EAL eestseisuse seisukoht raviteenuste lepingu kohta

Pr. Maris Jesse

Eesti Haigekassa juhatuse esinaine
Hr. Eiki Nestor
Eesti Haigekassa nõukogu esimees

Eesti Arstide Liidu eestseisus arutas 27.03.2001. a. toimunud erakorralisel koosolekul Terviseuuringute ja raviteenuste lepingu tüüpprojekti. Oleme seisukohal, et antud projektil on tõsiseid puudusi ja see on kohati vastuolus nii kindlustatute kui arstkonna huvidega.

Leping näeb ette, et Haigekassal on ilma patsiendi nõusolekuta õigus tutvuda ravidokumentidega ja neid isegi raviasutusest kaasa viia. Selline tegevus on vastuolus arsti kutsesaladuse põhimõtetega ja eirab arsti-patsiendi suhte konfidentsiaalsuse nõuet. Küsitav on niisuguse kokkuleppe vastavus seadustele, rääkimata selle eetilisest tagapõhjast. Eitamata Haigekassa õigust kontrollida ravikindlustushüvitise aluseks olevate dokumentide õigsust ja nende väljaandmise põhjendatust, tuleks kontrolli teostada viisil, mis ei riivaks eelpoolkirjeldatud viisil kindlustatute huve.
Haigekassa on võtnud endale õiguse määrata lepingu rikkumise korral raviteenuse osutajale trahvi 25 000 krooni. Selline nõue ei ole seaduslik. Eesti Haigekassa seaduse § 4.1 –s on üheselt sätestatud, et ebaõigesti või põhjendamatult välja makstud summade puhul piirdub haigekassa pädevus selle summa tagasinõudmises või kinnipidamises järgmiste perioodide väljamaksetest.
Täpsustamist vajaks saatekirja nõue eriarsti vastuvõtule pääsemiseks. Lisaks lepingus toodud eriarstide loendile, kelle vastuvõtule saab pöörduda ilma saatekirjata, tuleks ette näha võimalus korduvvisiitideks eriarsti juurde sama haigusjuhu piires või ka juhul, kui eriarst soovib konsulteerida teise eriarstiga. Perearstilt saatekirja nõudmine on sellistel juhtudel vaid formaalsus, mis ei aita kuidagi kaasa ravikindlustusressursi säästvale kasutamisele. Mõttetult jäik perearsti saatekirja nõue kulutab nii abivajajate kui ka arstide aega ning läheb ühiskonnale kallimaks kui eeldatav kokkuhoid haigekassas.
Leping näeb ette fikseeritud visiidimaksu kõikidele kindlustatutele. Kuigi antud põhimõte lähtub kehtivast seadusest, seab selle rakendamine raskesse olukorda eeskätt eraarstid. Haigekassa poolt hinnakirja alusel tasutav arstivisiidi hind ei kata tegelikke kulutusi. Selline lepingutingimuste muutmine ei saa toimuda ilma piisava etteteatamisajata ja raviteenuste hinnakirja korrigeerimiseta. On ka arusaamatu, mis on visiiditasu võtmise mõte, kui sellest vabastamise korral keegi teenuse pakkujale saamata tulu ei kompeenseri.
Seni rakendati osaga lepingupartneritest nn. null-lepingut, s.t. haigekassa ei tasunud raviteenuste eest, kuid andis arstile õiguse välja kirjutada soodusretsepte ja väljastada töövõimetuslehte. Leping ei näe sellist võimalust ette. Kui haigekassa ei võimalda arsti tegevusluba omavatel spetsialistidel välja kirjutada soodusretsepti ega väljastada töövõimetuslehti, on see arsti õiguste piiramine. Kindlustatud on ju patsient ja nii soodusretseptiga ostetud ravim kui töövõimetusleht on kindlustushüvitised, millele kindlustatul peab olema õigus sõltumata sellest, milline arst neid väljastab.
Eesti Arstide Liidu eestseisus leiab, et lepingus on liialt suur rõhk piirangutel ja karistamisel, mis jätab täielikult varju koostöö ja ühise huvi tervishoiuteenuse kvaliteedi arengu eest. Leping peaks olema paindlikum ja ka teise poole huvisid arvestav ning eelkõige vastavuses Eesti Vabariigi seadustega.

Lugupidamisega

Andres Lehtmets
EAL president