EAL üldkogu otsused 29.11.03 Viljandis

Eesti Arstide Liidu üldkogu otsused 29.11.2003.a.

1.Kinnitada EAL presidendi aruanne 2003. a. tegevuse kohta.

2.Kinnitada EAL majandustegevuse aruanne 2002. a. kohta.

3.Kinnitada EAL 2004. a. eelarve.

4.Määrata EAL liikmemaksu suuruseks 2004. a. 45 krooni kuus, mittetöötavatel arstidel 50 krooni aastas, ENÜ-sse kuuluvatel residentidel, internidel, doktorantidel 25 krooni kuus.
EAL igalt liikmelt laekunud summast on 4 krooni liikme kohta kuus sihtotstarbeline laekumine ajakirja Eesti Arst eest tasumiseks vastavalt Eesti Arstide Liidu ja Eesti Arsti OÜ vahelisele lepingule, 10 krooni kasutatakse erialase vastutuskindlustuse otstarbel, 5 krooni kantakse streigifondi.

5.Määrata järgmiseks valimisperioodiks EAL eestseisuse liikmete arvuks 8 ja eestseisuse volituste pikkuseks 3 aastat.
Eestseisuse koosseisu kuuluvad delegeeritud liikmetena EAL president Andres Kork, ekspresident Andres Lehtmets, Tallinna AL juhatuse esimees Peeter Mardna, Tartu AL juhatuse esimees Margit Närska, ENÜ juhatuse liige Vallo Volke; valitud liikmetena Indrek Oro, Diana Ingerainen ja Toomas Kariis.

6.Võtta vastu EAL üldkogu lõppdokument, saata see Riigikogule ja Vabariigi Valitsusele ja levitada seda massimeedia kaudu.

Eesti Arstide Liidu üldkogu pöördub Eesti avalikkuse, Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse, poole järgmise avaldusega:

Tervishoiu ümberkorraldamisel on tähelepanuta jäänud tööjõu probleemid. Kvaliteetse arstiabi tagavad eelkõige head ja motiveeritud arstid. Viimaste aastate tervishoiupoliitika on tõsiselt kahjustanud arstkonna jätkusuutlikkust. Riigis puudub arstlikku tööjõuturgu iseloomustav korrektne statistika.

Eesti Arstide Liit näeb ühe viivitamatut lahendust vajava probleemina jätkuvat kriisi eriarstide väljaõppe rahastamises. Tagajärjeks on noorte arstide massiline siirdumine välismaale ja tõsine arstide puudujääk lähitulevikus. Eesti Arstide Liit on seisukohal, et kõigile ülikooli arstina lõpetanuile tuleb luua võimalus spetsialiseerumiseks. Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarves residentuuri finantseerimiseks ette nähtud summa peab võimaldama maksta arst-residentidele üleriigilise palgakokkuleppega kehtestatud arsti miinimumtöötasu. Eestis töötavatele arstidele tuleb võimaldada õppelaenu riiklik kompenseerimine.

Kasutamaks tõhusamalt Eesti arstide ressurssi, tuleb sarnaselt teiste Euroopa Liidu riikidega tagada iseseisev praktiseerimisõigus üldarstidele ka tulevikus. Oluline on luua tingimused väljaspool tervishoiusüsteemi töötavate arstide tagasitoomiseks meditsiinisüsteemi.

Arstide arvu vähenemise tõttu võib lähiaastatel sattuda ohtu vajalikus mahus kvaliteetse arstiabi osutamine Eesti elanikele. Selle vältimiseks ja arstkonna jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb meditsiinitöötajatele luua stabiilsed töötingimused ja maksta väärilist töötasu, ainult nii tekib kindlustunne tuleviku ees ja säilib motivatsioon kodumaal töötamiseks. Arstiharidust eeldavate ametikohtade rahastamisel tuleb järgida tervishoiutöötajate palgakokkuleppeid. Eesmärgiks on viie aasta jooksul saavutada arstide miinimumtöötasuks kahekordne riigi keskmine palk.

Selleks, et Eesti tervishoiusüsteem toimiks Euroopa Liidus aktsepteeritaval tasemel ja vastaks elanike ootustele, on vaja tervishoiu rahastamist märgatavalt parandada, suurendades Eesti tervishoiukulutusi kolme aasta jooksul 8 %-ni SKP-st.

EAL peab oluliseks kõrgharidusega töötajate väärtustamist ühiskonnas ja toetab TALO püüdlusi haridustöötajate miinimumpalga tõstmiseks.