttu on haiglad olnud sunnitud piirama töökoormust ja töötama äärmise kokkuhoiu tingimustes. Samamoodi jätkates hakkab paratamatult halvenema arstiabi kvaliteet. Raskendatud on ka töökohtade loomine residentuuri lõpetanud noortele eriarstidele, mis aga suurendab kõrgeltharitud spetsialistide väljarännet teistesse riikidesse. Hinnakoefitsiendi kaotamine võimaldaks haiglatel oma ressursse efektiivsemalt kasutada ja ravijärjekordi lühendada. Arvutused näitavad, et see on rahaliselt võimalik, kasutades haigekassa jaotamata tulemit seadusega lubatud piires.
Maailma Terviseorganisatsiooni, sotsiaalministeeriumi ja haigekassa eksperdid jõudsid eelmisel aastal järeldusele, et praegune, ainult ravikindlustusmaksul põhinev süsteem ei ole jätkusuutlik ja tervishoiu tulubaasi peab laiendama, suurendades eelkõige eraldisi riigieelarvest. Selleks vajalikud poliitilised otsused tuleb teha võimalikult kiiresti, kuna prognoosid näitavad, et praegune valitsuse tegevusetus läheb kalliks maksma.
Arstide liit tegi ettepaneku alustada diskussiooni, kus osaleksid kõikide parlamendierakondade, patsientide ja arstiabi osutajate esindajad, et leida parimad lahendused tervishoiu töökindlaks rahastamiseks.
Pöördumise tekst:
Eesti Arstide Liidu pöördumine arstiabi kättesaadavuse parandamiseks
Kahe viimase aasta jooksul on Eestis tunduvalt kärbitud kulutusi rahva tervisele. Pikendati ravijärjekordi, kaotati täiskasvanute hambaravihüvitis, ravimite eest tasutav omaosalus (38%) on Euroopa kõrgeimaid, hooldusravis kehtestati 15-protsendiline omaosalus, vähendati töövõimetus- ja hooldushüvitisi. Seetõttu on arstiabi muutunud elanikkonnale, eriti selle vaesemale osale, üha raskemini kättesaadavaks, lisaks on paljud töötud kaotanud ravikindlustuse ja jäänud ilma esmatasandi arstiabita. Eesti eristub Euroopa Liidu liikmete hulgast riigina, kus hoolimata madalast keskmisest elueast ja halbadest tervisenäitajatest ei ole rahva tervis valitsuse poliitikas prioriteet.
Maailma Terviseorganisatsiooni, sotsiaalministeeriumi ja haigekassa 2009. a koostatud Eesti tervisesüsteemi rahalise jätkusuutlikkuse analüüs näitas, et madalate tervishoiukulude peamine põhjus on vähene avaliku sektori poolne rahastamine. Rahvusvahelised eksperdid leidsid, et praegune, ainult palgalt makstavatel maksudel põhinev süsteem ei ole jätkusuutlik ja tervishoiu tulubaasi tuleb laiendada, suurendades eelkõige eraldisi riigieelarvest. Samuti jõudsid asjatundjad järeldusele, et rahastamise muutmiseks vajalikud poliitilised otsused tuleb teha võimalikult kiiresti, kuna prognoosid näitavad, et praegune valitsuse tegevusetus läheb kalliks maksma.
Eesti Arstide Liit toetab ekspertide seisukohti ja teeb ettepaneku alustada diskussiooni, kus osaleksid kõikide parlamendierakondade, patsientide ja arstiabi osutajate esindajad, et leida parimad lahendused tervishoiu töökindlaks rahastamiseks.
Arstide liit on seisukohal, et Eesti elanikele arstiabi kättesaadavuse tagamiseks tuleb:
• lühendada ravijärjekordi eriarstiabis;
• suurendada tunduvalt taastus- ja hooldusravi rahastamist;
• hüvitada vähemalt osaliselt patsientide kulutused hambaravile;
• vähendada patsientide ebaproportsionaalselt kõrget omaosalust ravimite ostmisel;
• tagada kindlustamata isikutele esmatasandi arstiabi.
Ravikindlustusmaksu peab kasutama eelkõige inimeste ravi eest tasumiseks. Haigekassa eelarve koormuse vähendamiseks teeme ettepaneku:
• katta haiglate nn kapitalikulud riigieelarvest, nagu sätestab tervishoiuteenuste korraldamise seadus;
• maksta ravikindlustamata isikute eest pearaha riigieelarvest Terviseameti kaudu;
• kehtestada arst-residentidele 40-tunnine töönädal;
• katta riigieelarvest raviasutuste e-tervise rakendumiseks vajalikud IT-kulud ja suurendada neid 2,5%-ni käibest.
Esmase meetmena peame hädavajalikuks lühendada ravijärjekordade lubatud maksimumpikkusi eriarstiabis, mida eelmisel aastal pikendati. Selleks tuleb lõpetada haigekassa hinnakirja koefitsiendi 0,94 kehtivus 1. oktoobrist 2010. Hinnakärpe tõttu on haiglad olnud sunnitud vähendama tööjõukulusid ja piirama töökoormust ning töötama äärmise kokkuhoiu tingimustes. Samamoodi jätkates hakkab paratamatult halvenema arstiabi kvaliteet. Samuti on raskendatud töökohtade loomine residentuuri lõpetanud noortele eriarstidele, mis aga suurendab kõrgeltharitud spetsialistide lahkumist Eestist. Hinnakoefitsiendi kaotamine võimaldaks haiglatel oma ressursse efektiivsemalt kasutada ja ravijärjekordi lühendada. Haigekassa eelarve võimaliku puudujäägi katmiseks on lühiajalises perspektiivis otstarbekas kasutada jaotamata tulemit.
Arstkond on seisukohal, et tervishoiu korraldamine ja rahastamine vajab muudatusi, et tagada kõikidele inimestele, sõltumata elukohast või sissetulekust, võrdsed võimalused arstiabi saada.